Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Bütsantsi ajalugu ja Langobardid

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Bütsantsi ajalugu ja Langobardid

Bütsantsi ajalugu vs. Langobardid

Bütsantsi ajalugu ulatub 4. sajandist kuni 1453. Itaalia kuningate kroonimisel aastani 1946 Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias.

Sarnasusi Bütsantsi ajalugu ja Langobardid

Bütsantsi ajalugu ja Langobardid on 54 ühist asja (Unioonpeedia): Alemannid, Apenniini poolsaar, Apuulia, Araablased, Augustus, Bari, Basileios I, Basileios II, Bütsants, Bütsantsi keisrite loend, Calabria, Constans II, Doonau, Frangi riik, Frangid, Gallia, Germaanlased, Gooti sõda, Hunnid, Idagoodid, Idagootide kuningriik, Itaalia, Itaalia katepanikion, Itaalia kuningas, Itaalia kuningriik (keskaegne), Justinianus I, Justinus II, Karl Suur, Kataloonia, Katoliiklus, ..., Katoliku kirik, Kirikuriik, Kristlus, Langobardide kuningriik, Läänegoodid, Lõuna-Itaalia, Normannid, Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse, Paavst, Pannoonia, Põhja-Itaalia, Ravenna, Rein, Rooma, Rooma riik, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Saratseenid, Sarmaadid, Sitsiilia, Sitsiilia kuningriik, Sueebid, Suur rahvasterändamine, Vandaalid. Laienda indeks (24 rohkem) »

Alemannid

Alemannide asualad ja Rooma-alemanni lahingute kohad, 3.–6. sajand Lääne-Euroopa 5. sajandi lõpul Alemannid (ka alamannid) olid germaani hõimude sueebide konföderatsioon Reini ülemjooksul.

Alemannid ja Bütsantsi ajalugu · Alemannid ja Langobardid · Näe rohkem »

Apenniini poolsaar

Satelliidifoto Apenniini poolsaarest Apenniini poolsaar on saapakujuline poolsaar Lõuna-Euroopas Vahemere ääres.

Apenniini poolsaar ja Bütsantsi ajalugu · Apenniini poolsaar ja Langobardid · Näe rohkem »

Apuulia

Apuulia (itaalia Puglia) on maakond Itaalias.

Apuulia ja Bütsantsi ajalugu · Apuulia ja Langobardid · Näe rohkem »

Araablased

Maria Gażycz, "Araablanna" (1889) Araablased on semiidi päritolu rahvas, kes iidsest ajast elas Araabia poolsaarel.

Araablased ja Bütsantsi ajalugu · Araablased ja Langobardid · Näe rohkem »

Augustus

Augustus (Imperator Caesar Divi filius Augustus; sünninimi Gaius Octavius (Thurinus); varem Octavianus; 23. september 63 eKr – 19. august 14 pKr) oli Vana-Rooma keiser 16. jaanuarist 27 eKr 19. augustini 14 pKr.

Augustus ja Bütsantsi ajalugu · Augustus ja Langobardid · Näe rohkem »

Bari

Bari on sadamalinn Itaalias, Apuulia maakonna ja Bari suurlinnapiirkonna halduskeskus.

Bütsantsi ajalugu ja Bari · Bari ja Langobardid · Näe rohkem »

Basileios I

Basileios I Makedoonlane (kreeka keeles: Βασίλειος ὁ Μακεδών (Basíleios ō Makedṓn); 811 – 29. august 886) oli Bütsantsi keiser aastatel 867–886.

Bütsantsi ajalugu ja Basileios I · Basileios I ja Langobardid · Näe rohkem »

Basileios II

Basileios II (958 – 15. detsember 1025), hüüdnimega Bulgaarlastetapja, oli Bütsantsi keiser vahemikus 10. jaanuar 976 – 15. detsember 1025.

Bütsantsi ajalugu ja Basileios II · Basileios II ja Langobardid · Näe rohkem »

Bütsants

Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.

Bütsants ja Bütsantsi ajalugu · Bütsants ja Langobardid · Näe rohkem »

Bütsantsi keisrite loend

Bütsantsi keisrite loend esitab Ida-Rooma keisririigi, mis sai hiljem tuntuks Bütsantsi nime all, valitsejate nimestiku alates Rooma riigi pealinna viimisest Konstantinoopolisse 330.

Bütsantsi ajalugu ja Bütsantsi keisrite loend · Bütsantsi keisrite loend ja Langobardid · Näe rohkem »

Calabria

Calabria ehk Kalaabria ehk Enotria (tõlkes "veinitegijate maa") on maakond Lõuna-Itaalias, mis moodustab Apenniini poolsaare "kinga" ninaosa Napolist lõuna pool.

Bütsantsi ajalugu ja Calabria · Calabria ja Langobardid · Näe rohkem »

Constans II

Constans II või kreekapäraselt Konstans II (kreeka keeles: Κώνστας; 7. november 630 – 15. juuli 668) oli Bütsantsi keiser 641.

Bütsantsi ajalugu ja Constans II · Constans II ja Langobardid · Näe rohkem »

Doonau

Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.

Bütsantsi ajalugu ja Doonau · Doonau ja Langobardid · Näe rohkem »

Frangi riik

Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.

Bütsantsi ajalugu ja Frangi riik · Frangi riik ja Langobardid · Näe rohkem »

Frangid

Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.

Bütsantsi ajalugu ja Frangid · Frangid ja Langobardid · Näe rohkem »

Gallia

Gallia on roomlaste pandud nimi gallide (keltide) asualale, mis hõlmas täielikult tänapäeva Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alasid ning osaliselt Šveitsi, Põhja-Itaalia, Hollandi ja Saksamaa alasid.

Bütsantsi ajalugu ja Gallia · Gallia ja Langobardid · Näe rohkem »

Germaanlased

Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.

Bütsantsi ajalugu ja Germaanlased · Germaanlased ja Langobardid · Näe rohkem »

Gooti sõda

Gooti sõda Ida-Rooma riigi ja Idagootide kuningriigi vahel peeti aastatel 535–554 Itaalias, Dalmaatsias, Sardiinias, Sitsiilias ja Korsikal.

Bütsantsi ajalugu ja Gooti sõda · Gooti sõda ja Langobardid · Näe rohkem »

Hunnid

Hunnid olid Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud.

Bütsantsi ajalugu ja Hunnid · Hunnid ja Langobardid · Näe rohkem »

Idagoodid

Mosaiik, mis kujutab Theoderich Suure paleed, tema paleekabelis San Apollinare Nuovos Idagoodid (ka ostrogoodid, või) olid gootide haru (teine haru oli läänegoodid), germaani hõim, kellel tekkis 3.

Bütsantsi ajalugu ja Idagoodid · Idagoodid ja Langobardid · Näe rohkem »

Idagootide kuningriik

Idagootide kuningriik Itaalias ja naaberaladel kestis aastastatel 493–553.

Bütsantsi ajalugu ja Idagootide kuningriik · Idagootide kuningriik ja Langobardid · Näe rohkem »

Itaalia

Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.

Bütsantsi ajalugu ja Itaalia · Itaalia ja Langobardid · Näe rohkem »

Itaalia katepanikion

Itaalia katepanikion (kreeka keeles κατεπανίκιον Ἰταλίας) oli Bütsantsi provints (965–1071) Lõuna-Itaalias, kuhu kuulus Itaalia mandriosa lõuna pool joont, mis tõmmatud Monte Garganost Salerno laheni.

Bütsantsi ajalugu ja Itaalia katepanikion · Itaalia katepanikion ja Langobardid · Näe rohkem »

Itaalia kuningas

Lombardia raudkroon Itaalia kuningas (ladina: Rex Italiae; itaalia: Re d'Italia) oli tiitel, mis anti valitsejale, kes valitses osa või kogu Apenniini poolsaart pärast Lääne-Rooma keisririigi langust.

Bütsantsi ajalugu ja Itaalia kuningas · Itaalia kuningas ja Langobardid · Näe rohkem »

Itaalia kuningriik (keskaegne)

Itaalia kuningriik (ladina keeles Regnum Italiæ või Regnum Italicum) oli poliitiline üksus, mis läks Karolingide Frangi riigi kontrolli alla pärast langobardide kaotust aastal 774.

Bütsantsi ajalugu ja Itaalia kuningriik (keskaegne) · Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Langobardid · Näe rohkem »

Justinianus I

Justinianus I (Imperator Caesar Sabbatii Flavius Petrus Sabbatius Iustinianus Augustus; kreeka keeles: Ἰουστινιανός (Ioustinianós); umbes 482 – 14. november 565), tuntud kui Justinianus Suur, oli Ida-Rooma keiser 1. aprillist 527 – 14. novembrini 565, valitsedes seega 38 aastat, 7 kuud ja 13 päeva.

Bütsantsi ajalugu ja Justinianus I · Justinianus I ja Langobardid · Näe rohkem »

Justinus II

Justinus II või Justinus Noorem (ladina keeles: Iustinus Iunior; kreeka keeles: Ἰουστῖνος, valitsejanimega Imperator Caesar Flavius Iustinus Augustus; umbes 520 – 5. oktoober 578) oli Bütsantsi keiser 14. novembrist 565 kuni surmani, valitsedes seega 12 aastat, 11 kuud ja 22 päeva.

Bütsantsi ajalugu ja Justinus II · Justinus II ja Langobardid · Näe rohkem »

Karl Suur

Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.

Bütsantsi ajalugu ja Karl Suur · Karl Suur ja Langobardid · Näe rohkem »

Kataloonia

Kataloonia (katalaani: Catalunya, arani: Catalonha, hispaania: Cataluña) on maa Ibeeria poolsaarel, Hispaania autonoomne piirkond.

Bütsantsi ajalugu ja Kataloonia · Kataloonia ja Langobardid · Näe rohkem »

Katoliiklus

Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.

Bütsantsi ajalugu ja Katoliiklus · Katoliiklus ja Langobardid · Näe rohkem »

Katoliku kirik

Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).

Bütsantsi ajalugu ja Katoliku kirik · Katoliku kirik ja Langobardid · Näe rohkem »

Kirikuriik

Kirikuriik (ka Paavstiriik; itaalia keeles ainsuses Stato della Chiesa, Stato Pontificio, Stato Ecclesiastico, mitmuses Stati della Chiesa, Stati Pontifici; ladina keeles ainsuses Status Pontificius, samuti Dicio Pontificia) oli üks Itaalia ajaloo olulisemaid riike alates umbes 6. sajandist kuni poolsaare ühendamiseni Sardiinia kuningriigi poolt 1861.

Bütsantsi ajalugu ja Kirikuriik · Kirikuriik ja Langobardid · Näe rohkem »

Kristlus

Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.

Bütsantsi ajalugu ja Kristlus · Kristlus ja Langobardid · Näe rohkem »

Langobardide kuningriik

Langobardide kuningriik (ladina keeles Regnum Langobardorum) oli varakeskaegne germaani riik pealinnaga Pavias, mille rajasid langobardid 568.-569.

Bütsantsi ajalugu ja Langobardide kuningriik · Langobardid ja Langobardide kuningriik · Näe rohkem »

Läänegoodid

Hispaania Riiklik Arheoloogiamuuseum). Läänegoodid (või) olid üks kahest gooti rahvuse põhiharust idagootide kõrval.

Bütsantsi ajalugu ja Läänegoodid · Läänegoodid ja Langobardid · Näe rohkem »

Lõuna-Itaalia

Lõuna-Itaalia (Il Mezzogiorno – 'keskpäev') on traditsiooniline nimi Itaalia lõunapoolsele osale, mis hõlmab Apenniini poolsaare lõunaosa ning kaks suurt saart – Sitsiilia ja Sardiinia.

Bütsantsi ajalugu ja Lõuna-Itaalia · Lõuna-Itaalia ja Langobardid · Näe rohkem »

Normannid

Normannid on viikingite järeltulijad.

Bütsantsi ajalugu ja Normannid · Langobardid ja Normannid · Näe rohkem »

Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse

Sitsiilia kuningriik (roheline) aastal 1154, mis kujutab normannide vallutuste ulatust Itaalias mitme aastakümne jooksul, kui tegutsesid sõltumatud seiklejad Normannide Lõuna-Itaalia vallutus algas 11.

Bütsantsi ajalugu ja Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse · Langobardid ja Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse · Näe rohkem »

Paavst

Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.

Bütsantsi ajalugu ja Paavst · Langobardid ja Paavst · Näe rohkem »

Pannoonia

Pannoonia oli piirkond Kesk-Euroopas, kus elas illüürlaste hõim pannoonlased.

Bütsantsi ajalugu ja Pannoonia · Langobardid ja Pannoonia · Näe rohkem »

Põhja-Itaalia

Põhja-Itaalia ISTATi poolt määratud piirid Põhja-Itaalia on kultuuriline ja geograafiline piirkond, millel puudub halduslik staatus.

Bütsantsi ajalugu ja Põhja-Itaalia · Langobardid ja Põhja-Itaalia · Näe rohkem »

Ravenna

Ravenna on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Ravenna provintsi halduskeskus.

Bütsantsi ajalugu ja Ravenna · Langobardid ja Ravenna · Näe rohkem »

Rein

Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.

Bütsantsi ajalugu ja Rein · Langobardid ja Rein · Näe rohkem »

Rooma

Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.

Bütsantsi ajalugu ja Rooma · Langobardid ja Rooma · Näe rohkem »

Rooma riik

Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.

Bütsantsi ajalugu ja Rooma riik · Langobardid ja Rooma riik · Näe rohkem »

Saksa-Rooma keiser

Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.

Bütsantsi ajalugu ja Saksa-Rooma keiser · Langobardid ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »

Saksa-Rooma riik

Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.

Bütsantsi ajalugu ja Saksa-Rooma riik · Langobardid ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Saratseenid

Saratseenid (ladina keeles Saraceni) oli üldnimetus keskaegses Euroopas Loode-Araabia araablaste kohta ning hiljem Euroopa ja Bütsantsi kristlike ajaloolaste kasutatud nimetus kõigi araablaste kohta.

Bütsantsi ajalugu ja Saratseenid · Langobardid ja Saratseenid · Näe rohkem »

Sarmaadid

Sarmaadid (vanairaani keeles sarumatah 'vibukütt') olid iraani keelte hulka kuulunud keelt või keeli kõnelnud rändhõimud, kes liikusid Kesk-Aasiast Uurali mägede piirkonda umbes 5. sajandil eKr ning asustasid alasid Lõuna-Venemaal, Ukrainas ja Ida-Balkanil kuni nende kultuur hunnide vallutuste mõjul 4. sajandi paiku m.a.j. taandus või sulandus.

Bütsantsi ajalugu ja Sarmaadid · Langobardid ja Sarmaadid · Näe rohkem »

Sitsiilia

Sitsiilia on Vahemeres asuv saar, Itaalia suurim saar.

Bütsantsi ajalugu ja Sitsiilia · Langobardid ja Sitsiilia · Näe rohkem »

Sitsiilia kuningriik

Sitsiilia kuningriik (itaalia keeles Regno di Sicilia,, katalaani keeles Regne de Sicília, sitsiilia keeles Regnu di Sicilia) oli riik, mis eksisteeris Itaalia lõunaosas selle asutamisest Roger II poolt aastal 1130 kuni aastani 1816.

Bütsantsi ajalugu ja Sitsiilia kuningriik · Langobardid ja Sitsiilia kuningriik · Näe rohkem »

Sueebid

Oranž ala näitab sueebi hõimude asuala 1. sajandil eKr. Sueebid ehk sueevid (ladina suebi või suevi) oli germaani hõimude rühm.

Bütsantsi ajalugu ja Sueebid · Langobardid ja Sueebid · Näe rohkem »

Suur rahvasterändamine

II–V sajandi rändeteed Euroopa rändeteed Suur rahvasteränne ("rahvasteränne") oli intensiivne rändeperiood Euroopas umbes aastatel 400–800 pKr.

Bütsantsi ajalugu ja Suur rahvasterändamine · Langobardid ja Suur rahvasterändamine · Näe rohkem »

Vandaalid

Vandaalid (ladina keeles Vandali (hiljem Wandali) või Vandili või Vanduli) olid ida germaanlaste hõim või hõimurühm, kes tungis hilisesse Rooma riiki ning moodustas Põhja-Aafrikas riigi pealinnaga Kartaagos.

Bütsantsi ajalugu ja Vandaalid · Langobardid ja Vandaalid · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Bütsantsi ajalugu ja Langobardid

Bütsantsi ajalugu on 558 suhted, samas Langobardid 186. Kuna neil ühist 54, Jaccard indeks on 7.26% = 54 / (558 + 186).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Bütsantsi ajalugu ja Langobardid. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »