Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Bütsantsi ajalugu ja Kiliikia Armeenia kuningriik
Bütsantsi ajalugu ja Kiliikia Armeenia kuningriik on 12 ühist asja (Unioonpeedia): Armeenia, Hulagiidid, Küprose kuningriik, Keskaeg, Kiliikia, Mongolite riik, Ristisõdijate riigid, Rumi seldžukkide sultanaat, Seldžukid, Türgi, Trapezundi keisririik, Vasall.
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Armeenia ja Bütsantsi ajalugu · Armeenia ja Kiliikia Armeenia kuningriik ·
Hulagiidid
Hulagiidide dünastia ehk Ilkhaniidide dünastia oli mongolite dünastia, mis valitses suurtel aladel Lähis-Idas aastatel 1256–1355 mongolite riigi lagunemisel tekkinud riiki, mille teine nimi oli ka Ilkhanaat.
Bütsantsi ajalugu ja Hulagiidid · Hulagiidid ja Kiliikia Armeenia kuningriik ·
Küprose kuningriik
Küprose kuningriik oli ristisõdijate kuningriik Küprose saarel kõrg- ja hiliskeskajal, aastatel 1192–1489.
Bütsantsi ajalugu ja Küprose kuningriik · Küprose kuningriik ja Kiliikia Armeenia kuningriik ·
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Bütsantsi ajalugu ja Keskaeg · Keskaeg ja Kiliikia Armeenia kuningriik ·
Kiliikia
Kiliikia (Cilicia) Kiliikia oli ajalooline maakond ja riik Väike-Aasias, mis ulatus selle kagurannikust lõunas kuni Tauruse mägedeni põhjas.
Bütsantsi ajalugu ja Kiliikia · Kiliikia ja Kiliikia Armeenia kuningriik ·
Mongolite riik
Mongolite riik (mongoli keeles Mongol-yn Ezent Güren ja Монголын эзэнт гүрэн, kasahhi keeles Моңғол қағандығы) eksisteeris 13.
Bütsantsi ajalugu ja Mongolite riik · Kiliikia Armeenia kuningriik ja Mongolite riik ·
Ristisõdijate riigid
Lähis-Ida aastal 1135, ristisõdijate riigid on märgitud punaste ristidega Väike-Aasia ja ristisõdijate riigid u aastal 1140 Ristisõdijate riigid olid mitmed enamasti 12.
Bütsantsi ajalugu ja Ristisõdijate riigid · Kiliikia Armeenia kuningriik ja Ristisõdijate riigid ·
Rumi seldžukkide sultanaat
Rumi seldžukkide sultanaat, ka Rumi sultanaat või Ikoonioni sultanaat oli turgi-pärsia sunniitlik riik (aastatel 1077–1308), mis loodi nendele Anatoolia aladele, mille Seldžukkide riik vallutas Bütsantsilt.
Bütsantsi ajalugu ja Rumi seldžukkide sultanaat · Kiliikia Armeenia kuningriik ja Rumi seldžukkide sultanaat ·
Seldžukid
turgi rändhõimude valitsetud alad (''ca'' 900) Seldžukkide riigi suurim ulatus aastal 1092 Euroopa ja Väike-Aasia kaart 11. sajandil Seldžukid olid oguusi-turgi rändhõimude liit ja nende rajatud dünastia, kes valitsesid Lääne-Aasias 11.–14. sajandini, sh Seldžukkide riiki (1037–1194) ja Rumi seldžukkide sultanaati (1077–1307).
Bütsantsi ajalugu ja Seldžukid · Kiliikia Armeenia kuningriik ja Seldžukid ·
Türgi
Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias.
Bütsantsi ajalugu ja Türgi · Kiliikia Armeenia kuningriik ja Türgi ·
Trapezundi keisririik
Trapezundi Keisririik oli aastatel 1204–1461 Väike-Aasia kirdeosas, Musta mere lõunarannikul ja Krimmi poolsaare lõunarannikul asunud riik, pealinn Trapezund (nüüd Trabzon).
Bütsantsi ajalugu ja Trapezundi keisririik · Kiliikia Armeenia kuningriik ja Trapezundi keisririik ·
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Bütsantsi ajalugu ja Vasall · Kiliikia Armeenia kuningriik ja Vasall ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Bütsantsi ajalugu ja Kiliikia Armeenia kuningriik ühist
- Millised on sarnasused Bütsantsi ajalugu ja Kiliikia Armeenia kuningriik
Võrdlus Bütsantsi ajalugu ja Kiliikia Armeenia kuningriik
Bütsantsi ajalugu on 558 suhted, samas Kiliikia Armeenia kuningriik 18. Kuna neil ühist 12, Jaccard indeks on 2.08% = 12 / (558 + 18).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Bütsantsi ajalugu ja Kiliikia Armeenia kuningriik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
