Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Bütsantsi ajalugu ja Ristisõjad
Bütsantsi ajalugu ja Ristisõjad on 83 ühist asja (Unioonpeedia): Aasia, Abbassiidide kalifaat, Aleppo, Anatoolia, Antakya, Bütsants, Clemens III, Clermont-Ferrand, Dalmaatsia, Egeuse meri, Egiptus, Esimene ristisõda, Euroopa, Fatimiidid, Fatimiidide kalifaat, Frangi riik, Frangid, Friedrich I Barbarossa, Hauteville, Idakirik, Inglismaa kuningas, Innocentius III, Jeruusalemm, Jeruusalemma kuningas, Jeruusalemma kuningriik, Karl Suur, Katoliiklus, Katoliku kirik, Kesk-Euroopa, Kiievi-Vene, ..., Kolmas ristisõda, Konstantinoopol, Korfu, Kreekakatoliku kirik, Kristlus, Ladina keisririik, Lääne-Euroopa, Lähis-Ida, Legaat, Malta, Malta ordu, Muslim, Neljas ristisõda, Nikaia keisririik, Normannid, Paavst, Palestiina, Palverännak, Paschalis II, Püha maa, Põhja-Aafrika, Philippe II, Prantsusmaa, Prantsusmaa kuningas, Rüütel, Ristisõdijate riigid, Ristisõjad, Rooma, Saksa-Rooma riik, Saladin, Saratseenid, Süüria, Seldžukid, Siid, Sitsiilia, Sultan, Suur kirikulõhe, Taani, Türgi, Teine ristisõda, Trabzon, Ungari kuningriik, Urbanus II, Usund, Vahemeri, Vasallriik, Väike-Aasia, Veneetsia, Viikingid, Zadar, 11. sajand, 6. sajand, 7. sajand. Laienda indeks (53 rohkem) »
Aasia
Loodusgeograafiline Aasia Aasia poliitiline piiritlus Aasia on maailmajagu.
Aasia ja Bütsantsi ajalugu · Aasia ja Ristisõjad ·
Abbassiidide kalifaat
Abbassiidide kalifaat ehk Bagdadi kalifaat oli Abbassiidide dünastia poolt valitsetud Kalifaat 750–1258.
Abbassiidide kalifaat ja Bütsantsi ajalugu · Abbassiidide kalifaat ja Ristisõjad ·
Aleppo
Aleppo (varem ka Haleb, ar حلب Ḩalab) on linn Süürias, Ḩalabi provintsi (Muḥāfaẓat Ḥalab) halduskeskus.
Aleppo ja Bütsantsi ajalugu · Aleppo ja Ristisõjad ·
Anatoolia
Anatoolia piiritlus Anatoolia (vanakreeka nimest Άνατολή (sõnast ἀνατολή 'hommikukaar, ida'); türgi keeles Anadolu) on piirkond Türgi Aasia-osas Väike-Aasia poolsaarel.
Anatoolia ja Bütsantsi ajalugu · Anatoolia ja Ristisõjad ·
Antakya
Antakya (araabia انطاكية (Anţākīyah)) on linn Türgis, Hatay provintsi keskus.
Antakya ja Bütsantsi ajalugu · Antakya ja Ristisõjad ·
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Bütsants ja Bütsantsi ajalugu · Bütsants ja Ristisõjad ·
Clemens III
Clemens III (Paolo Scolari, ka Paolino Scolari; 1130 ? – 27. märts 1191) oli paavst 1187–1191.
Bütsantsi ajalugu ja Clemens III · Clemens III ja Ristisõjad ·
Clermont-Ferrand
Clermont-Ferrand on linn Prantsusmaal, Puy-de-Dôme'i departemangu ja endise Auvergne'i piirkonna keskus.
Bütsantsi ajalugu ja Clermont-Ferrand · Clermont-Ferrand ja Ristisõjad ·
Dalmaatsia
Dalmaatsia Horvaatia-osa asend ülejäänud Horvaatia taustal Dalmaatsia (horvaadi keeles Dalmacija) on ajalooline piirkond Aadria mere idarannikul Horvaatia ning osalt Montenegro territooriumil.
Bütsantsi ajalugu ja Dalmaatsia · Dalmaatsia ja Ristisõjad ·
Egeuse meri
Satelliidipilt Egeuse merest Veealune vulkaan Egeuse meres Egeuse meri on Vahemere osa, piiratud Balkani poolsaarega läänes ja põhjas, Väike-Aasia poolsaarega idas ja Kreetaga lõunas.
Bütsantsi ajalugu ja Egeuse meri · Egeuse meri ja Ristisõjad ·
Egiptus
Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks.
Bütsantsi ajalugu ja Egiptus · Egiptus ja Ristisõjad ·
Esimene ristisõda
Esimene ristisõda toimus aastatel 1096–1099, eesmärgiga moslemitest seldžukkide väljatõrjumine pühalt maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine nende ikke alt.
Bütsantsi ajalugu ja Esimene ristisõda · Esimene ristisõda ja Ristisõjad ·
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Bütsantsi ajalugu ja Euroopa · Euroopa ja Ristisõjad ·
Fatimiidid
Fatimiidide kalifaadi suurim ulatus aastal 969 Fatimiidid ehk Fatimiidide dünastia oli Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas aastatel 909–1171 Fatimiidide kalifaati valitsenud dünastia.
Bütsantsi ajalugu ja Fatimiidid · Fatimiidid ja Ristisõjad ·
Fatimiidide kalifaat
Fatimiidide kalifaat oli Fatimiidide dünastia poolt aastatel 909–1171 valitsetud kalifaat Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas.
Bütsantsi ajalugu ja Fatimiidide kalifaat · Fatimiidide kalifaat ja Ristisõjad ·
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Bütsantsi ajalugu ja Frangi riik · Frangi riik ja Ristisõjad ·
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Bütsantsi ajalugu ja Frangid · Frangid ja Ristisõjad ·
Friedrich I Barbarossa
Friedrich Barbarossa poegadega Friedrich Barbarossa (1122 või 1124 – 10. juuni 1190) oli Saksa kuningas alates 1152.
Bütsantsi ajalugu ja Friedrich I Barbarossa · Friedrich I Barbarossa ja Ristisõjad ·
Hauteville
Hauteville perekonna vapp Hauteville perekond (prantsuse: Maison de Hauteville, itaalia: Casa d'Altavilla, sitsiilia: Casa d'Autavilla) oli väike suursugune normanni perekond Cotentinist, mis tõusis Euroopas, Aasias ja Aafrikas esile oma vallutuste kaudu Vahemerel, eriti Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias.
Bütsantsi ajalugu ja Hauteville · Hauteville ja Ristisõjad ·
Idakirik
Idakirik (ka idakristlus) on üks kahest kristluse põhiharust, koondnimetus kõigile Euroopast ida pool tekkinud ja arenenud kristlikele kirikutele.
Bütsantsi ajalugu ja Idakirik · Idakirik ja Ristisõjad ·
Inglismaa kuningas
Inglismaa kuningas või Inglismaa kuninganna oli Inglismaa kuningriigi valitseja kuni kuninganna Elizabeth I surmani (1603), mil Šotimaa kuningas James VI päris ka Inglismaa trooni.
Bütsantsi ajalugu ja Inglismaa kuningas · Inglismaa kuningas ja Ristisõjad ·
Innocentius III
Innocentius III (Lotario dei Conti di Segni või Lotario de' Conti di Segni; 1160 või 1161 – 16. juuli 1216) oli paavst 8. jaanuarist 1198 kuni surmani.
Bütsantsi ajalugu ja Innocentius III · Innocentius III ja Ristisõjad ·
Jeruusalemm
Kaljutempel Jeruusalemm (vanemas kirjaviisis Jeruusalem) on Iisraeli pealinn (vaata Jeruusalemma seadus) ja riigi suurim linn.
Bütsantsi ajalugu ja Jeruusalemm · Jeruusalemm ja Ristisõjad ·
Jeruusalemma kuningas
Jeruusalemma kuningas oli Jeruusalemma kuningriigi valitseja tiitel aastatel 1100–1291.
Bütsantsi ajalugu ja Jeruusalemma kuningas · Jeruusalemma kuningas ja Ristisõjad ·
Jeruusalemma kuningriik
Jeruusalemma kuningriik oli 1099.
Bütsantsi ajalugu ja Jeruusalemma kuningriik · Jeruusalemma kuningriik ja Ristisõjad ·
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Bütsantsi ajalugu ja Karl Suur · Karl Suur ja Ristisõjad ·
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Bütsantsi ajalugu ja Katoliiklus · Katoliiklus ja Ristisõjad ·
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Bütsantsi ajalugu ja Katoliku kirik · Katoliku kirik ja Ristisõjad ·
Kesk-Euroopa
Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.
Bütsantsi ajalugu ja Kesk-Euroopa · Kesk-Euroopa ja Ristisõjad ·
Kiievi-Vene
Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь Russ) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.
Bütsantsi ajalugu ja Kiievi-Vene · Kiievi-Vene ja Ristisõjad ·
Kolmas ristisõda
Kolmas ristisõda (1189–1192), oli Euroopa liidrite üritus tagasi vallutada püha maad Saladini käest.
Bütsantsi ajalugu ja Kolmas ristisõda · Kolmas ristisõda ja Ristisõjad ·
Konstantinoopol
Kostantiniyye'i kesklinna (''Stamboul'') siluett 1896. aasta postkaardil Konstantinoopol (kreeka keeles 'Constantinuse linn') on İstanbuli endine nimi.
Bütsantsi ajalugu ja Konstantinoopol · Konstantinoopol ja Ristisõjad ·
Korfu
Korfu (kreeka keeles Κέρκυρα Kérkyra) on Kreekale kuuluv saar Joonia saarestikus.
Bütsantsi ajalugu ja Korfu · Korfu ja Ristisõjad ·
Kreekakatoliku kirik
Kristluse levik 2.–14. sajandini Kreekakatoliku kirik on katoliku kiriku haru, mis järgib Bütsantsi (Konstantinoopoli) liturgilist traditsiooni (Bütsantsi riitust).
Bütsantsi ajalugu ja Kreekakatoliku kirik · Kreekakatoliku kirik ja Ristisõjad ·
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Bütsantsi ajalugu ja Kristlus · Kristlus ja Ristisõjad ·
Ladina keisririik
Ladina keisririik oli pärast Neljandat ristisõda Bütsantsi aladele ristisõdijate rajatud feodaalne riik, mis loodi peale Konstantinoopoli vallutamist 1204.
Bütsantsi ajalugu ja Ladina keisririik · Ladina keisririik ja Ristisõjad ·
Lääne-Euroopa
raudse eesriideni ulatuv ÜRO liigituse järgne Lääne-Euroopa Lääne-Euroopa on piirkond Euroopa lääneosas.
Bütsantsi ajalugu ja Lääne-Euroopa · Lääne-Euroopa ja Ristisõjad ·
Lähis-Ida
Lähis-Ida Lähis-Ida asub Aasia ja Aafrika kokkupuutealal Euroopast vahetult idas.
Bütsantsi ajalugu ja Lähis-Ida · Lähis-Ida ja Ristisõjad ·
Legaat
Legaat (ladina keeles legatus; mitmuses legati) oli kõrge sõjaväeline auaste Vana-Rooma armees, võrreldav tänapäeva kindraliga.
Bütsantsi ajalugu ja Legaat · Legaat ja Ristisõjad ·
Malta
Malta Vabariik on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mille peamised kuus saart on Malta, Gozo (Għawdex), Comino (Kemmuna), Manoeli, Cominotto (Kemmunett) ja Filfla saar.
Bütsantsi ajalugu ja Malta · Malta ja Ristisõjad ·
Malta ordu
Jeruusalemma, Rhodose ja Malta Püha Johannese Suveräänne Sõjaline Hospitaliitide Ordu Sovrano Militare Ordine Ospedaliero di San Giovanni di Gerusalemme di Rhodi e di Malta Malta ordu lipp Malta ordu vapp Malta ordu lippMalta ordu vapp deviis: Defensio fidei et obsequium pauperum SuurmeisterMarco Luzzago Liikmeidumbes 13 500 Tekkis1048 Rahaühikscudo Malta ordu on suveräänne katoliiklik ordu (ametlikult Sovrano Militare Ordine Ospedaliero di San Giovanni di Gerusalemme di Rhodi e di Malta 'Jeruusalemma, Rhodose ja Malta Püha Johannese Suveräänne Sõjaline Hospitaliitide Ordu').
Bütsantsi ajalugu ja Malta ordu · Malta ordu ja Ristisõjad ·
Muslim
Moslemite osakaal riigiti Muslim ehk moslem on usklik, kes tunnistab islamit ja järgib islami rituaale.
Bütsantsi ajalugu ja Muslim · Muslim ja Ristisõjad ·
Neljas ristisõda
Neljas ristisõda oli ristisõda, mis peeti 1202–1204.
Bütsantsi ajalugu ja Neljas ristisõda · Neljas ristisõda ja Ristisõjad ·
Nikaia keisririik
Nikaia keisririik oli riik Väike-Aasia kirdeosas aastatel 1204–1261, mis tekkis Neljanda ristisõja ajal pärast Ida-Rooma riigi pealinna Konstantinoopoli vallutamist Lääne-Euroopa ristisõdijate poolt (1204).
Bütsantsi ajalugu ja Nikaia keisririik · Nikaia keisririik ja Ristisõjad ·
Normannid
Normannid on viikingite järeltulijad.
Bütsantsi ajalugu ja Normannid · Normannid ja Ristisõjad ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Bütsantsi ajalugu ja Paavst · Paavst ja Ristisõjad ·
Palestiina
Palestiina (ametlikult Palestiina Riik, araabia keeles دولة فلسطين 'Dawlat Filasţīn') on osaliselt tunnustatud riik Aasias Lähis-Idas Vahemere idakaldal.
Bütsantsi ajalugu ja Palestiina · Palestiina ja Ristisõjad ·
Palverännak
Palverännak on usulistel põhjustel kindlatesse pühapaikadesse sooritatav rännak.
Bütsantsi ajalugu ja Palverännak · Palverännak ja Ristisõjad ·
Paschalis II
Paschalis II (Rainerio, Raniero di Bieda, Rainerio Raineri, Raniero Ranieri di Bleda, Rainerius; 1050 või 1055 – 21. jaanuar 1118) oli paavst 1099–1118.
Bütsantsi ajalugu ja Paschalis II · Paschalis II ja Ristisõjad ·
Püha maa
piibli järgi Püha maa (ka Püha Maa); heebrea keeles אֶרֶץ הַקוֹדֵשׁ Eretz HaQodesh, araabia keeles الأرض المقدسة Al-Arḍ Al-Muqaddasah) on Iisraeli nimi judaismis. Traditsiooniliselt nimetavad nii juudid kui ka mittejuudid seda piirkonda Palestiinaks. Muslimid ja kristlased nimetavad nõnda ka piirkonda Jordani jõe ja Vahemere vahel, mis hõlmab nii tänapäeva Iisraeli kui ka Palestiinat. See piirkond on osalt tähtis just Jeruusalemma religioosse tähenduse tõttu, kuna linn on püha nii judaismis, kristluses kui ka islamis. Püha maa tähtsus kristlastele oli üks ristisõdade ideoloogilisi aluseid, kuna Euroopa kristlased püüdsid vallutada maa seldžuki türklaste käest, kes olid selle omakorda saanud islamiusku araablastelt, kes vallutasid selle kristlikult Bütsantsi keisririigilt. Paljudesse püha maa paikadesse on juba sajandeid teinud palverännakuid eri usundite esindajad, sealhulgas juudid, kristlased ja muslimid. Kategooria:Iisrael Kategooria:Palestiina Kategooria:Pühapaigad Kategooria:Kristlus Kategooria:Islam Kategooria:Judaism Kategooria:Baha'i usk Kategooria:Aasia maad Kategooria:Lähis-Ida ajaloolised piirkonnad Kategooria:Lähis-Ida ajalugu.
Bütsantsi ajalugu ja Püha maa · Püha maa ja Ristisõjad ·
Põhja-Aafrika
Põhja-Aafrika ÜRO liigituse järgi (tumeroheline) ja mõnikord Põhja-Aafrikasse arvatavad riigid (helerohelisega) Põhja-Aafrika on Sahara kõrb ja sellest põhja poole jääv Aafrika osa, millesse kuuluvaks arvatakse kitsamas mõttes Magrib ja Egiptus, mõnikord ka Sudaan.
Bütsantsi ajalugu ja Põhja-Aafrika · Põhja-Aafrika ja Ristisõjad ·
Philippe II
Philippe II. Louis-Félix Amieli maal Philippe II ehk Philippe Auguste (21. august 1165 – 14. juuli 1223) oli Kapetingide dünastiasse kuuluv Prantsusmaa kuningas aastail 1180–1223.
Bütsantsi ajalugu ja Philippe II · Philippe II ja Ristisõjad ·
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Bütsantsi ajalugu ja Prantsusmaa · Prantsusmaa ja Ristisõjad ·
Prantsusmaa kuningas
Prantsusmaa kuningas (prantsuse keeles roi; sama sõna tähendab prantsuse keeles ka tamme) oli Prantsusmaa valitseja aastail 843–1792, 1814–1815 ja 1815–1848.
Bütsantsi ajalugu ja Prantsusmaa kuningas · Prantsusmaa kuningas ja Ristisõjad ·
Rüütel
Rüütel oli raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal.
Bütsantsi ajalugu ja Rüütel · Rüütel ja Ristisõjad ·
Ristisõdijate riigid
Lähis-Ida aastal 1135, ristisõdijate riigid on märgitud punaste ristidega Väike-Aasia ja ristisõdijate riigid u aastal 1140 Ristisõdijate riigid olid mitmed enamasti 12.
Bütsantsi ajalugu ja Ristisõdijate riigid · Ristisõdijate riigid ja Ristisõjad ·
Ristisõjad
Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.
Bütsantsi ajalugu ja Ristisõjad · Ristisõjad ja Ristisõjad ·
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Bütsantsi ajalugu ja Rooma · Ristisõjad ja Rooma ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Bütsantsi ajalugu ja Saksa-Rooma riik · Ristisõjad ja Saksa-Rooma riik ·
Saladin
valitsetud alad (kollasega) 12. sajandil Ṣalāḥ ad-Dīn Yūsuf ibn Ayyūb (araabia صلاح الدين يوسف بن أيوب, Ṣalāḥ al-Dīn Yūsuf ibn Ayyūb, kurdi سهلاحهدین ئهیوبی, Selah'edînê Eyubî, pärsia صلاحالدین ایوبی, Salāh-ed-Dīn-e Ayyūbī; u 1138 – 4. märts 1193), Läänes tuntud kui Saladin, oli kurdiPaljud tollased autorid toonitavad seda.
Bütsantsi ajalugu ja Saladin · Ristisõjad ja Saladin ·
Saratseenid
Saratseenid (ladina keeles Saraceni) oli üldnimetus keskaegses Euroopas Loode-Araabia araablaste kohta ning hiljem Euroopa ja Bütsantsi kristlike ajaloolaste kasutatud nimetus kõigi araablaste kohta.
Bütsantsi ajalugu ja Saratseenid · Ristisõjad ja Saratseenid ·
Süüria
Süüria (araabia keeles سوريا (Sūriyā), süüria keeles ܣܘܪܝܐ, kurdi keeles Sûrî; ametlikult Süüria Araabia Vabariik) on riik Lähis-Idas Levandis.
Bütsantsi ajalugu ja Süüria · Ristisõjad ja Süüria ·
Seldžukid
turgi rändhõimude valitsetud alad (''ca'' 900) Seldžukkide riigi suurim ulatus aastal 1092 Euroopa ja Väike-Aasia kaart 11. sajandil Seldžukid olid oguusi-turgi rändhõimude liit ja nende rajatud dünastia, kes valitsesid Lääne-Aasias 11.–14. sajandini, sh Seldžukkide riiki (1037–1194) ja Rumi seldžukkide sultanaati (1077–1307).
Bütsantsi ajalugu ja Seldžukid · Ristisõjad ja Seldžukid ·
Siid
Siidist valmistatud lips Siid on looduslik valguline kiud, mida saadakse siidiliblika (Bombyx mori) vastse kookoni lahtikerimisel ja millest kedratakse niiti siidkangaste kudumiseks.
Bütsantsi ajalugu ja Siid · Ristisõjad ja Siid ·
Sitsiilia
Sitsiilia on Vahemeres asuv saar, Itaalia suurim saar.
Bütsantsi ajalugu ja Sitsiilia · Ristisõjad ja Sitsiilia ·
Sultan
Sultan on valitseja tiitel islamimaades (araabia keeles سلطان Sulṭān).
Bütsantsi ajalugu ja Sultan · Ristisõjad ja Sultan ·
Suur kirikulõhe
accessdate.
Bütsantsi ajalugu ja Suur kirikulõhe · Ristisõjad ja Suur kirikulõhe ·
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Bütsantsi ajalugu ja Taani · Ristisõjad ja Taani ·
Türgi
Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias.
Bütsantsi ajalugu ja Türgi · Ristisõjad ja Türgi ·
Teine ristisõda
Teine ristisõda toimus Väike-Aasias aastatel 1147–1149 ning selles osalesid seldžukid, Prantsuse ja Saksa väed.
Bütsantsi ajalugu ja Teine ristisõda · Ristisõjad ja Teine ristisõda ·
Trabzon
Trabzon (varasemad eestikeelsed nimed Trapesund, Trapezund; vanakreeka kontekstis Trapezus (Τραπεζοῦς)) on linn praegusel Türgi territooriumil, Musta mere lõunakaldal.
Bütsantsi ajalugu ja Trabzon · Ristisõjad ja Trabzon ·
Ungari kuningriik
Ungari kuningriik (ungari keeles Magyar Királyság, ladina keeles Regnum Hungariae) rajati 1000.
Bütsantsi ajalugu ja Ungari kuningriik · Ristisõjad ja Ungari kuningriik ·
Urbanus II
Urbanus II (Eudes de Châtillon, Eudes de Lagery, Odon de Lagery, Odon de Châtillon, ka Odo, Ostia piiskop Otto; 1035 või 1042 – 29. juuli 1099) oli paavst aastatel 1088–1099.
Bütsantsi ajalugu ja Urbanus II · Ristisõjad ja Urbanus II ·
Usund
Usund on laiemas mõttes religiooni sünonüüm.
Bütsantsi ajalugu ja Usund · Ristisõjad ja Usund ·
Vahemeri
Vahemeri on meri Aafrika, Aasia ja Euroopa vahel, sellest ka nimi.
Bütsantsi ajalugu ja Vahemeri · Ristisõjad ja Vahemeri ·
Vasallriik
Vasallriik on suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuse.
Bütsantsi ajalugu ja Vasallriik · Ristisõjad ja Vasallriik ·
Väike-Aasia
Väike-Aasia poolsaar paikneb Türgi lääneosas Väike-Aasia on poolsaar Euraasia edelaosas.
Bütsantsi ajalugu ja Väike-Aasia · Ristisõjad ja Väike-Aasia ·
Veneetsia
Veneetsia (itaalia keeles Venezia) on sadamalinn Itaalia põhjaosas Aadria mere looderannikul, Veneto maakonna città metropolitana di Venezia halduskeskus.
Bütsantsi ajalugu ja Veneetsia · Ristisõjad ja Veneetsia ·
Viikingid
Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887) Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).
Bütsantsi ajalugu ja Viikingid · Ristisõjad ja Viikingid ·
Zadar
Zadar (itaalia Zara) on linn Horvaatias Aadria mere rannikul Dalmaatsias, Zadari maakonna keskus.
Bütsantsi ajalugu ja Zadar · Ristisõjad ja Zadar ·
11. sajand
11.
11. sajand ja Bütsantsi ajalugu · 11. sajand ja Ristisõjad ·
6. sajand
6.
6. sajand ja Bütsantsi ajalugu · 6. sajand ja Ristisõjad ·
7. sajand
7.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Bütsantsi ajalugu ja Ristisõjad ühist
- Millised on sarnasused Bütsantsi ajalugu ja Ristisõjad
Võrdlus Bütsantsi ajalugu ja Ristisõjad
Bütsantsi ajalugu on 558 suhted, samas Ristisõjad 235. Kuna neil ühist 83, Jaccard indeks on 10.47% = 83 / (558 + 235).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Bütsantsi ajalugu ja Ristisõjad. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
