Sarnasusi Bütsantsi ajalugu ja Rooma riik
Bütsantsi ajalugu ja Rooma riik on 64 ühist asja (Unioonpeedia): Adrianoopoli lahing (378), Albaania, Aquileia, Armeenia, Augustus, Bütsants, Britannia, Bulgaaria, Constantinus Suur, Daakia, Dalmaatsia, Diocletianus, Doonau, Egiptus, Frangid, Gallia, Germaanlased, Hispaania, Hunnid, Idagoodid, Idagootide kuningriik, Iraan, Itaalia, Itaalia ajalugu, Itaalia kuningas, Jeesus, Katalaunia lahing, Konstantinoopol, Kristlus, Langobardid, ..., Lääne-Rooma keisririik, Läänegoodid, Linnastumine, Möösia, Mesopotaamia, Must meri, Odoaker, Orjus, Palestiina (piirkond), Pannoonia, Põhja-Aafrika, Prantsusmaa, Ravenna, Rein, Romulus Augustulus, Rooma, Rooma keisririik, Rooma provintsid, Rumeenia, Süüria, Slaavlased, Suur rahvasterändamine, Türgi, Tetrarhia, Theoderich Suur, Theodosius I, Traakia, Tuneesia, Vahemeri, Vana-Rooma keisrite loend, Vandaalid, Väike-Aasia, Volga, 3. sajand. Laienda indeks (34 rohkem) »
Adrianoopoli lahing (378)
Adrianoopoli lahing peeti 378.
Adrianoopoli lahing (378) ja Bütsantsi ajalugu · Adrianoopoli lahing (378) ja Rooma riik ·
Albaania
Albaania, ametlikult Albaania Vabariik, on riik Lõuna-Euroopas Balkani poolsaare lääneosas.
Albaania ja Bütsantsi ajalugu · Albaania ja Rooma riik ·
Aquileia
Aquileia basiilika Aquileia (friuli Olee/Olea/Acuilee/Aquilee/Aquilea; veneetsia Aquiłeja/Aquiłegia) on Vana-Rooma linn Itaalias Aadria mere tipus laguunide servas u. 10 km merest Natiso (nüüd Natisone) jõe ääres, mille säng on Rooma aegadest saati mõnevõrra muutunud.
Aquileia ja Bütsantsi ajalugu · Aquileia ja Rooma riik ·
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Armeenia ja Bütsantsi ajalugu · Armeenia ja Rooma riik ·
Augustus
Augustus (Imperator Caesar Divi filius Augustus; sünninimi Gaius Octavius (Thurinus); varem Octavianus; 23. september 63 eKr – 19. august 14 pKr) oli Vana-Rooma keiser 16. jaanuarist 27 eKr 19. augustini 14 pKr.
Augustus ja Bütsantsi ajalugu · Augustus ja Rooma riik ·
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Bütsants ja Bütsantsi ajalugu · Bütsants ja Rooma riik ·
Britannia
Britannia on muistne ühisnimi Inglismaa, Walesi ja Šotimaa kohta.
Bütsantsi ajalugu ja Britannia · Britannia ja Rooma riik ·
Bulgaaria
Bulgaaria (ametlik nimi Bulgaaria Vabariik) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaare idaosas, Musta mere läänerannikul.
Bütsantsi ajalugu ja Bulgaaria · Bulgaaria ja Rooma riik ·
Constantinus Suur
Constantinus I Suur (ladina keeles Constantinus I Maximus; Imperator Caesar Divi Constantii Flavius Valerius Constantinus Augustus); sünninimi Gaius Flavius Valerius Constantinus; 27. veebruar 272 Naissus – 22. mai 337 Ankyronis) oli Vana-Rooma keiser 25. juulist 306 kuni surmani. Tema valitsemisajal lõpetati Rooma keisririigis kristlaste tagakiusamine ning hakati kristlust soosima. Katoliku, õigeusu, luteri ja armeenia kirik tähistavad 22. maid tema mälestuspäevana. H. G. Wells võrdles teda tema maailmaajaloo rolli poolest Aleksander Suure ja Julius Caesariga.
Bütsantsi ajalugu ja Constantinus Suur · Constantinus Suur ja Rooma riik ·
Daakia
Daakia (ladina keeles Dacia) oli vanaaja maa, mis Rooma keisririigi ajal piirnes Tisza jõega läänes, Doonau alamjooksuga lõunas, Dnestri (või Pruti) jõega idas ning Karpaatidega põhjas.
Bütsantsi ajalugu ja Daakia · Daakia ja Rooma riik ·
Dalmaatsia
Dalmaatsia Horvaatia-osa asend ülejäänud Horvaatia taustal Dalmaatsia (horvaadi keeles Dalmacija) on ajalooline piirkond Aadria mere idarannikul Horvaatia ning osalt Montenegro territooriumil.
Bütsantsi ajalugu ja Dalmaatsia · Dalmaatsia ja Rooma riik ·
Diocletianus
Diolectianuse pea Istanbuli arheoloogiamuuseumis Diocletianus (Imperator Caesar Caius Marcus Aurelius Numerius Diocletianus Augustus); sünninimi Diocles; (22. detsember 245 – 3. detsember 313) oli Vana-Rooma keiser 20. novembrist 283 kuni 1. maini 305.
Bütsantsi ajalugu ja Diocletianus · Diocletianus ja Rooma riik ·
Doonau
Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.
Bütsantsi ajalugu ja Doonau · Doonau ja Rooma riik ·
Egiptus
Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks.
Bütsantsi ajalugu ja Egiptus · Egiptus ja Rooma riik ·
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Bütsantsi ajalugu ja Frangid · Frangid ja Rooma riik ·
Gallia
Gallia on roomlaste pandud nimi gallide (keltide) asualale, mis hõlmas täielikult tänapäeva Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alasid ning osaliselt Šveitsi, Põhja-Itaalia, Hollandi ja Saksamaa alasid.
Bütsantsi ajalugu ja Gallia · Gallia ja Rooma riik ·
Germaanlased
Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.
Bütsantsi ajalugu ja Germaanlased · Germaanlased ja Rooma riik ·
Hispaania
Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.
Bütsantsi ajalugu ja Hispaania · Hispaania ja Rooma riik ·
Hunnid
Hunnid olid Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud.
Bütsantsi ajalugu ja Hunnid · Hunnid ja Rooma riik ·
Idagoodid
Mosaiik, mis kujutab Theoderich Suure paleed, tema paleekabelis San Apollinare Nuovos Idagoodid (ka ostrogoodid, või) olid gootide haru (teine haru oli läänegoodid), germaani hõim, kellel tekkis 3.
Bütsantsi ajalugu ja Idagoodid · Idagoodid ja Rooma riik ·
Idagootide kuningriik
Idagootide kuningriik Itaalias ja naaberaladel kestis aastastatel 493–553.
Bütsantsi ajalugu ja Idagootide kuningriik · Idagootide kuningriik ja Rooma riik ·
Iraan
Iraan (pärsia keeles ايران, kuni 1930-ndateni tuntud ka kui Pärsia) on riik Lähis-Idas.
Bütsantsi ajalugu ja Iraan · Iraan ja Rooma riik ·
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Bütsantsi ajalugu ja Itaalia · Itaalia ja Rooma riik ·
Itaalia ajalugu
Satelliidifoto Apenniini poolsaarest Itaalia ajalugu on Apenniini poolsaare ning Itaalia ajalooliste alade (Põhja-Itaalia, Kesk-Itaalia ja Lõuna-Itaalia) ning ajalooliste piirkondande (Lombardia, Liguuria, Toscana, Sitsiilia, Sardiinia, Liguuria, Piemonte, Veneto jt) sündmuste kirjeldus.
Bütsantsi ajalugu ja Itaalia ajalugu · Itaalia ajalugu ja Rooma riik ·
Itaalia kuningas
Lombardia raudkroon Itaalia kuningas (ladina: Rex Italiae; itaalia: Re d'Italia) oli tiitel, mis anti valitsejale, kes valitses osa või kogu Apenniini poolsaart pärast Lääne-Rooma keisririigi langust.
Bütsantsi ajalugu ja Itaalia kuningas · Itaalia kuningas ja Rooma riik ·
Jeesus
Jeesus (aramea keeles יהשוה Ješua või Ješu; kreekapäraselt Ἰησοῦς Iesus) ehk Jeesus Naatsaretist (sündis tõenäoliselt enne aastat 4 eKr, millalgi ajavahemikul 7. kuni 4. aastal eKr Petlemmas Juudamaal; suri tõenäoliselt kas 7. aprillil 30 või 3. aprillil 33 pKr Jeruusalemmas) oli karismaatiline juudi rändjutlustaja, usuõpetaja, tervendaja, märter ja prohvet, kelle tegevuse tulemusena tekkis kristlus.
Bütsantsi ajalugu ja Jeesus · Jeesus ja Rooma riik ·
Katalaunia lahing
Katalaunia lahing ehk lahing Katalaunia väljadel toimus 451.
Bütsantsi ajalugu ja Katalaunia lahing · Katalaunia lahing ja Rooma riik ·
Konstantinoopol
Kostantiniyye'i kesklinna (''Stamboul'') siluett 1896. aasta postkaardil Konstantinoopol (kreeka keeles 'Constantinuse linn') on İstanbuli endine nimi.
Bütsantsi ajalugu ja Konstantinoopol · Konstantinoopol ja Rooma riik ·
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Bütsantsi ajalugu ja Kristlus · Kristlus ja Rooma riik ·
Langobardid
Itaalia kuningate kroonimisel aastani 1946 Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias.
Bütsantsi ajalugu ja Langobardid · Langobardid ja Rooma riik ·
Lääne-Rooma keisririik
Lääne-Rooma keisririik oli Rooma impeeriumi jagunemise järel selle läänepoolses osas eksisteerinud riik.
Bütsantsi ajalugu ja Lääne-Rooma keisririik · Lääne-Rooma keisririik ja Rooma riik ·
Läänegoodid
Hispaania Riiklik Arheoloogiamuuseum). Läänegoodid (või) olid üks kahest gooti rahvuse põhiharust idagootide kõrval.
Bütsantsi ajalugu ja Läänegoodid · Läänegoodid ja Rooma riik ·
Linnastumine
Üha enam laieneva San Francisco kaart aastast 1859 Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanike osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine.
Bütsantsi ajalugu ja Linnastumine · Linnastumine ja Rooma riik ·
Möösia
Provintsid ''Moesia Inferior'' (paremal) ja ''Moesia Superior'' (vasakul) esile tõstetud ''Moesia Inferior'' (esile tõstetud) ''Moesia Superior'' (esile tõstetud) hilisantiikajal Olbia Möösia (ladina: Moesia, Mœsia, kreeka; Μοισία) oli antiikne piirkond ja hiljem Rooma provints, mis paiknes Balkanil Doonaust lõunas.
Bütsantsi ajalugu ja Möösia · Möösia ja Rooma riik ·
Mesopotaamia
Mesopotaamia (Piiblis ka Kahejõemaa; kreeka Μεσοποταμία 'jõgedevaheline maa') on Lähis-Ida ajalooline piirkond ja tsivilisatsioon.
Bütsantsi ajalugu ja Mesopotaamia · Mesopotaamia ja Rooma riik ·
Must meri
Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.
Bütsantsi ajalugu ja Must meri · Must meri ja Rooma riik ·
Odoaker
Odoaker 477. aastal Ravennas löödud mündil Odoaker (ka Odowaker; umbes 435 – 493) oli germaani väepealik ja Itaalia kuningas alates 476.
Bütsantsi ajalugu ja Odoaker · Odoaker ja Rooma riik ·
Orjus
Siia on ümber suunatud leheküljed Ori ja Orjapidamine; sõna "ori" teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Ori (täpsustus). ---- Jean-Léon Gérôme. Orjaturg. Umbes 1884 Orjus on olukord, mil inimene on muudetud teise isiku, riigi või organisatsiooni omandiks.
Bütsantsi ajalugu ja Orjus · Orjus ja Rooma riik ·
Palestiina (piirkond)
2. sajandil eKr Palestiina on ajalooline piirkond Lääne-Aasias Vahemerest Jordani jõeni.
Bütsantsi ajalugu ja Palestiina (piirkond) · Palestiina (piirkond) ja Rooma riik ·
Pannoonia
Pannoonia oli piirkond Kesk-Euroopas, kus elas illüürlaste hõim pannoonlased.
Bütsantsi ajalugu ja Pannoonia · Pannoonia ja Rooma riik ·
Põhja-Aafrika
Põhja-Aafrika ÜRO liigituse järgi (tumeroheline) ja mõnikord Põhja-Aafrikasse arvatavad riigid (helerohelisega) Põhja-Aafrika on Sahara kõrb ja sellest põhja poole jääv Aafrika osa, millesse kuuluvaks arvatakse kitsamas mõttes Magrib ja Egiptus, mõnikord ka Sudaan.
Bütsantsi ajalugu ja Põhja-Aafrika · Põhja-Aafrika ja Rooma riik ·
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Bütsantsi ajalugu ja Prantsusmaa · Prantsusmaa ja Rooma riik ·
Ravenna
Ravenna on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Ravenna provintsi halduskeskus.
Bütsantsi ajalugu ja Ravenna · Ravenna ja Rooma riik ·
Rein
Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.
Bütsantsi ajalugu ja Rein · Rein ja Rooma riik ·
Romulus Augustulus
Romulus Augustus astub troonilt tagasi. Romulus Augustulust kujutav kuldmünt Romulus Augustulust kujutav münt Flavius Romulus Augustus, enamasti tuntud kui Romulus Augustulus, oli viimane Lääne-Rooma keiser.
Bütsantsi ajalugu ja Romulus Augustulus · Romulus Augustulus ja Rooma riik ·
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Bütsantsi ajalugu ja Rooma · Rooma ja Rooma riik ·
Rooma keisririik
Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.
Bütsantsi ajalugu ja Rooma keisririik · Rooma keisririik ja Rooma riik ·
Rooma provintsid
Rooma provintsid (ladina provincia) olid Rooma riigi haldusüksused väljaspool Itaalia emamaad.
Bütsantsi ajalugu ja Rooma provintsid · Rooma provintsid ja Rooma riik ·
Rumeenia
Rumeenia on riik Kagu-Euroopas Musta mere läänerannikul, lõunapiiriks on Doonau jõgi.
Bütsantsi ajalugu ja Rumeenia · Rooma riik ja Rumeenia ·
Süüria
Süüria (araabia keeles سوريا (Sūriyā), süüria keeles ܣܘܪܝܐ, kurdi keeles Sûrî; ametlikult Süüria Araabia Vabariik) on riik Lähis-Idas Levandis.
Bütsantsi ajalugu ja Süüria · Rooma riik ja Süüria ·
Slaavlased
Slaavi keelealad Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.
Bütsantsi ajalugu ja Slaavlased · Rooma riik ja Slaavlased ·
Suur rahvasterändamine
II–V sajandi rändeteed Euroopa rändeteed Suur rahvasteränne ("rahvasteränne") oli intensiivne rändeperiood Euroopas umbes aastatel 400–800 pKr.
Bütsantsi ajalugu ja Suur rahvasterändamine · Rooma riik ja Suur rahvasterändamine ·
Türgi
Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias.
Bütsantsi ajalugu ja Türgi · Rooma riik ja Türgi ·
Tetrarhia
Tetrarhia on riigikorraldus, kus võim kuulub neljale isikule.
Bütsantsi ajalugu ja Tetrarhia · Rooma riik ja Tetrarhia ·
Theoderich Suur
Münt, mis kujutab Theoderich Suurt Münt, millel on kujutatud Theoderich Suurt Theoderich Suur (454 – 30. august 526) oli idagootide kuningas alates 488.
Bütsantsi ajalugu ja Theoderich Suur · Rooma riik ja Theoderich Suur ·
Theodosius I
Theodosius I, keisrinimi Dominus Noster Flavius Theodosius Augustus (Flavius Theodosius I Suur; arvatavasti 11. jaanuar 347 Cauca (Hispaania) – 17. jaanuar 395 Mediolanum (praegu Milano)) oli Vana-Rooma keiser alates 19. jaanuarist 379 kuni surmani 395.
Bütsantsi ajalugu ja Theodosius I · Rooma riik ja Theodosius I ·
Traakia
Traakia tänapäevased piirid Bulgaarias, Kreekas ja Türgis Traakia (bulgaaria keeles Тракия (Trakiya), kreeka keeles Θράκη (Thráki), türgi keeles Trakya) on ajalooline ja geograafiline piirkond Kagu-Euroopas.
Bütsantsi ajalugu ja Traakia · Rooma riik ja Traakia ·
Tuneesia
Tuneesia on riik Põhja-Aafrikas.
Bütsantsi ajalugu ja Tuneesia · Rooma riik ja Tuneesia ·
Vahemeri
Vahemeri on meri Aafrika, Aasia ja Euroopa vahel, sellest ka nimi.
Bütsantsi ajalugu ja Vahemeri · Rooma riik ja Vahemeri ·
Vana-Rooma keisrite loend
Kirjeldus ei ole.
Bütsantsi ajalugu ja Vana-Rooma keisrite loend · Rooma riik ja Vana-Rooma keisrite loend ·
Vandaalid
Vandaalid (ladina keeles Vandali (hiljem Wandali) või Vandili või Vanduli) olid ida germaanlaste hõim või hõimurühm, kes tungis hilisesse Rooma riiki ning moodustas Põhja-Aafrikas riigi pealinnaga Kartaagos.
Bütsantsi ajalugu ja Vandaalid · Rooma riik ja Vandaalid ·
Väike-Aasia
Väike-Aasia poolsaar paikneb Türgi lääneosas Väike-Aasia on poolsaar Euraasia edelaosas.
Bütsantsi ajalugu ja Väike-Aasia · Rooma riik ja Väike-Aasia ·
Volga
Volga jõe vesikond Volga on Euroopa pikim ja suurima vesikonnaga jõgi.
Bütsantsi ajalugu ja Volga · Rooma riik ja Volga ·
3. sajand
3.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Bütsantsi ajalugu ja Rooma riik ühist
- Millised on sarnasused Bütsantsi ajalugu ja Rooma riik
Võrdlus Bütsantsi ajalugu ja Rooma riik
Bütsantsi ajalugu on 558 suhted, samas Rooma riik 202. Kuna neil ühist 64, Jaccard indeks on 8.42% = 64 / (558 + 202).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Bütsantsi ajalugu ja Rooma riik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: