Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Bütsantsi ajalugu ja Kirikuriik
Bütsantsi ajalugu ja Kirikuriik on 42 ühist asja (Unioonpeedia): Aadria meri, Apenniini poolsaar, Bütsants, Clemens V, Constantinus Suur, Friedrich I Barbarossa, Gregorius VII, Idakirik, Ikonoklasm Bütsantsis, Ikoon, Inglismaa kuningas, Innocentius III, Investituuritüli, Itaalia, Itaalia kuningas, Itaalia kuningriik (keskaegne), Jeesus, Karl Suur, Katoliku kirik, Lõuna-Itaalia, Leo III (keiser), Neljas ristisõda, Normannid, Paavst, Püha Tool, Põhja-Itaalia, Piacenza, Prantsusmaa, Ravenna, Ravenna eksarhaat, ..., Ristisõjad, Rooma, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Teine Bulgaaria tsaaririik, Ungari kuningriik, Vastupaavst, Veneetsia vabariik, 10. sajand, 11. sajand, 6. sajand, 9. sajand. Laienda indeks (12 rohkem) »
Aadria meri
Vahemeri Aadria meri on Vahemere osa.
Aadria meri ja Bütsantsi ajalugu · Aadria meri ja Kirikuriik ·
Apenniini poolsaar
Satelliidifoto Apenniini poolsaarest Apenniini poolsaar on saapakujuline poolsaar Lõuna-Euroopas Vahemere ääres.
Apenniini poolsaar ja Bütsantsi ajalugu · Apenniini poolsaar ja Kirikuriik ·
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Bütsants ja Bütsantsi ajalugu · Bütsants ja Kirikuriik ·
Clemens V
Clemens V (Bertrand de Got, ka Bertrand de Gout, Bertrand de Goult, Bertrand de Gouth, Bertrand de Gotto, Bertrand de Goth, Bertrand de Guto või Ramondo del Gotto; 1264 – 20. aprill 1314) oli paavst 1305–1314.
Bütsantsi ajalugu ja Clemens V · Clemens V ja Kirikuriik ·
Constantinus Suur
Constantinus I Suur (ladina keeles Constantinus I Maximus; Imperator Caesar Divi Constantii Flavius Valerius Constantinus Augustus); sünninimi Gaius Flavius Valerius Constantinus; 27. veebruar 272 Naissus – 22. mai 337 Ankyronis) oli Vana-Rooma keiser 25. juulist 306 kuni surmani. Tema valitsemisajal lõpetati Rooma keisririigis kristlaste tagakiusamine ning hakati kristlust soosima. Katoliku, õigeusu, luteri ja armeenia kirik tähistavad 22. maid tema mälestuspäevana. H. G. Wells võrdles teda tema maailmaajaloo rolli poolest Aleksander Suure ja Julius Caesariga.
Bütsantsi ajalugu ja Constantinus Suur · Constantinus Suur ja Kirikuriik ·
Friedrich I Barbarossa
Friedrich Barbarossa poegadega Friedrich Barbarossa (1122 või 1124 – 10. juuni 1190) oli Saksa kuningas alates 1152.
Bütsantsi ajalugu ja Friedrich I Barbarossa · Friedrich I Barbarossa ja Kirikuriik ·
Gregorius VII
Gregorius VII (Ildebrando, ka Ildebrando Aldobrandeschi da Soana, Hiltrapandus, Dhiltbrandus, Hellebrand; Saksa, Inglise ja Prantsuse ajalookirjutuses Hildebrand; 1020 ? – 25. mai 1085) oli paavst aastatel 1073–1085.
Bütsantsi ajalugu ja Gregorius VII · Gregorius VII ja Kirikuriik ·
Idakirik
Idakirik (ka idakristlus) on üks kahest kristluse põhiharust, koondnimetus kõigile Euroopast ida pool tekkinud ja arenenud kristlikele kirikutele.
Bütsantsi ajalugu ja Idakirik · Idakirik ja Kirikuriik ·
Ikonoklasm Bütsantsis
Bütsantsi ikonoklasm (kreeka keeles Εικονομαχία Eikonomachía, sõna-sõnalt 'võitlus piltidega', 'ikoonisõda') ehk pilditüli hõlmab kaks perioodi Bütsantsi keisririigi ajaloos, mil riik ja kirik vaidlustasid ja keelasid religioonis pühaks tunnistatud isikute kujutiste – ikoonide – kasutamise nii kirikus kui ka keiserlikus riigiaparaadis.
Bütsantsi ajalugu ja Ikonoklasm Bütsantsis · Ikonoklasm Bütsantsis ja Kirikuriik ·
Ikoon
Vladimiri Jumalaema ikoon. 12. saj. Tretjakovi galerii, Moskva Andrei Rubljov. Kolmainsus. Umbes 1410. Tretjakovi galerii, Moskva Ikoon (kreeka keeles εἰκών eikōn 'kuju', 'kujutis') on enamasti puidule maalitud pühapilt idakirikus, millel on kujutatud Jeesus Kristust, Maarjat, mõnd pühakut, inglit või püha ajaloo või kirikuloo stseeni.
Bütsantsi ajalugu ja Ikoon · Ikoon ja Kirikuriik ·
Inglismaa kuningas
Inglismaa kuningas või Inglismaa kuninganna oli Inglismaa kuningriigi valitseja kuni kuninganna Elizabeth I surmani (1603), mil Šotimaa kuningas James VI päris ka Inglismaa trooni.
Bütsantsi ajalugu ja Inglismaa kuningas · Inglismaa kuningas ja Kirikuriik ·
Innocentius III
Innocentius III (Lotario dei Conti di Segni või Lotario de' Conti di Segni; 1160 või 1161 – 16. juuli 1216) oli paavst 8. jaanuarist 1198 kuni surmani.
Bütsantsi ajalugu ja Innocentius III · Innocentius III ja Kirikuriik ·
Investituuritüli
Investituuritüli oli aastatel 1075–1122 kestnud Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaal tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel.
Bütsantsi ajalugu ja Investituuritüli · Investituuritüli ja Kirikuriik ·
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Bütsantsi ajalugu ja Itaalia · Itaalia ja Kirikuriik ·
Itaalia kuningas
Lombardia raudkroon Itaalia kuningas (ladina: Rex Italiae; itaalia: Re d'Italia) oli tiitel, mis anti valitsejale, kes valitses osa või kogu Apenniini poolsaart pärast Lääne-Rooma keisririigi langust.
Bütsantsi ajalugu ja Itaalia kuningas · Itaalia kuningas ja Kirikuriik ·
Itaalia kuningriik (keskaegne)
Itaalia kuningriik (ladina keeles Regnum Italiæ või Regnum Italicum) oli poliitiline üksus, mis läks Karolingide Frangi riigi kontrolli alla pärast langobardide kaotust aastal 774.
Bütsantsi ajalugu ja Itaalia kuningriik (keskaegne) · Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Kirikuriik ·
Jeesus
Jeesus (aramea keeles יהשוה Ješua või Ješu; kreekapäraselt Ἰησοῦς Iesus) ehk Jeesus Naatsaretist (sündis tõenäoliselt enne aastat 4 eKr, millalgi ajavahemikul 7. kuni 4. aastal eKr Petlemmas Juudamaal; suri tõenäoliselt kas 7. aprillil 30 või 3. aprillil 33 pKr Jeruusalemmas) oli karismaatiline juudi rändjutlustaja, usuõpetaja, tervendaja, märter ja prohvet, kelle tegevuse tulemusena tekkis kristlus.
Bütsantsi ajalugu ja Jeesus · Jeesus ja Kirikuriik ·
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Bütsantsi ajalugu ja Karl Suur · Karl Suur ja Kirikuriik ·
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Bütsantsi ajalugu ja Katoliku kirik · Katoliku kirik ja Kirikuriik ·
Lõuna-Itaalia
Lõuna-Itaalia (Il Mezzogiorno – 'keskpäev') on traditsiooniline nimi Itaalia lõunapoolsele osale, mis hõlmab Apenniini poolsaare lõunaosa ning kaks suurt saart – Sitsiilia ja Sardiinia.
Bütsantsi ajalugu ja Lõuna-Itaalia · Kirikuriik ja Lõuna-Itaalia ·
Leo III (keiser)
Leo III Isaurialane või kreekapäraselt Leon III (kreeka keeles Λέων Γ΄ ὁ Ἴσαυρος, Leōn III ho Isauros; umbes 685 – 18. juuni 741), tuntud ka kui Süürlane, oli Bütsantsi keiser 717.
Bütsantsi ajalugu ja Leo III (keiser) · Kirikuriik ja Leo III (keiser) ·
Neljas ristisõda
Neljas ristisõda oli ristisõda, mis peeti 1202–1204.
Bütsantsi ajalugu ja Neljas ristisõda · Kirikuriik ja Neljas ristisõda ·
Normannid
Normannid on viikingite järeltulijad.
Bütsantsi ajalugu ja Normannid · Kirikuriik ja Normannid ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Bütsantsi ajalugu ja Paavst · Kirikuriik ja Paavst ·
Püha Tool
Püha Tool Püha Tool ehk Püha Aujärg (ladina keeles Sancta Sedes (ka Apostellik Tool, Apostellik Aujärg) on kas paavst üksi või koos Rooma kuuria asutustega, mille kaudu katoliku kirikut juhitakse. Kuigi Püha Tooli nimetatakse ka Vatikaniks, on ta erinev Vatikani Linnriigist, mis on riik oma territooriumi, kodanikkonna ja riigivõimuga. Siiski on paavst Vatikani Linnriigi riigipea ning Püha Tool esindab seda riiki riikidevahelises suhtluses.
Bütsantsi ajalugu ja Püha Tool · Kirikuriik ja Püha Tool ·
Põhja-Itaalia
Põhja-Itaalia ISTATi poolt määratud piirid Põhja-Itaalia on kultuuriline ja geograafiline piirkond, millel puudub halduslik staatus.
Bütsantsi ajalugu ja Põhja-Itaalia · Kirikuriik ja Põhja-Itaalia ·
Piacenza
Piacenza on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Piacenza provintsi halduskeskus.
Bütsantsi ajalugu ja Piacenza · Kirikuriik ja Piacenza ·
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Bütsantsi ajalugu ja Prantsusmaa · Kirikuriik ja Prantsusmaa ·
Ravenna
Ravenna on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Ravenna provintsi halduskeskus.
Bütsantsi ajalugu ja Ravenna · Kirikuriik ja Ravenna ·
Ravenna eksarhaat
Ravenna eksarhaat ehk Itaalia eksarhaat oli Bütsantsi (Ida-Rooma) võimukeskus Itaalias 6.
Bütsantsi ajalugu ja Ravenna eksarhaat · Kirikuriik ja Ravenna eksarhaat ·
Ristisõjad
Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.
Bütsantsi ajalugu ja Ristisõjad · Kirikuriik ja Ristisõjad ·
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Bütsantsi ajalugu ja Rooma · Kirikuriik ja Rooma ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Bütsantsi ajalugu ja Saksa-Rooma keiser · Kirikuriik ja Saksa-Rooma keiser ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Bütsantsi ajalugu ja Saksa-Rooma riik · Kirikuriik ja Saksa-Rooma riik ·
Teine Bulgaaria tsaaririik
Teine Bulgaaria tsaaririik (bulgaaria: Второ българско царство) oli keskaegne Bulgaaria riik aastatel 1185–1396 või kuni 1422.
Bütsantsi ajalugu ja Teine Bulgaaria tsaaririik · Kirikuriik ja Teine Bulgaaria tsaaririik ·
Ungari kuningriik
Ungari kuningriik (ungari keeles Magyar Királyság, ladina keeles Regnum Hungariae) rajati 1000.
Bütsantsi ajalugu ja Ungari kuningriik · Kirikuriik ja Ungari kuningriik ·
Vastupaavst
Vastupaavst (ladina keeles antipapa) on isik, kes on kas valitud või seatud parajasti ametis oleva paavsti vastu kui konkureeriv kirikupea.
Bütsantsi ajalugu ja Vastupaavst · Kirikuriik ja Vastupaavst ·
Veneetsia vabariik
Veneetsia vabariik (itaalia Serenissima Repubblica di Venezia) oli riik Aadria mere ääres aastatel 697–1797.
Bütsantsi ajalugu ja Veneetsia vabariik · Kirikuriik ja Veneetsia vabariik ·
10. sajand
10.
10. sajand ja Bütsantsi ajalugu · 10. sajand ja Kirikuriik ·
11. sajand
11.
11. sajand ja Bütsantsi ajalugu · 11. sajand ja Kirikuriik ·
6. sajand
6.
6. sajand ja Bütsantsi ajalugu · 6. sajand ja Kirikuriik ·
9. sajand
9.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Bütsantsi ajalugu ja Kirikuriik ühist
- Millised on sarnasused Bütsantsi ajalugu ja Kirikuriik
Võrdlus Bütsantsi ajalugu ja Kirikuriik
Bütsantsi ajalugu on 558 suhted, samas Kirikuriik 126. Kuna neil ühist 42, Jaccard indeks on 6.14% = 42 / (558 + 126).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Bütsantsi ajalugu ja Kirikuriik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
