VäljuvSaabuva

🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!

Sisukord

1. 556 suhted: Aadria meri, Aafrika eksarhaat, Aasia, Aëtius, Abbassiidide kalifaat, Adrianoopoli lahing (378), Agapetus I, Akko, Akvitaania hertsogkond, Albaania, Aleksandria, Alemannid, Aleppo, Alexandros (Bütsantsi keiser), Alexios I Komnenos, Alexios II Komnenos, Alexios III Angelos, Alexios IV Angelos, Alföld, Alpid, Altkäemaks, Anastasius I (keiser), Anatoolia, Andronikos I Komnenos, Andronikos II Palaiologos, Andronikos III Palaiologos, Antakya, Antiikaeg, Antiookia patriarhaat, Apenniini poolsaar, Apuulia, Apuulia krahvkond, Aquileia, Araablased, Arcadius, Arhitektuur, Armeenia, Armeenlased, Assüüria, Atika piirkond, Attila, Augustus, Augustus (lisanimi), Autonoomia (filosoofia), Autun, Avaari khaaniriik, Şaydā, İzmir, İzmit, İznik, ... Laienda indeks (506 rohkem) » « Kahaneb indeks

Aadria meri

Vahemeri Aadria meri on Vahemere osa.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Aadria meri

Aafrika eksarhaat

Aafrika eksarhaat aastal 565 Aafrika eksarhaat või (pealinna järgi) Kartaago eksarhaat oli Ida-Rooma keisririigi haldusüksus, mis hõlmas valdusi Vahemere lääneosas ja mida valitses eksarh või asekuningas.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Aafrika eksarhaat

Aasia

Loodusgeograafiline Aasia Aasia poliitiline piiritlus Aasia on maailmajagu.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Aasia

Aëtius

Reljeef, millel arvatakse olevat kujutatud Aëtiust Flavius Aëtius (umbes 400 Durostorum (praegu Silistra) – 21. september 454 Ravenna) oli Vana-Rooma väejuht, Katalaunia lahingu võitja.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Aëtius

Abbassiidide kalifaat

Abbassiidide kalifaat ehk Bagdadi kalifaat oli Abbassiidide dünastia poolt valitsetud Kalifaat 750–1258.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Abbassiidide kalifaat

Adrianoopoli lahing (378)

Adrianoopoli lahing peeti 378.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Adrianoopoli lahing (378)

Agapetus I

Agapetus I (ka Agapitus I) oli paavst 535–536.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Agapetus I

Akko

Akko (varem eesti keeles Akka) on linn Iisraeli Põhjaringkonnas.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Akko

Akvitaania hertsogkond

Akvitaania hertsogkond (oksitaani Duche d'Aquitània, prantsuse Duché d'Aquitaine) valitses Akvitaania ajaloolist piirkonda, mis laiub tänapäeva Prantsusmaal (mitte segi ajada tänapäeva Prantsuse Akvitaania piirkonnaga, mis on palju väiksem).

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Akvitaania hertsogkond

Albaania

Albaania, ametlikult Albaania Vabariik, on riik Lõuna-Euroopas Balkani poolsaare lääneosas.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Albaania

Aleksandria

Aleksandria on Egiptuse linn Vahemere rannikul.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Aleksandria

Alemannid

Alemannide asualad ja Rooma-alemanni lahingute kohad, 3.–6. sajand Lääne-Euroopa 5. sajandi lõpul Alemannid (ka alamannid) olid germaani hõimude sueebide konföderatsioon Reini ülemjooksul.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Alemannid

Aleppo

Aleppo (varem ka Haleb, ar حلب Ḩalab) on linn Süürias, Ḩalabi provintsi (Muḥāfaẓat Ḥalab) halduskeskus.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Aleppo

Alexandros (Bütsantsi keiser)

Alexandros Porphyrogenitus (kreeka keeles: Αλέξανδρος (Alexandros); u 870  – 6. juuni 913) oli Bütsantsi keiser aastatel 912–913.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Alexandros (Bütsantsi keiser)

Alexios I Komnenos

Alexios I Komnenos (kreeka keeles: Ἀλέξιος Κομνηνός, 1057 – 15. august 1118), ladinapäraselt Alexius I Comnenus, oli Bütsantsi keiser aastatel 1081–1118.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Alexios I Komnenos

Alexios II Komnenos

Alexios II Komnenos (kreeka keeles Αλέξιος Β′ Κομνηνός; ladinapäraselt Alexius II Comnenus; 14. september 1169 – september 1183) oli Bütsantsi keiser aastatel 1180–1183. Alexios tõusis troonile alaealisena, mistõttu juhtisid riiki tegelikult tema lühikese valitsusaja jooksul regendid.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Alexios II Komnenos

Alexios III Angelos

Alexios III Angelos (kreeka keeles Ἀλέξιος Κομνηνός Ἄγγελος (Alexios Komnēnos Angelos); umbes 1153 – 1211) oli Bütsantsi keiser 1195.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Alexios III Angelos

Alexios IV Angelos

Alexios IV Angelos või ladinapäraselt Alexius IV Angelus (kreeka keeles Ἀλέξιος Ἄγγελος; u. 1182 – veebruar 1204) oli Bütsantsi keiser 1203.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Alexios IV Angelos

Alföld

Alföld Ungari riigi piirides Hortobágyi rahvuspargis Alföld (ungari Alföld, Nagyalföld, Nagy Alföld või Nagy-Magyar-Alföld, slovaki Veľká dunajská kotlina, rumeenia Câmpia Tisei või Câmpia de Vest, horvaadi Panonska nizina, serbia Panonska nizija, ukraina Тисо-Дунайська низовина) ehk geograafiliselt Kesk-Doonau tasandik või ajalookultuuriliselt Pannoonia tasandik on rohtlatega stepp, mis hõlmab Ungari lõuna- ja idapoolset territooriumi.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Alföld

Alpid

Alpid Weisshorn Alpid on Euroopa kõrgeim mäestik.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Alpid

Altkäemaks

Altkäemaks ÜRO korruptsioonivastane konventsioon Altkäemaks on tasu ebaseadusliku teo toimepanemise eest.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Altkäemaks

Anastasius I (keiser)

Anastasius I (Imperator Caesar Flavius Anastasius Augustus; kreeka keeles: Ἀναστάσιος – Anastásios; umbes 430 – 9. juuli 518) oli Ida-Rooma keiser 11. aprillist 491 kuni 9. juulini 518, valitsedes seega 27 aastat, 2 kuud ja 28 päeva.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Anastasius I (keiser)

Anatoolia

Anatoolia piiritlus Anatoolia (vanakreeka nimest Άνατολή (sõnast ἀνατολή 'hommikukaar, ida'); türgi keeles Anadolu) on piirkond Türgi Aasia-osas Väike-Aasia poolsaarel.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Anatoolia

Andronikos I Komnenos

Andronikos I Komnenos (kreeka keeles Ἀνδρόνικος Κομνηνός; ladinapäraselt Andronicus I Comnenus; umbes 1118 – 12. september 1185) oli Bütsantsi keiser, kes valitses aastatel 1183–1185 (kaks aastat).

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Andronikos I Komnenos

Andronikos II Palaiologos

Andronikos II Palaiologos (kreeka keeles Ἀνδρόνικος Δούκας Ἄγγελος Κομνηνὸς Παλαιολόγος (Andrónikos Doúkās Ángelos Komnēnós Palaiologos), ladinapäraselt Andronicus II Palaeologus; 25.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Andronikos II Palaiologos

Andronikos III Palaiologos

Andronikos III Palaiologos (kreeka keeles Ἀνδρόνικος Δούκας Ἄγγελος Κομνηνός Παλαιολόγος (Andrónikos Doúkās Ángelos Komnēnós Palaiológos), ladinapäraselt Andronicus III Palaeologus; 25.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Andronikos III Palaiologos

Antakya

Antakya (araabia انطاكية‎ (Anţākīyah)) on linn Türgis, Hatay provintsi keskus.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Antakya

Antiikaeg

Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu, mis kestis eelkõige Vahemere maades ajavahemikul ligikaudu 800 eKr–500 pKr.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Antiikaeg

Antiookia patriarhaat

pisi Antiookia patriarhaat (araabia keeles بطريركية أنطاكية وسائر المشرق للرومالأرثوذكس), ametlikult Antiookia Õigeusu Kirik, on üks autokefaalsetest õigeusu kirikutest.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Antiookia patriarhaat

Apenniini poolsaar

Satelliidifoto Apenniini poolsaarest Apenniini poolsaar on saapakujuline poolsaar Lõuna-Euroopas Vahemere ääres.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Apenniini poolsaar

Apuulia

Apuulia (itaalia Puglia) on maakond Itaalias.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Apuulia

Apuulia krahvkond

Apuulia ja Calabria krahvkond, hiljem Apuulia ja Calabria hertsogkond, oli Guillaume de Hauteville'i poolt aastal 1042 asutatud normannide riik Gargano, Capitanata, Apuulia, Campania ja Vulture territooriumitel.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Apuulia krahvkond

Aquileia

Aquileia basiilika Aquileia (friuli Olee/Olea/Acuilee/Aquilee/Aquilea; veneetsia Aquiłeja/Aquiłegia) on Vana-Rooma linn Itaalias Aadria mere tipus laguunide servas u. 10 km merest Natiso (nüüd Natisone) jõe ääres, mille säng on Rooma aegadest saati mõnevõrra muutunud.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Aquileia

Araablased

Maria Gażycz, "Araablanna" (1889) Araablased on semiidi päritolu rahvas, kes iidsest ajast elas Araabia poolsaarel.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Araablased

Arcadius

Arcadius (Imperator Caesar Divi Theodosi Filius Flavius Arcadius Augustus; kreeka keeles: Ἀρκάδιος, Arkadios; umbes 377 – 1. mai 408 Konstantinoopol) oli Ida-Rooma keiser 16. jaanuarist 383 kuni 1. maini 408.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Arcadius

Arhitektuur

Tartu Ülikooli klassitsistlik peahoone Paul Klee, "Värviline arhitektuur" (1917) Arhitektuur (ladina keeles architectura; kreeka sõnast architektōn 'ehitusmeister') ehk ehituskunst on ehitiste ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Arhitektuur

Armeenia

Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Armeenia

Armeenlased

1 000 + Armeenlased (armeenia keeles haj) on rahvas Armeenia mägismaal, Armeenia Vabariigi põlisasukad.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Armeenlased

Assüüria

Assüüria on ajalooline piirkond Mesopotaamia põhjaosas Tigrise jõe ülemjooksul tänapäeva Põhja-Iraagi aladel.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Assüüria

Atika piirkond

Atika piirkond on 1. järgu haldusüksus (piirkond) Kreeka keskosas.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Atika piirkond

Attila

Eugène Delacroix' maal (1843–1847) Attila (gooti keeles tähendab isakest, saksa Etzel, vanapõhja Atli või Atle, kutsutud ka Jumala vitsaks; umbes 406–453) oli hunnide hõimuliidu juht 434–453 (algul koos vend Bledaga, aastast 445, pärast venna tapmist, üksi).

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Attila

Augustus

Augustus (Imperator Caesar Divi filius Augustus; sünninimi Gaius Octavius (Thurinus); varem Octavianus; 23. september 63 eKr – 19. august 14 pKr) oli Vana-Rooma keiser 16. jaanuarist 27 eKr 19. augustini 14 pKr.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Augustus

Augustus (lisanimi)

Augustus (ladina keeles 'suursugune') oli Rooma keisrite lisanimi, hiljem sai sellest imperaatori ehk tseesari sünonüüm, näiteks Otto I puhul.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Augustus (lisanimi)

Autonoomia (filosoofia)

Autonoomia on isiku võime ja võimalus omada võimu oma tegude üle ning kujundada oma elu vastavalt omaenda põhjenditele ja motiividele.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Autonoomia (filosoofia)

Autun

Autun on asula Ida-Prantsusmaal Bourgogne-Franche-Comté piirkonnas Saône-et-Loire'i departemangus.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Autun

Avaari khaaniriik

Avaari khaaniriik oli nomaadidest turgi rahvaste konföderatsioon, mis rajati Pannoonia tasandiku piirkonnas aastal 567 avaaride poolt ja kestis aastani 804.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Avaari khaaniriik

Şaydā

Şaydā on linn Liibanonis, Lõuna-Liibanoni kubernerkonna keskus.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Şaydā

İzmir

İzmir on linn Türgi lääneosas ja suuruselt kolmas linn Türgis, ta on İzmiri provintsi pealinn.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja İzmir

İzmit

İzmit (türgi keeles ka Kocaeli) on linn Türgi lääneosas Marmara mere İzmiti lahe kaldal, Kocaeli provintsi halduskeskus.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja İzmit

İznik

İznik on linn ja ringkond Bursa provintsis Türgis.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja İznik

Bagrationi dünastia

Bagrationi dünastia (ბაგრატიონი) on Gruusia valitsejasugu, maailma üks vanimaid kuninglikke dünastiaid.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Bagrationi dünastia

Balkani poolsaar

Balkani poolsaare geograafiline piiritlus Balkani poolsaar ehk Balkan on poolsaareline piirkond Kagu-Euroopas Vahemere ja Musta mere ääres, Väike-Aasia poolsaare ja Apenniini poolsaare vahel.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Balkani poolsaar

Bari

Bari on sadamalinn Itaalias, Apuulia maakonna ja Bari suurlinnapiirkonna halduskeskus.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Bari

Basiilika

Salzburgi toomkirik järgib algse basiilika konstruktsioone Niguliste kirik Tallinnas on hoone tüübilt basiilika Basiilika põhiplaan Basiilika San Piero a Grado Pisa lähedal, 10. saj Basiilika (kreeka stoa basilikē 'kuninglik koda') on pikliku põhiplaaniga samba- või piilariridadega löövideks jaotatud hoone tüüp, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja niipalju kõrgem, et saab valgust külglöövide katustest kõrgemal asuvaist aknaist, mis moodustavad akenderea ehk valgmiku.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Basiilika

Basileios I

Basileios I Makedoonlane (kreeka keeles: Βασίλειος ὁ Μακεδών (Basíleios ō Makedṓn); 811 – 29. august 886) oli Bütsantsi keiser aastatel 867–886.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Basileios I

Basileios II

Basileios II (958 – 15. detsember 1025), hüüdnimega Bulgaarlastetapja, oli Bütsantsi keiser vahemikus 10. jaanuar 976 – 15. detsember 1025.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Basileios II

Basileus

Basileus oli Vana-Kreeka maakonnajuht.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Basileus

Bütsants

Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Bütsants

Bütsantsi keisrite loend

Bütsantsi keisrite loend esitab Ida-Rooma keisririigi, mis sai hiljem tuntuks Bütsantsi nime all, valitsejate nimestiku alates Rooma riigi pealinna viimisest Konstantinoopolisse 330.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Bütsantsi keisrite loend

Bütsantsi-Araabia sõjad

Kreeka tuld kasutas Bütsantsi laevastik esmakordselt Bütsantsi-Araabia sõdade ajal Bütsantsi-Araabia sõjad olid Bütsantsi ja peamiselt Araabia muslimite vahel peetud sõjad, mis toimusid 7. sajandi ja 11. sajandi vahel.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Bütsantsi-Araabia sõjad

Beirut

Beirut on Liibanoni pealinn.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Beirut

Berberid

Maroko berber Berberid on rahvas Põhja-Aafrikas, lääne pool Niiluse jõge.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Berberid

Beyşehiri järv

Satelliidifoto järvest. Vaade Beyşehiri linnale. Beyşehiri järv (türgi Beyşehir Gölü) on järv Türgis Tauruse lääneosas Isparta ja Konya provintsis.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Beyşehiri järv

Bitüünia

Bitüünia oli vanaaja maakond ja riik Väike-Aasia loodeosas.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Bitüünia

Bodeni järv

Bodeni järv satelliidifotol Vaade Bodeni järvele Bregenzis Bodeni järv ehk Boden (saksa keeles Bodensee, mitteametlikult ka Schwäbisches Meer) on järv Saksamaa, Šveitsi ja Austria piiril.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Bodeni järv

Bosnia banaat

Bosnia banaat (bosnia keeles Banovina Bosna / Босɖɴскɖ бɖɴоvнɴɖ) oli keskaegne riik, mis hõlmas enamuse sellest, mis nüüd on Bosnia ja Hertsegoviina, samuti Dalmaatsia, Serbia ja Montenegro osi.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Bosnia banaat

Bosnia ja Hertsegoviina ajalugu keskajal

Järgnev on Bosnia ja Hertsegoviina ajalugu keskajal, eriti pärast Illüüria ja Rooma perioodi ja enne Osmanite perioodi.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Bosnia ja Hertsegoviina ajalugu keskajal

Bosporus

Bosporus Bosporus (vanakreeka Βόσπορος Bosporos, sõnadest βοῦς 'härg' ja πόρος 'koolmekoht, väin'; türgi İstanbul Boğazı) on väin, mis eraldab Euroopat Aasiast ja ühendab Marmara merd Musta merega.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Bosporus

Britannia

Britannia on muistne ühisnimi Inglismaa, Walesi ja Šotimaa kohta.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Britannia

Bulgaaria

Bulgaaria (ametlik nimi Bulgaaria Vabariik) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaare idaosas, Musta mere läänerannikul.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Bulgaaria

Bulgaarid

Bulgaarid olid turgi hõimud.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Bulgaarid

Bulgaarlased

Kuulsaid bulgaarlasi Bulgaarlaste diasporaa Bulgaarlased (endanimetus българи) on lõunaslaavi rahvas Balkanil, Bulgaaria põhirahvus.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Bulgaarlased

Byzantion

Linna asukoht Byzantion oli Bosporuse väina Euroopa-poolsele kaldale rajatud Vana-Kreeka linn, millest hiljem sai Konstantinoopol.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Byzantion

Calabria

Calabria ehk Kalaabria ehk Enotria (tõlkes "veinitegijate maa") on maakond Lõuna-Itaalias, mis moodustab Apenniini poolsaare "kinga" ninaosa Napolist lõuna pool.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Calabria

Cartagena (Hispaania)

Cartagena on sadamalinn Hispaanias Murcia autonoomses piirkonnas.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Cartagena (Hispaania)

Clemens III

Clemens III (Paolo Scolari, ka Paolino Scolari; 1130 ? – 27. märts 1191) oli paavst 1187–1191.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Clemens III

Clemens V

Clemens V (Bertrand de Got, ka Bertrand de Gout, Bertrand de Goult, Bertrand de Gouth, Bertrand de Gotto, Bertrand de Goth, Bertrand de Guto või Ramondo del Gotto; 1264 – 20. aprill 1314) oli paavst 1305–1314.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Clemens V

Clermont-Ferrand

Clermont-Ferrand on linn Prantsusmaal, Puy-de-Dôme'i departemangu ja endise Auvergne'i piirkonna keskus.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Clermont-Ferrand

Codex Theodosianus

Theodosius II kuju Louvre'is "Codex Theodosianus" (ee "Theodosiuse koodeks") oli esimene ametlik konstitutsioonide kogumik Rooma impeeriumi seadustest alates 312.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Codex Theodosianus

Constans

Keiser Constansi marmorbüst Constans (täisnimega Flavius Julius Constans; 320/323 – veebruar 350) oli Vana-Rooma keiser aastatel 337–350.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Constans

Constans II

Constans II või kreekapäraselt Konstans II (kreeka keeles: Κώνστας; 7. november 630 – 15. juuli 668) oli Bütsantsi keiser 641.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Constans II

Constantinus II

Constantinus II (täisnimega Flavius Claudius Constantinus; 316 Arles – 340 Aquileia) oli Vana-Rooma keiser aastatel 337–340.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Constantinus II

Constantinus Suur

Constantinus I Suur (ladina keeles Constantinus I Maximus; Imperator Caesar Divi Constantii Flavius Valerius Constantinus Augustus); sünninimi Gaius Flavius Valerius Constantinus; 27. veebruar 272 Naissus – 22. mai 337 Ankyronis) oli Vana-Rooma keiser 25. juulist 306 kuni surmani. Tema valitsemisajal lõpetati Rooma keisririigis kristlaste tagakiusamine ning hakati kristlust soosima.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Constantinus Suur

Constantius II

Constantius II pildiga kuldmünt Constantius II (kreekapäraselt Konstantios; täisnimega Flavius Julius Constantius; 7. august 317 Sirmium – 3. november 361 Tarsuse lähistel) oli Vana-Rooma keiser aastatel 337–361.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Constantius II

Daakia

Daakia (ladina keeles Dacia) oli vanaaja maa, mis Rooma keisririigi ajal piirnes Tisza jõega läänes, Doonau alamjooksuga lõunas, Dnestri (või Pruti) jõega idas ning Karpaatidega põhjas.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Daakia

Dalmaatsia

Dalmaatsia Horvaatia-osa asend ülejäänud Horvaatia taustal Dalmaatsia (horvaadi keeles Dalmacija) on ajalooline piirkond Aadria mere idarannikul Horvaatia ning osalt Montenegro territooriumil.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Dalmaatsia

Damaskus

Damaskus on Süüria pealinn.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Damaskus

Despoot

Despoot on rooma tiitel, üldtähendusega isand.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Despoot

Diocletianus

Diolectianuse pea Istanbuli arheoloogiamuuseumis Diocletianus (Imperator Caesar Caius Marcus Aurelius Numerius Diocletianus Augustus); sünninimi Diocles; (22. detsember 245 – 3. detsember 313) oli Vana-Rooma keiser 20. novembrist 283 kuni 1. maini 305.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Diocletianus

Dodekaneesid

thumb Dodekaneesid on Kreeka saarestik Lõuna-Sporaadides Egeuse meres.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Dodekaneesid

Dogma

Dogma on religioonis väide, milles ei kahelda, mida usutakse.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Dogma

Doktriin

Doktriin (ladina keeles doctrina õpetus, juhtmõte) on vaadete, printsiipide, uskumiste, teaduslike, poliitiliste ja filosoofiliste tõekspidamiste süsteem, juhiste kogum, mis väljendab võimul olijate praktilise tegevuse põhisuundi ja pürgimusi.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Doktriin

Dominioon

Victoria krooni alla kuuluva Briti impeeriumi kaart koos motoga "Meie impeerium on ulatuslikum kui eales varem" Dominioon oli osaliselt sõltumatu Briti impeeriumisse kuuluv riik (enamasti emamaa Suurbritannia endine koloonia).

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Dominioon

Doonau

Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Doonau

Drava

Drava (sloveeni, horvaadi; saksa Drau, ungari Dráva) on jõgi Euroopas.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Drava

Duklja

Duklja (montenegro keeles Дукља), ka Doclea või Diocleia (kreeka keeles Διοκλεία Diokleia), oli päriliku maaga keskaegne riik, mis hõlmas umbes tänapäeva Kagu-Montenegro territooriumid Kotorist läänes Bojana jõeni idas ning Zeta ja Morača jõgede läteteni põhjas.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Duklja

Durrës

Vaade Durrësile õhust Durrës on Albaania peamine sadamalinn, Durrësi maakonna halduskeskus.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Durrës

Dyrrhachiumi lahing (1081)

Dyrrhachiumi lahing oli lahing 18.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Dyrrhachiumi lahing (1081)

Edessa

Edessa (kreeka Έδεσσα, аrmeenia Եդեսիա,:Edesija) oli linn Ülem-Mesopotaamias, tänapäeva Lõuna-Türgis, Urfa ehk Şanlıurfa kohal.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Edessa

Edirne

Edirne (varem Adrianoopol) on linn Ida-Traakias (Türgi Euroopa-osas), Kreeka ja Bulgaaria piiri lähedal.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Edirne

Egeuse meri

Satelliidipilt Egeuse merest Veealune vulkaan Egeuse meres Egeuse meri on Vahemere osa, piiratud Balkani poolsaarega läänes ja põhjas, Väike-Aasia poolsaarega idas ja Kreetaga lõunas.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Egeuse meri

Egeuse saared

Egeuse saared (kreeka keeles Νησιά Αιγαίου(Nisiá Aigaíou); türgi keeles Ege Adaları) on Egeuse meres asuvate saarte rühm Kreeka mandriosast idas ja Türgist lääne pool.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Egeuse saared

Egiptus

Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Egiptus

Enrico Dandolo

Enrico Dandolo (ladina Henricus Dandulus; umbes 1107 Veneetsia – 21. juuni 1205 Konstantinoopol) oli Veneetsia doodž 1192–1205.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Enrico Dandolo

Ephesos

Celsuse raamatukogu varemed Artemise templi illustratsioon Ephesos ehk Efesos oli Vana-Kreeka linn, mis asus Väike-Aasia poolsaare edelaosas, Egeuse mere idarannikul.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Ephesos

Erzurum

Erzurum (armeenia Կարին (Karin)) on linn Türgis Ida-Anatoolia piirkonnas, Erzurumi provintsi keskus.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Erzurum

Esimene Bulgaaria tsaaririik

Esimene Bulgaaria tsaaririik (bulgaaria: Първo българско царство) on historiograafiline mõiste umbes 681.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Esimene Bulgaaria tsaaririik

Esimene ristisõda

Esimene ristisõda toimus aastatel 1096–1099, eesmärgiga moslemitest seldžukkide väljatõrjumine pühalt maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine nende ikke alt.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Esimene ristisõda

Eufrat

Eufrati ja Tigrise jõgi, mis suubuvad Pärsia lahte Eufrat (kurdi Çemê Feratê, türgi Fırat, araabia الفرات (Al-Furāt)) on jõgi Edela-Aasias, kogupikkus umbes 2800 km.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Eufrat

Eunuhh

Eunuhh (kreeka keeles 'voodivalvur') on kohimees, kohitsetud haaremivalvur.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Eunuhh

Euroopa

Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Euroopa

Fatimiidid

Fatimiidide kalifaadi suurim ulatus aastal 969 Fatimiidid ehk Fatimiidide dünastia oli Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas aastatel 909–1171 Fatimiidide kalifaati valitsenud dünastia.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Fatimiidid

Fatimiidide kalifaat

Fatimiidide kalifaat oli Fatimiidide dünastia poolt aastatel 909–1171 valitsetud kalifaat Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Fatimiidide kalifaat

Filosoofia

Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Filosoofia

Finantskriis

Finantskriis ehk rahanduskriis on olukord, milles.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Finantskriis

Frangi riik

Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Frangi riik

Frangid

Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Frangid

Frankokraatia

Frankokraatia (kreeka Φραγκοκρατία) ehk Latinokraatia (kreeka Λατινοκρατία); Veneetsia võimu all olnud Kreeka alade puhul ka Venetokraatia (Βενετοκρατία (Venetokratia) või Ενετοκρατία (Enetokratia)) on Neljandale ristisõjale järgnenud periood Kreeka ajaloos, mil peamiselt prantsuse ja itaalia päritolu ristisõdijad jagasid Bütsantsi mitmeks väiksemaks riigiks (Partitio terrarum imperii Romaniae).

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Frankokraatia

Früügia

Früügia oli vanaaja maakond ja kuningriik Väike-Aasia loodeosas.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Früügia

Friedrich I Barbarossa

Friedrich Barbarossa poegadega Friedrich Barbarossa (1122 või 1124 – 10. juuni 1190) oli Saksa kuningas alates 1152.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Friedrich I Barbarossa

Frigiduse lahing

Frigiduse lahing oli lahing Lääne-Rooma valitseja Eugeniuse ja Ida-Rooma keisri Theodosius I vahel.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Frigiduse lahing

Gallia

Gallia on roomlaste pandud nimi gallide (keltide) asualale, mis hõlmas täielikult tänapäeva Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alasid ning osaliselt Šveitsi, Põhja-Itaalia, Hollandi ja Saksamaa alasid.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Gallia

Garnison

Garnison on ühe asula või ka muudes määratud piirides alaliselt või ajutiselt paiknevatest väeüksustest, sõjaväeasutustest, sõjaväeliselt korrastatud struktuuriüksustest ja üksikutest sõjaväelastest garnisoniteenistuse (vahiteenistuse) läbiviimiseks moodustatud territoriaal-administratiivne väegrupp.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Garnison

Gelibolu poolsaar

Gallipoli (türgi Gelibolu Yarımadası; kreeka Καλλίπολη ("ilus keel")) on poolsaar Türgi-Traakias, Türgi Euroopa osas, Egeuse merest läänes ja Dardanellidest idas.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Gelibolu poolsaar

Genova

Genova (ka Genua, ladina keeles Genua) on sadamalinn Itaalias Liguuria maakonnas, città metropolitana di Genova halduskeskus.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Genova

Germaania

Rooma impeerium ja Magna Germania. Germaania on piirkond Reini ja Skandinaavia vahel, mis on saanud nime Rooma ajaloolase Tacituse kirjutatud kroonika järgi.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Germaania

Germaanlased

Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Germaanlased

Glagoolitsa

Meieisapalve glagoolitsas: ümar-, kandilises ja kursiivkirjaviisis Glagoolitsa kiri (ⰳⰾⰰⰳⱁⰾⰹⱌⰰ glagoolitsa) on vanim teadaolev slaavi tähestik.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Glagoolitsa

Gooti sõda

Gooti sõda Ida-Rooma riigi ja Idagootide kuningriigi vahel peeti aastatel 535–554 Itaalias, Dalmaatsias, Sardiinias, Sitsiilias ja Korsikal.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Gooti sõda

Gravitatsiooniline kollaps

Kollaps on kokkulangemine iseenda raskuse all.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Gravitatsiooniline kollaps

Gregorius VII

Gregorius VII (Ildebrando, ka Ildebrando Aldobrandeschi da Soana, Hiltrapandus, Dhiltbrandus, Hellebrand; Saksa, Inglise ja Prantsuse ajalookirjutuses Hildebrand; 1020 ? – 25. mai 1085) oli paavst aastatel 1073–1085.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Gregorius VII

Gregorius X

Gregorius X (Tedaldo Visconti, ka Tebaldo Visconti või Teobaldo Visconti; 1210 – 10. jaanuar 1276) oli paavst 1271–1276.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Gregorius X

Hagia Sophia

Istanbuli Hagia Sophia Istanbuli Hagia Sophia Irene Hagia Sophia on endine õigeusu kirik, vahepeal aastail 1204–1261 katoliku kirik, hiljem aastail 1453–1931 mošee ja alates 1935.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Hagia Sophia

Haldusüksus

Haldusüksus ehk administratiivüksus on haldusjaotusel põhinev, seaduse ja teiste õigusaktidega kindlaks määratud staatuse, nime ja piiridega üksus, mille territooriumi ulatuses teostatakse riiklikku või omavalitsuslikku haldamist.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Haldusüksus

Hauteville

Hauteville perekonna vapp Hauteville perekond (prantsuse: Maison de Hauteville, itaalia: Casa d'Altavilla, sitsiilia: Casa d'Autavilla) oli väike suursugune normanni perekond Cotentinist, mis tõusis Euroopas, Aasias ja Aafrikas esile oma vallutuste kaudu Vahemerel, eriti Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Hauteville

Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)

Heinrich IV (11. november 1050 – 7. august 1106) oli Franki ehk Saali dünastiasse kuuluv Saksa-Rooma keiser ning Heinrich VIII nime all ka Baieri hertsog.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)

Hellenid

Helleniteks (Έλληνες) nimetati algul üht Põhja-Kreeka hõimu, hiljem kõiki kreeka hõime.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Hellenid

Hellenism

Hellenism on kultuuriperiood Aleksander Suure surmast 323 eKr kuni Egiptuse langemiseni Rooma võimu alla 30 eKr.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Hellenism

Herakleios I

Herakleios I (ladina Flavius Heraclius Augustus; kreeka keeles Φλάβιος Ἡράκλειος (umbes 575 – 11. veebruar 641) oli Bütsantsi keiser (Ida-Rooma keiser) 5. oktoobrist 610 kuni surmani 11. veebruaril 641, esimene Herakleiose dünastia keisritest.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Herakleios I

Hertsog

Inglise hertsogi kroon heraldikas Hertsog on vürstist kõrgem ja suurhertsogist madalam valitseja- või aadlitiitel.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Hertsog

Hispaania

Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Hispaania

Honorius

Honorius (Imperator Caesar Divi Theodosii Flavius Honorius Augustus, 384 –423) oli Lääne-Rooma keiser 395 – 423.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Honorius

Horvaatia ajalugu

Horvaatia 21. sajandil Käesolevas artiklis antakse ülevaade Horvaatia alade ajaloost.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Horvaatia ajalugu

Horvaatia kuningriik (keskaegne)

Horvaatia kuningriik (ladina: Regnum Croatiae; horvaadi: Kraljevina Hrvatska, Hrvatsko Kraljevstvo) oli keskaegne kuningriik Kesk-Euroopas, koosnedes enamasti sellest, mis praegu on Horvaatia (ilma enamuse Istriata ja mõne Dalmaatsia rannikulinnata), samuti tänapäeva Bosnia ja Hertsegoviina osadest.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Horvaatia kuningriik (keskaegne)

Horvaatia liidus Ungariga

Horvaatia kuningriik (ladina: Regnum Croatiae; horvaadi: Hrvatsko kraljevstvo või Kraljevina Hrvatska) astus pärast Trpimirovićite ja Svetoslavićite dünastiatest kuningate valitsemist ja pärimiskriisi pärast kuningas Dmitar Zvonimiri surma aastal 1102 liitu Ungari kuningriigiga.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Horvaatia liidus Ungariga

Hulagiidid

Hulagiidide dünastia ehk Ilkhaniidide dünastia oli mongolite dünastia, mis valitses suurtel aladel Lähis-Idas aastatel 1256–1355 mongolite riigi lagunemisel tekkinud riiki, mille teine nimi oli ka Ilkhanaat.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Hulagiidid

Humanism

Humanism (ladina keeles hūmānitās – 'inimlik') on humaanselt vooruslik inimese ja inimsuse väärtustamine.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Humanism

Hunnid

Hunnid olid Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Hunnid

Hunnide impeerium

Hunnide impeerium oli hunnide hõimuliidu juhi Attila poolt aastatel 434–453 loodud riik.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Hunnide impeerium

Idagoodid

Mosaiik, mis kujutab Theoderich Suure paleed, tema paleekabelis San Apollinare Nuovos Idagoodid (ka ostrogoodid, või) olid gootide haru (teine haru oli läänegoodid), germaani hõim, kellel tekkis 3.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Idagoodid

Idagootide kuningriik

Idagootide kuningriik Itaalias ja naaberaladel kestis aastastatel 493–553.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Idagootide kuningriik

Idakirik

Idakirik (ka idakristlus) on üks kahest kristluse põhiharust, koondnimetus kõigile Euroopast ida pool tekkinud ja arenenud kristlikele kirikutele.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Idakirik

Igor

Igor (ukraina keeles Ігор Рюрикович, ka Ingvar ja Inge; enne 879. – 945) oli Kiievi suurvürst alates 912 või 922.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Igor

Ikonioni sultanaat

Ikonioni sultanaat (ka Κοnуа sultanaat) oli riik Väike-Aasias 11.–14. sajandil.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Ikonioni sultanaat

Ikonoklasm Bütsantsis

Bütsantsi ikonoklasm (kreeka keeles Εικονομαχία Eikonomachía, sõna-sõnalt 'võitlus piltidega', 'ikoonisõda') ehk pilditüli hõlmab kaks perioodi Bütsantsi keisririigi ajaloos, mil riik ja kirik vaidlustasid ja keelasid religioonis pühaks tunnistatud isikute kujutiste – ikoonide – kasutamise nii kirikus kui ka keiserlikus riigiaparaadis.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Ikonoklasm Bütsantsis

Ikoon

Vladimiri Jumalaema ikoon. 12. saj. Tretjakovi galerii, Moskva Andrei Rubljov. Kolmainsus. Umbes 1410. Tretjakovi galerii, Moskva Ikoon (kreeka keeles εἰκών eikōn 'kuju', 'kujutis') on enamasti puidule maalitud pühapilt idakirikus, millel on kujutatud Jeesus Kristust, Maarjat, mõnd pühakut, inglit või püha ajaloo või kirikuloo stseeni.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Ikoon

Illüüria

Illüüria oli antiikajal piirkond Aadria mere idarannikul Balkani poolsaarel ligikaudu tänapäeva Albaania, Horvaatia ja Bosnia ja Hertsegoviina aladel.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Illüüria

Imperaator

Imperaator oli impeeriumi või võimukandja Vana-Roomas.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Imperaator

Inflatsioon

Inflatsioon 2019 Inflatsioon on raha väärtuse langemine, millest tulenevalt tõuseb kaupade või teenuste hinnatase.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Inflatsioon

Inglismaa kuningas

Inglismaa kuningas või Inglismaa kuninganna oli Inglismaa kuningriigi valitseja kuni kuninganna Elizabeth I surmani (1603), mil Šotimaa kuningas James VI päris ka Inglismaa trooni.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Inglismaa kuningas

Innocentius III

Innocentius III (Lotario dei Conti di Segni või Lotario de' Conti di Segni; 1160 või 1161 – 16. juuli 1216) oli paavst 8. jaanuarist 1198 kuni surmani.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Innocentius III

Investituuritüli

Investituuritüli oli aastatel 1075–1122 kestnud Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaal tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Investituuritüli

Iraan

Iraan (pärsia keeles ايران, kuni 1930-ndateni tuntud ka kui Pärsia) on riik Lähis-Idas.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Iraan

Isaak II Angelos

Isaak II Angelos (kreeka keeles Ἰσαάκιος Κομνηνός Ἄγγελος (Isaakios Komnenos Angelos); september 1156 – jaanuar 1204) oli Bütsantsi keiser aastatel 1185–1195 ja uuesti 1203–1204.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Isaak II Angelos

Itaalia

Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Itaalia

Itaalia ajalugu

Satelliidifoto Apenniini poolsaarest Itaalia ajalugu on Apenniini poolsaare ning Itaalia ajalooliste alade (Põhja-Itaalia, Kesk-Itaalia ja Lõuna-Itaalia) ning ajalooliste piirkondande (Lombardia, Liguuria, Toscana, Sitsiilia, Sardiinia, Liguuria, Piemonte, Veneto jt) sündmuste kirjeldus.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Itaalia ajalugu

Itaalia katepanikion

Itaalia katepanikion (kreeka keeles κατεπανίκιον Ἰταλίας) oli Bütsantsi provints (965–1071) Lõuna-Itaalias, kuhu kuulus Itaalia mandriosa lõuna pool joont, mis tõmmatud Monte Garganost Salerno laheni.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Itaalia katepanikion

Itaalia kuningas

Lombardia raudkroon Itaalia kuningas (ladina: Rex Italiae; itaalia: Re d'Italia) oli tiitel, mis anti valitsejale, kes valitses osa või kogu Apenniini poolsaart pärast Lääne-Rooma keisririigi langust.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Itaalia kuningas

Itaalia kuningriik (keskaegne)

Itaalia kuningriik (ladina keeles Regnum Italiæ või Regnum Italicum) oli poliitiline üksus, mis läks Karolingide Frangi riigi kontrolli alla pärast langobardide kaotust aastal 774.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Itaalia kuningriik (keskaegne)

Ivan III

Ivan III Ivan III ehk Ivan Suur (vene keeles Иван Великий (Ivan Veliki); 22. jaanuar 1440 – 27. oktoober 1505) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1462 kuni surmani.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Ivan III

Jaroslav Tark

Jaroslav Tark ehk Jaroslav Vladimirovitš ehk Jaroslav I (arvatavasti 978 – 20. veebruar 1054); ukraina keeles Ярослав Володимирович Мудрий, vene keeles Ярослав Владимирович Мудрый, Skandinaavia allikais Jarisleif või Jarisleifr Valdamarsson) oli Rjurikovitšite soost Vana-Vene valitseja, kes oli aastatel 987–1010 Rostovi vürst, 1010–1036 Novgorodi vürst, 1016–1018 ja 1019–1054 Kiievi suurvürst.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Jaroslav Tark

Jeesus

Jeesus (aramea keeles יהשוה Ješua või Ješu; kreekapäraselt Ἰησοῦς Iesus) ehk Jeesus Naatsaretist (sündis tõenäoliselt enne aastat 4 eKr, millalgi ajavahemikul 7. kuni 4. aastal eKr Petlemmas Juudamaal; suri tõenäoliselt kas 7.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Jeesus

Jeruusalemm

Kaljutempel Jeruusalemm (vanemas kirjaviisis Jeruusalem) on Iisraeli pealinn (vaata Jeruusalemma seadus) ja riigi suurim linn.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Jeruusalemm

Jeruusalemma kuningas

Jeruusalemma kuningas oli Jeruusalemma kuningriigi valitseja tiitel aastatel 1100–1291.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Jeruusalemma kuningas

Jeruusalemma kuningriik

Jeruusalemma kuningriik oli 1099.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Jeruusalemma kuningriik

Johannes I Tzimiskes

Johannes I Tzimiskes (kreeka keeles Ἰωάννης ὁ Τζιμισκής (Iōánnēs ho Tzimiskēs); u 925 – 10. jaanuar 976) oli Bütsantsi keiser alates 11. detsembrist 969 kuni 10. jaanuarini 976.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Johannes I Tzimiskes

Johannes II Komnenos

Johannes II Komnenos (kreeka keeles Ίωάννης Βʹ Κομνηνός, Iōannēs II Komnēnos, ladinapäraselt Comnenus; 13. september 1087 – 8. aprill 1143), hüüdnimega Kaunis või Hea (Kaloïōannēs), oli Bütsantsi keiser alates 1118.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Johannes II Komnenos

Johannes Philoponos

Johannes Philoponos (Ἰωάννης ὁ Φιλόπονος; ca 490 – ca 570; ka Johannes Aleksandriast või Johannes Grammaticus) oli Egiptuses Aleksandrias elanud filoloog, Aristotelese kommentaator ja kristlik teoloog, hulga filosoofiliste ja teoloogiliste teoste autor.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Johannes Philoponos

Julianus (keiser)

Flavius Claudius Iulianus Julianus Apostata (ka Julianus Usutaganeja; sünninimi Flavius Claudius Julianus; 332 Konstantinoopol – 26. juuni 363 Ktesiphoni lähedal) oli Rooma keiser aastast 361 kuni surmani.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Julianus (keiser)

Justinianus I

Justinianus I (Imperator Caesar Sabbatii Flavius Petrus Sabbatius Iustinianus Augustus; kreeka keeles: Ἰουστινιανός (Ioustinianós); umbes 482 – 14. november 565), tuntud kui Justinianus Suur, oli Ida-Rooma keiser 1. aprillist 527 – 14.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Justinianus I

Justinianus II

Justinianus II, kreeka päraselt Iustinianus (kreeka keeles: Ἰουστινιανός (Ioustinianos);668/669 – 4. november 711), hüüdnimega Rhinotmetos, Rhinotmetus või Ninatu (ὁ Ῥινότμητος), oli Bütsantsi keiser aastail 685–695 ja 705–711.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Justinianus II

Justinus I

Justinus I (Imperator Caesar Flavius Iustinus Augustus; kreeka keeles: Ἰουστῖνος, Ioustînos; u 450 – 1. august 527) oli Ida-Rooma keiser 9. juulist 518 kuni 1. augustini 527, valitsedes seega 9 aastat ja 23 päeva.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Justinus I

Justinus II

Justinus II või Justinus Noorem (ladina keeles: Iustinus Iunior; kreeka keeles: Ἰουστῖνος, valitsejanimega Imperator Caesar Flavius Iustinus Augustus; umbes 520 – 5. oktoober 578) oli Bütsantsi keiser 14. novembrist 565 kuni surmani, valitsedes seega 12 aastat, 11 kuud ja 22 päeva.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Justinus II

Kalchedoni kirikukogu

Kalchedoni kirikukogu (ka Chalkedoni kirikukogu) oli neljas oikumeeniline kirikukogu, mis toimus 8.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Kalchedoni kirikukogu

Kalifaat

Kalifaat oli islamiriik (araabia riik) 7.–13.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Kalifaat

Kapadookia

Kapadookia oli vanaaja maakond ja riik Väike-Aasia idaosas.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Kapadookia

Karl Suur

Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Karl Suur

Kartaago

Kartaago ja mõjuala enne esimest Puunia sõda Kartaago (foiniikia Kart Hadašt ('uus linn'), vanakreeka Καρχηδών (Karchedon), ladina Carthago) oli foiniiklaste rajatud linn Vahemere lõunakaldal, Põhja-Aafrikas.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Kartaago

Kasaarid

Turgi rahvaste levikukaart Kasaarid oli turgi rahvas Volga alamjooksu, Aasovi, Doni ja Krimmi steppides ning nüüdse Dagestani ranniku- ja eelmägede alal.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Kasaarid

Katalaunia lahing

Katalaunia lahing ehk lahing Katalaunia väljadel toimus 451.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Katalaunia lahing

Kataloonia

Kataloonia (katalaani: Catalunya, arani: Catalonha, hispaania: Cataluña) on maa Ibeeria poolsaarel, Hispaania autonoomne piirkond.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Kataloonia

Katk

Katkuks (ladina keeles pestis) nimetatakse kergesti levivat nakkushaigust, mille tekitajaks on katkubakter (Yersinia pestis).

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Katk

Katoliiklus

Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Katoliiklus

Katoliku kirik

Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Katoliku kirik

Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni

Läänemerelt Mustale merele viinud kaubateede harud Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni (ka Austrvegr ehk Idatee) oli keskaegne (8.–11. sajandi) kaubatee Põhja-Euroopa ja Aasia vahel.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni

Kaukaasia

Kaukaasia kaart Kaukaasia on regioon Aasovi, Musta ja Kaspia mere vahel, kus asuvad Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia ning Venemaa Föderatsiooni alad kuni Kuma-Manõtši nõoni põhjas.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Kaukaasia

Kórinthos

Vaade tänapäevasele Kórinthose linnale Kórinthos (kreeka keeles Κόρινθος, vanakreeka keeles Ϙόρινθος) on Kreeka linn, mis asub Lõuna-Kreekas Peloponnesose piirkonnas Korinthía piirkonnaüksuses.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Kórinthos

Küpros

Küprose Vabariik on loodusgeograafiliselt Aasias asuv ja tänapäeval geopoliitiliselt Euroopasse kuuluv saareriik Vahemere idaosas, Väike-Aasia poolsaarest lõunas asuval Küprose saarel. Küprose Vabariigi valitsus kontrollib pärast 1974. aasta Türgi invasiooni saare lääne- ja lõunaosa.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Küpros

Küprose kuningriik

Küprose kuningriik oli ristisõdijate kuningriik Küprose saarel kõrg- ja hiliskeskajal, aastatel 1192–1489.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Küprose kuningriik

Küprose saar

Küprose saare satelliidipilt Küprose saar on saar Vahemere idaosas Türgist lõuna pool.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Küprose saar

Kürenaika

Kürenaika (araabia keeles Barqah / برقة; kreeka keeles Kyrinaïkí / Κυρηναϊκή; itaalia keeles Cirenaica) on ajalooline piirkond Liibüa idaosas.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Kürenaika

Kütahya

Kütahya on linn Türgis, Kütahya provintsi halduskeskus.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Kütahya

Kefalloniá

Kefalloniá (ka Kefallinía; kreeka Κεφαλονιά, Κεφαλλονιά, Κεφαλληνία) on Kreekale kuuluv saar, suurim Joonia saartest.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Kefalloniá

Keiser

Edward von Lõnguse teos "Alasti keiser" Tartus Keiser ehk imperaator on valitseja tiitel.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Keiser

Kesk-Euroopa

Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Kesk-Euroopa

Keskaeg

Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Keskaeg

Khaan

Khaan (turgi khān, mongoli: Хаан / qāān) on feodaalvalitseja või sõjalise juhi tiitel turgi ja mongoli rahvastel.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Khaan

Kiiev

Püha Miikaeli Kuldsete Kuplitega klooster Kiievi koobasklooster Kiiev (1651) Kubermangulinna Kiievi plaan (1839) Podoli teater Kiievis 2020. aastal Kiiev (ukraina keeles Київ Kõjiv, vene keeles Киев Kijev) on Ukraina pealinn.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Kiiev

Kiievi ja kogu Vene metropoliit

Kiievi ja kogu Vene metropoliit (ukraina keeles Митрополит Київський та всієї Русі, vene keeles Митрополит Киевский и всея Руси) oli Kiievi-Vene riigis ja selle järglasriikides Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhi alluvuses tegutsenud Kiievi metropoolia eestseisja tiitel aastatel 988–1461.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Kiievi ja kogu Vene metropoliit

Kiievi metropoolia

Palvetav Jumalaema (Oranta). 11. saj mosaiik. Kiievi Püha Sofia peakiriku altariapsiid Kiievi metropoolia (ukraina keeles Київська митрополія) oli pärast 988.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Kiievi metropoolia

Kiievi suurvürst

Kiievi suurvürst oli Kiievi-Vene valitseja tiitel 9.–13. sajandil.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Kiievi suurvürst

Kiievi-Vene

Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь Russ) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Kiievi-Vene

Kiliikia

Kiliikia (Cilicia) Kiliikia oli ajalooline maakond ja riik Väike-Aasias, mis ulatus selle kagurannikust lõunas kuni Tauruse mägedeni põhjas.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Kiliikia

Kiliikia Armeenia kuningriik

Kiliikia Armeenia kuningriik (keskarmeenia keeles Կիլիկիոյ Հայոց Թագաւորութիւն Kilikioj Hajotsh Thagavoruthjun) oli sõltumatu kuningriik kõrgkeskaegses Väike-Aasias, mille rajasid Armeenia põgenikud pärast seldžukkide sissetungi Armeeniasse.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Kiliikia Armeenia kuningriik

Kirikuriik

Kirikuriik (ka Paavstiriik; itaalia keeles ainsuses Stato della Chiesa, Stato Pontificio, Stato Ecclesiastico, mitmuses Stati della Chiesa, Stati Pontifici; ladina keeles ainsuses Status Pontificius, samuti Dicio Pontificia) oli üks Itaalia ajaloo olulisemaid riike alates umbes 6. sajandist kuni poolsaare ühendamiseni Sardiinia kuningriigi poolt 1861.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Kirikuriik

Kirillitsa

Kirillitsat laialdaselt ei kasutata Kirillitsa ehk kürillitsa ehk kürilliline kiri on slaavi kiri, millel põhinevad vene tähestik ja paljude teiste, peamiselt õigeusu traditsiooniga slaavi rahvaste ning Venemaa mõju all olnud rahvaste keelte tähestikud.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Kirillitsa

Kleerus

Kleerus on vaimulikkond, sõnaga on tähistatud vaimuliku seisuse liikmeid ehk kleerikuid ühendavat seltskonda; kleerusele vastanduvad ilmikud.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Kleerus

Kodusõda

Kodusõda on sõda, mille põhjustavad sisemised vastuolud ja milles osalevad pooled on ühest ja samast riigist.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Kodusõda

Kogudus

Kogudus (harva ka kirikukogudus) on Eestis ajalooliselt kasutusel olnud sõna eelkõige kristliku usulise ühenduse tähenduses, kuid sõna "kogudus" tarvitavad Eestis oma nimes ka islami, juudi, krišna, bahai ja budismi usuühendused.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Kogudus

Kolmas ristisõda

Kolmas ristisõda (1189–1192), oli Euroopa liidrite üritus tagasi vallutada püha maad Saladini käest.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Kolmas ristisõda

Konstantinoopol

Kostantiniyye'i kesklinna (''Stamboul'') siluett 1896. aasta postkaardil Konstantinoopol (kreeka keeles 'Constantinuse linn') on İstanbuli endine nimi.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Konstantinoopol

Konstantinoopoli Õigeusu Kirik

Konstantinoopoli Õigeusu Kirik, ametlikult Konstantinoopoli Oikumeeniline Patriarhaat (kreeka keeles Οικουμενικό Πατριαρχείο Κωνσταντινουπόλεως, türgi keeles Rum Ortodoks Patrikhanesi) on üks autokefaalsetest õigeusu kirikutest.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Konstantinoopoli Õigeusu Kirik

Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh

Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh (kreeka keeles Οικουμενικός Πατριάρχης Κωνσταντινουπόλεως) on Konstantinoopoli Õigeusu Kiriku eestseisja, Konstantinoopoli peapiiskopi tiitel.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh

Konstantinoopoli piiramine

Konstantinoopoli piiramine leidis ajaloos aset mitmel korral, ainult kaks neist (1204. ja 1453. aastal) olid edukad.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Konstantinoopoli piiramine

Konstantinoopoli piiramine (1453)

Konstantinoopoli piiramine toimus 1453.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Konstantinoopoli piiramine (1453)

Konstantinos IV

Konstantinos IV (kreeka keeles: Κωνσταντῖνος (Kōnstantinos), ladinapäraselt Constantinus; umbes 650 – september 685), kutsutud ka kui Noorem (kreeka keeles: ὁ νέος, ho neos) ja hüüdnimega Pogonatos (kreeka keeles: Πωγωνάτος, "Habe"), mis pärineb isalt, oli Bütsantsi keiser septembrist 668 kuni septembrini 685.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Konstantinos IV

Konstantinos V

Konstantinos V (kreeka keeles: Κωνσταντῖνος, (Kōnstantīnos) ladinapäraselt Constantinus; juuli 718 – 14. september 775) oli Bütsantsi keiser aastatel 741–755.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Konstantinos V

Konstantinos VII

Konstantinos VII Porphyrogennetos (kreeka keeles Κωνσταντῖνος Ζ΄ Πορφυρογέννητος (Kōnstantinos Porphyrogennētos); 905 Konstantinoopol – 9. november 959 Konstantinoopol) oli neljas Makedoonia dünastiast Bütsantsi keiser aastatel 913–959.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Konstantinos VII

Koptid

Egiptuse president Jamāl ‘Abd an-Nāşir kohtub kopti piiskoppide delegatsiooniga (1965) Koptid (ⲟⲩⲢⲉⲙ̀ⲛⲭⲏⲙⲓ ̀ⲛ̀Ⲭⲣⲏⲥⲧⲓ̀ⲁⲛⲟⲥ) on peamiselt Egiptuse linnades elav rahvas, muistsete egiptlaste järeltulijad.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Koptid

Korfu

Korfu (kreeka keeles Κέρκυρα Kérkyra) on Kreekale kuuluv saar Joonia saarestikus.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Korfu

Korruptsioon

ÜRO korruptsioonivastane konventsioon Korruptsioon (ladina corruptio, 'rikutus, moraalne laostumus') on ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Korruptsioon

Kosovo lahing

Kosovo lahing võib tähendada ühte järgmist.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Kosovo lahing

Kreeka tuli

Toomas Slaavlase laevastiku vastu 821. aastal. Madrid Skylitzese illustratsioon 12. sajandist Kreeka tuli oli relv, mida Bütsantsi impeerium kasutas umbes 672.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Kreeka tuli

Kreekakatoliku kirik

Kristluse levik 2.–14. sajandini Kreekakatoliku kirik on katoliku kiriku haru, mis järgib Bütsantsi (Konstantinoopoli) liturgilist traditsiooni (Bütsantsi riitust).

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Kreekakatoliku kirik

Kreeta

Kreeta on Kreeka suurim saar.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Kreeta

Kristlus

Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Kristlus

Ktesiphon

Ktesiphoni palee varemed 1864. aastal Ktesiphon (pärsia keeles Tīsfūn; araabia keeles Quṭaisifūn) oli Partia ja Sassaniidide riigi pealinn (vastavalt aastatel 247 eKr – 224 pKr ja 224–651).

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Ktesiphon

Kuld

Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Kuld

Kulminatsioon

Kulminatsioon on pinge haripunkt ajalises kunstiteoses, süžeelise teose puhul süžee arengus, konflikti kõrgpunkt.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Kulminatsioon

Kunst

kujutavat kunsti. Konrad Mägi, "Itaalia maastik. Rooma", 1922–1923 Kunst (vanakreeka keeles technē, ladina keeles ars, prantsuse ja inglise keeltes art) on üldisemas tähenduses meisterlik oskus või osavus mistahes loomingulisel tegevusalal.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Kunst

Kunst (kirjastus)

Kunst oli kirjastamisega tegelev Eesti ettevõte, mis loodi 1957.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Kunst (kirjastus)

Ladina keisririik

Ladina keisririik oli pärast Neljandat ristisõda Bütsantsi aladele ristisõdijate rajatud feodaalne riik, mis loodi peale Konstantinoopoli vallutamist 1204.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Ladina keisririik

Langobardid

Itaalia kuningate kroonimisel aastani 1946 Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Langobardid

Langobardide kuningriik

Langobardide kuningriik (ladina keeles Regnum Langobardorum) oli varakeskaegne germaani riik pealinnaga Pavias, mille rajasid langobardid 568.-569.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Langobardide kuningriik

Latakia

thumb Latakia on linn Süürias, riigi tähtsaim sadamalinn ja Latakia provintsi pealinn.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Latakia

Lárisa

Lárisa (kreeka keeles Λάρισα) on linn Kreekas, Tessaalia piirkonna halduskeskus.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Lárisa

Lääne-Euroopa

raudse eesriideni ulatuv ÜRO liigituse järgne Lääne-Euroopa Lääne-Euroopa on piirkond Euroopa lääneosas.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Lääne-Euroopa

Lääne-Rooma keisririik

Lääne-Rooma keisririik oli Rooma impeeriumi jagunemise järel selle läänepoolses osas eksisteerinud riik.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Lääne-Rooma keisririik

Läänegoodid

Hispaania Riiklik Arheoloogiamuuseum). Läänegoodid (või) olid üks kahest gooti rahvuse põhiharust idagootide kõrval.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Läänegoodid

Lähis-Ida

Lähis-Ida Lähis-Ida asub Aasia ja Aafrika kokkupuutealal Euroopast vahetult idas.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Lähis-Ida

Lõuna-Itaalia

Lõuna-Itaalia (Il Mezzogiorno – 'keskpäev') on traditsiooniline nimi Itaalia lõunapoolsele osale, mis hõlmab Apenniini poolsaare lõunaosa ning kaks suurt saart – Sitsiilia ja Sardiinia.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Lõuna-Itaalia

Lõuna-Kaukaasia

Taga-Kaukaasia Lõuna-Kaukaasia ehk Taga-Kaukaasia on piirkond Suur-Kaukasuse mäestikust lõunas, mis hõlmab Gruusiat, Armeeniat ja Aserbaidžaani.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Lõuna-Kaukaasia

Lõunaslaavlased

Lõunaslaavlased on slaavlaste allrühm, kes räägivad lõunaslaavi keeli.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Lõunaslaavlased

Legaat

Legaat (ladina keeles legatus; mitmuses legati) oli kõrge sõjaväeline auaste Vana-Rooma armees, võrreldav tänapäeva kindraliga.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Legaat

Leo I (paavst)

Leo I (ka Leo Suur) oli paavst 440–461.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Leo I (paavst)

Leo III (keiser)

Leo III Isaurialane või kreekapäraselt Leon III (kreeka keeles Λέων Γ΄ ὁ Ἴσαυρος, Leōn III ho Isauros; umbes 685 – 18. juuni 741), tuntud ka kui Süürlane, oli Bütsantsi keiser 717.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Leo III (keiser)

Leo III (paavst)

Leo III oli paavst 795–816.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Leo III (paavst)

Leo IV (keiser)

Leo IV Kasaar kreekapäraselt Leon (kreeka keeles: Λέων Δ΄ ὁ Χάζαρος (Leōn IV ho Khazaros); 25. jaanuar 750 – 8. september 780) oli Bütsantsi keiser aastatel 775 - 780.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Leo IV (keiser)

Leo V (keiser)

Leo V Armeenlane või kreekapäraselt Leon V (kreeka keeles: Λέων ὁ ἐξ Ἀρμενίας (Leōn ho ex Armenias); umbes 775 – 25. detsember 820) oli Bütsantsi keiser aastatel 813–820.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Leo V (keiser)

Leo VI (keiser)

Leo VI või kreekapäraselt Leon VI, hüüdnimega Tark või Filosoof (kreek keeles: Λέων ὁ Σοφός (Leōn ho Sophos); 19. september 866 – 11. mai 912), oli Bütsantsi keiser aastatel 886–912.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Leo VI (keiser)

Levant

Levant Levant (romaani keeltes '(päikese)tõus') on Levandi merega külgnev piirkond Edela-Aasias, mis suures osas kattus Suur-Süüriaga.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Levant

Limassol

Limassol (kreeka Λεμεσός) on suuruselt teine linn Küprosel Küprose saare lõunarannikul, Limassoli ringkonna halduskeskus.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Limassol

Linnastumine

Üha enam laieneva San Francisco kaart aastast 1859 Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanike osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Linnastumine

Liturgia

Liturgia (kreeka keeles λειτουργία leiturgía, 'avalik teenistus') on kindla korra järgi peetav jumalateenistus.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Liturgia

Loodusfilosoofia

Loodusfilosoofia (ladina keeles philosophia naturalis) on looduse ja füüsilise universumi filosoofilise uurimise viis, mis valitses enne moodsa teaduse arengut.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Loodusfilosoofia

Lothar III (Saksa-Rooma keiser)

Lothar III pitsat Lothar III von Supplinburg (ka Lothar von Süpplingenburg; juuni 1075 – 4. detsember 1137) oli Saksa kuningas alates 1125, Saksa-Rooma keiser alates 1133 kuni surmani, 1137.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Lothar III (Saksa-Rooma keiser)

Maavärin

Panoraamfoto San Franciscost pärast 1906. aasta maavärinat Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Maavärin

Magnentius

Magnentius (täisnimega Flavius Magnus Magnentius; 303 – 11. august 353) oli Vana-Rooma keiser 18. jaanuarist 350 kuni oma surmani 11. augustil 353.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Magnentius

Majanduskriis

Börsihinnad Majanduskriis on kogu majandust või mõnda selle haru perioodiliselt haarava tootmise, turustamise ja rahaliste suhete järsk terav häirumine.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Majanduskriis

Makedoonia (piirkond)

Gora ja Prohor Pčinjski (Serbia) Makedoonia (kreeka keeles Μακεδονία Makedonía; makedoonia ja serbia keeles Македонија Makedonija; bulgaaria keeles Македония Makedonija; türgi keeles Makedonya; albaania keeles Maqedoni/-a) on piirkond Balkani poolsaare keskosas.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Makedoonia (piirkond)

Makedoonia dünastia

Mündil on kujutatud dünastia rajaja – Basileios I Makedoonia dünastia oli Bütsantsi keisrite dünastia, mis valitses Bütsantsis perioodil 867–1056.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Makedoonia dünastia

Maksusüsteemid

Maksusüsteemid on maksude kogumiseks loodud õigusaktide kogumid.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Maksusüsteemid

Malta

Malta Vabariik on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mille peamised kuus saart on Malta, Gozo (Għawdex), Comino (Kemmuna), Manoeli, Cominotto (Kemmunett) ja Filfla saar.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Malta

Malta ordu

Jeruusalemma, Rhodose ja Malta Püha Johannese Suveräänne Sõjaline Hospitaliitide Ordu Sovrano Militare Ordine Ospedaliero di San Giovanni di Gerusalemme di Rhodi e di Malta Malta ordu lipp Malta ordu vapp Malta ordu lippMalta ordu vapp deviis: Defensio fidei et obsequium pauperum SuurmeisterMarco Luzzago Liikmeidumbes 13 500 Tekkis1048 Rahaühikscudo Malta ordu on suveräänne katoliiklik ordu (ametlikult Sovrano Militare Ordine Ospedaliero di San Giovanni di Gerusalemme di Rhodi e di Malta 'Jeruusalemma, Rhodose ja Malta Püha Johannese Suveräänne Sõjaline Hospitaliitide Ordu').

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Malta ordu

Manuel I Komnenos

Manuel I Komnenos (Μανουήλ Α' Κομνηνός; 28. november 1118 – 24. september 1180) oli Bütsantsi keiser alates 1143.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Manuel I Komnenos

Manzikerti lahing

Manzikerti lahing oli lahing 26.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Manzikerti lahing

Marcianus

Marcianus (Imperator Caesar Flavius Marcianus Augustus; kreeka keeles: Μαρκιανός Markianós; umbes 390 - 27. jaanuar 457) oli Ida-Rooma keiser 25. augustist 450 - 27. jaanuarini 457, valitsedes seega 6 aastat, 5 kuud ja 2 päeva.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Marcianus

Marcus Aurelius

Marcus Aurelius (ladina keeles Imperator Caesar Divi Antonini Pii Divi Hadriani Marcus Aurelius Antoninus Augustus; sünninimi Marcus Annius Catilius Severus; 26. aprill 121 – 17. märts 180) oli Vana-Rooma keiser 7. märtsist 161 kuni surmani.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Marcus Aurelius

Maritsa

Maritsa või Marica ehk Évros (Vana-Kreeka kontekstis Hebros; bulgaaria Марица, kreeka Έβρος, vanakreeka ῞Εβρος, türgi Meriç) on jõgi Euroopa lõunaosas Balkani poolsaarel Bulgaaria edelaosas ning Kreeka ja Türgi piiril.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Maritsa

Märts

Märts on Gregoriuse kalendris aasta kolmas kuu.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Märts

Möösia

Provintsid ''Moesia Inferior'' (paremal) ja ''Moesia Superior'' (vasakul) esile tõstetud ''Moesia Inferior'' (esile tõstetud) ''Moesia Superior'' (esile tõstetud) hilisantiikajal Olbia Möösia (ladina: Moesia, Mœsia, kreeka; Μοισία) oli antiikne piirkond ja hiljem Rooma provints, mis paiknes Balkanil Doonaust lõunas.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Möösia

Mehmed II

Mehmed II Suur (ka Mehmed Vallutaja; ka Mehmet II) osmanitürgi keeles: محمدثانى‎, Meḥmed i sānī; türgi keeles: II.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Mehmed II

Mesopotaamia

Mesopotaamia (Piiblis ka Kahejõemaa; kreeka Μεσοποταμία 'jõgedevaheline maa') on Lähis-Ida ajalooline piirkond ja tsivilisatsioon.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Mesopotaamia

Messina

Messina on linn Itaalias Sitsiilia maakonnas, città metropolitana di Messina halduskeskus.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Messina

Messina väin

Messina väin on väin, mis ühendab Türreeni ja Joonia merd ning eraldab Sitsiilia saart Apenniini poolsaarest.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Messina väin

Michael I

Michael I Rangabe (kreeka keeles Μιχαὴλ Ῥαγγαβέ; umbes 770 – 11. jaanuar 844) oli Bütsantsi keiser aastatel 811–813.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Michael I

Michael III

Michael III (kreeka keeles: Μιχαήλ; jaanuar 840 – 24. september 867) oli Bütsantsi keiser aastatel 842–867.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Michael III

Michael IX Palaiologos

Michael IX Palaiologos (kreeka keeles Μιχαήλ Δούκας Ἄγγελος Κομνηνός Παλαιολόγος (Mikhaēl Doukas Angelos Komnēnos Palaiologos); ladinpäraselt Palaeologus; 17.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Michael IX Palaiologos

Michael VIII Palaiologos

Michael VIII Dukas Angelos Komnenos Palaiologos või Palaeologus (kreeka keeles Μιχαὴλ Δούκας Ἄγγελος Κομνηνὸς Παλαιολόγος (Mikhaēl Doukas Angelos Komnēnos Palaiologos); u 1223 – 11.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Michael VIII Palaiologos

Misjonär

Aleksander Eisenschmidtile, kes töötas Aafrikas Misjonär on kristluse levitaja.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Misjonär

Moldova

Moldova (ametlik nimi Moldova Vabariik, rumeenia keeles Republica Moldova, vanemas kirjapildis ka Moldaavia) on merepiirita riik Ida-Euroopas.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Moldova

Monarh

Monarh (kreeka keeles μόναρχος.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Monarh

Mongolite riik

Mongolite riik (mongoli keeles Mongol-yn Ezent Güren ja Монголын эзэнт гүрэн, kasahhi keeles Моңғол қағандығы) eksisteeris 13.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Mongolite riik

Monofüsitism

Monofüsiidid (kreeka k. monos 'üks' ja physis 'olemus, loomus') on Kristuse ühe loomuse õpetuse pooldajad.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Monofüsitism

Montenegro

Montenegro (montenegro keeles Crna Gora; eesti keeles eriti varasemal ajal on olnud kasutusel ka nimi "Tšernogooria") on väike mägine riik Balkani poolsaarel Aadria mere ääres.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Montenegro

Morea

Keskaegse Peloponnesose poolsaare kaart koos peamiste asulatega Morea (kreeka keeles Μορέας või Μωριάς) oli kesk- ja varauusaegne nimetus, mida kasutati Lõuna-Kreekas asuva Peloponnesose poolsaare kohta.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Morea

Morea despootkond

Morea ehk Mystrási despootkond (kreeka Δεσποτᾶτον τοῦ Μορέως, Δεσποτᾶτον τοῦ Μυστρᾶ) oli 14.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Morea despootkond

Mosaiik

Mosaiik 6. sajandist Ravennas Mosaiik on kompositsiooniline pinnakaunistus pinnale kinnitatud värvilistest kivi-, klaasi- või mõne muu materjali tükkidest.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Mosaiik

Moskva suurvürstiriik

Moskva suurvürstiriik (vene keeles Великое княжество Московское) oli riik, mis tekkis 13. sajandi teisel poolel Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osastisvürstiriigina; sai 14. sajandi keskpaiku suurvürstiriigiks ja eksisteeris sellisena aastani 1547, mil Ivan IV kuulutas ta Moskva tsaaririigiks.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Moskva suurvürstiriik

Moskva tsaar

Moskva tsaar või Vene tsaar oli Moskva (Vene) tsaaririigi valitseja tiitel 1547–1721.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Moskva tsaar

Murad I

Murad I Osmanite riik Murad I surma ajal 1389 Murad I ''tuğra'' Murad I (osmanitürgi keeles مراد اول Murad I; türgi keeles I. Murat Hüdavendigâr; hüüdnimi Hüdavendigâr pärsiakeelsest väljendist خداوندگار Khodāvandgār 'jumalale pühendunud'; 29.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Murad I

Murad II

Murad II (ka Murat II; osmanitürgi keeles مراد ثانى Murād-ı sānī, türgi keeles II. Murat; juuni 1404 – 3. veebruar 1451) oli Osmanite sultan 1421–1444 ja 1446 kuni surmani.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Murad II

Muslim

Moslemite osakaal riigiti Muslim ehk moslem on usklik, kes tunnistab islamit ja järgib islami rituaale.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Muslim

Must meri

Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Must meri

Napoli

Napoli (.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Napoli

Narses

Arvatav Narsese kujutis Ravenna San Vitale kiriku mosaiigil Narses (kreeka Ναρσής; 5. sajandi lõpp – hiljemalt 574) oli Ida-Rooma riigi väejuht ja eunuhh keiser Justinianus I valitsemisajal.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Narses

Neljas ristisõda

Neljas ristisõda oli ristisõda, mis peeti 1202–1204.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Neljas ristisõda

Nestoriaanlus

Nestoriaanlus on Konsantinoopoli peapiiskopist Nestoriosest (suri 450 pKr) alguse saanud kristluse suund, millest arenes välja nestoriaanlik kirik.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Nestoriaanlus

Nikaia

Nikaia on olnud mitme koha nimi.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Nikaia

Nikaia I kirikukogu

Nikaia esimene kirikukogu peeti Nikaias, tänapäeva Türgi aladel, 20. mai kuni 25. juulil 325.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Nikaia I kirikukogu

Nikaia keisririik

Nikaia keisririik oli riik Väike-Aasia kirdeosas aastatel 1204–1261, mis tekkis Neljanda ristisõja ajal pärast Ida-Rooma riigi pealinna Konstantinoopoli vallutamist Lääne-Euroopa ristisõdijate poolt (1204).

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Nikaia keisririik

Nikephoros I

Nikephoros I (kreeka keeles Νικηφόρος; 750 – 26. juuli 811) oli Bütsantsi keiser aastatel 802–811.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Nikephoros I

Nikephoros II Phokas

Nikephoros II Phokas (kreeka keeles: Νικηφόρος Φωκᾶς; umbes 912 – 11. detsember 969), ladinapäraselt Nicephorus II Phocas, oli Bütsantsi keiser aastatel 963–969.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Nikephoros II Phokas

Nikephoros III Botaneiates

Nikephoros III Botaneiates (kreeka keeles: Νικηφόρος Βοτανειάτης, 1002–1081) oli Bütsantsi keiser 7. jaanuarist 1078 kuni 1. aprillini 1081.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Nikephoros III Botaneiates

Nikomeedia

Nikomeedia ehk Nikomedeia (kreeka keeles Νικομήδεια) oli ajalooline linn Väike-Aasias, tänapäeval tuntud kui Türgi linn İzmit.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Nikomeedia

Normannid

Normannid on viikingite järeltulijad.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Normannid

Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse

Sitsiilia kuningriik (roheline) aastal 1154, mis kujutab normannide vallutuste ulatust Itaalias mitme aastakümne jooksul, kui tegutsesid sõltumatud seiklejad Normannide Lõuna-Itaalia vallutus algas 11.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse

Odoaker

Odoaker 477. aastal Ravennas löödud mündil Odoaker (ka Odowaker; umbes 435 – 493) oli germaani väepealik ja Itaalia kuningas alates 476.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Odoaker

Oikumeenia

Oikumeenia tähendab kristlikus maailmas koostööd konfessioonide vahel.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Oikumeenia

Oikumeenilised kirikukogud

Oikumeenilised kirikukogud on esimesed seitse ülemaailmset kirikukogu, mis peeti, kui kirik ei olnud veel lõhenenud katoliku ja õigeusu kirikuks.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Oikumeenilised kirikukogud

Oleg

"Oleg jätab hüvasti oma lemmikhobusega", Viktor Vasnetsov Oleg (Ве́щий Оле́г, ka Helge, Helgu või Helgi; enne 862. aastat – 912 või 922) oli Vana-Vene riigi tegelik rajaja.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Oleg

Orhan I

Orhan I ''tuğra'' Orhan Gazi Orhan Gazi (osmanitürgi keeles:اورخان غازی، اورخان بن عثمان بن ارطغرل; türgi keeles: Orhan Gazi; 1281 – märts 1362) oli Osmanite riigi teine bei ja valitses aastatel 1326–1362.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Orhan I

Orjus

Siia on ümber suunatud leheküljed Ori ja Orjapidamine; sõna "ori" teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Ori (täpsustus). ---- Jean-Léon Gérôme. Orjaturg. Umbes 1884 Orjus on olukord, mil inimene on muudetud teise isiku, riigi või organisatsiooni omandiks.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Orjus

Osman I

Osman I Gazi Osman I Gazi (osmanitürgi keeles عثمان غازى Osmān Gazi, tuntud ka kui Osman Bei ja Osman Alp; 1258 – 1. august 1326) oli Osmanite riigi esimene bei aastatel 1299–1326, Osmanite dünastia ja Osmanite riigi rajaja.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Osman I

Osmanid

Osmanid olid Osmanite riigi rajajad ja valitsejad aastatel 1299–1922.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Osmanid

Osmanite riik

Osmanite riik (osmanitürgi keeles دولت عليه عثمانیه Devlet-i ‘Alīye-yi ‘Osmānīye, 1876. aastast ametlikult عثمانلى دولتى ‘Osmānlı Devleti, 'Osmanite Riik') oli paljurahvuseline riik, mis sai nime Osmanite dünastia järgi.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Osmanite riik

Otranto väin

Otranto väin ühendab Aadria ja Joonia merd ning eraldab Apenniini ja Balkani poolsaart, on eraldajaks Itaalia ja Albaania vahel.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Otranto väin

Paavst

Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Paavst

Pagulus

Süüria kodusõja põgenikelaager. Jordaania, 18. juuli 2013. Pagulus ehk maapagu ehk eksiil on sunnitud lahkumine elukohast.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Pagulus

Palaiologosed

keiser Konstantinos XI Palaiologosed oli dünastia, mis valitses Bütsantsis 1261–1453 ja mille kõrvalharud valitsesid Montferrat's 1305–1533 ja Moreas (Peloponnesoses) 1383–1460.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Palaiologosed

Palermo

Palermo (sitsiilia keeles Palermu) on 630 828 elanikuga linn, mis on oma rahvaarvult Itaalias viies, see asub Sitsiilia maakonnas ja on città metropolitana di Palermo halduskeskus.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Palermo

Palestiina

Palestiina (ametlikult Palestiina Riik, araabia keeles دولة فلسطين 'Dawlat Filasţīn') on osaliselt tunnustatud riik Aasias Lähis-Idas Vahemere idakaldal.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Palestiina

Palestiina (piirkond)

2. sajandil eKr Palestiina on ajalooline piirkond Lääne-Aasias Vahemerest Jordani jõeni.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Palestiina (piirkond)

Palgasõdur

Palgasõdur on sõdur, kellel on tähtajaline palgalepingValimik sõjandustermineid.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Palgasõdur

Palverännak

Palverännak on usulistel põhjustel kindlatesse pühapaikadesse sooritatav rännak.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Palverännak

Pandeemia

Pandeemia ehk laustaud on riikide- ja kontinentidevaheline haiguspuhang, mille leviku suunda pole võimalik ette arvata ja mida harilikult seostatakse mitmete kahju toovate teguritega, nagu kahju inimeste (sh meditsiinitöötajate) tervisele ja elule, kahju riikide majandusele ja ravi, vaktsiinide puudumine jpt.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Pandeemia

Pannoonia

Pannoonia oli piirkond Kesk-Euroopas, kus elas illüürlaste hõim pannoonlased.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Pannoonia

Pantelleria

Pantelleria on saar ja vald (comune) Itaalias Sitsiilia maakonnas Trapani provintsis.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Pantelleria

Paschalis II

Paschalis II (Rainerio, Raniero di Bieda, Rainerio Raineri, Raniero Ranieri di Bleda, Rainerius; 1050 või 1055 – 21. jaanuar 1118) oli paavst 1099–1118.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Paschalis II

Patriarh

Patriarh (kreeka sõnast patriarkhēs 'pereisa, perekonnapea' sõnadest patēr 'isa' ja arkhē 'algus, võim') on suurpere meessoost pea.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Patriarh

Pärsia Impeerium

Pärslaste iidset impeeriumi nimetatakse Pärsia impeeriumiks või Pärsia impeeriumiks, mis ulatus kohati Traakiast India loodeosa ja Egiptuseni.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Pärsia Impeerium

Püha maa

piibli järgi Püha maa (ka Püha Maa); heebrea keeles אֶרֶץ הַקוֹדֵשׁ Eretz HaQodesh, araabia keeles الأرض المقدسة Al-Arḍ Al-Muqaddasah) on Iisraeli nimi judaismis. Traditsiooniliselt nimetavad nii juudid kui ka mittejuudid seda piirkonda Palestiinaks. Muslimid ja kristlased nimetavad nõnda ka piirkonda Jordani jõe ja Vahemere vahel, mis hõlmab nii tänapäeva Iisraeli kui ka Palestiinat.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Püha maa

Püha Tool

Püha Tool Püha Tool ehk Püha Aujärg (ladina keeles Sancta Sedes (ka Apostellik Tool, Apostellik Aujärg) on kas paavst üksi või koos Rooma kuuria asutustega, mille kaudu katoliku kirikut juhitakse. Kuigi Püha Tooli nimetatakse ka Vatikaniks, on ta erinev Vatikani Linnriigist, mis on riik oma territooriumi, kodanikkonna ja riigivõimuga.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Püha Tool

Püreneed

Püreneede topograafiline kaart Püreneed on mäestik Euroopas (täiendina on pärisnimi ainsuses: Pürenee mäestik).

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Püreneed

Põhja-Aafrika

Põhja-Aafrika ÜRO liigituse järgi (tumeroheline) ja mõnikord Põhja-Aafrikasse arvatavad riigid (helerohelisega) Põhja-Aafrika on Sahara kõrb ja sellest põhja poole jääv Aafrika osa, millesse kuuluvaks arvatakse kitsamas mõttes Magrib ja Egiptus, mõnikord ka Sudaan.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Põhja-Aafrika

Põhja-Itaalia

Põhja-Itaalia ISTATi poolt määratud piirid Põhja-Itaalia on kultuuriline ja geograafiline piirkond, millel puudub halduslik staatus.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Põhja-Itaalia

Peloponnesos

Peloponnesose poolsaar satelliidilt nähtuna Peloponnesos (Πελοπόννησος; ´Pelopsi saar´; peamiselt keskajal ka Morea 'moorpuu') on poolsaar Kreekas poolsaar Joonia ja Egeuse mere vahel, mida ühendab mandriga Kórinthose maakitsus.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Peloponnesos

Petšeneegid

Petšeneegid olid petšeneegi keelt kõnelnud turgi rändhõimud.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Petšeneegid

Philipp (Saksa kuningas)

Philipp von Hohenstaufen (Švaabi Philipp) (1177–1208) oli Švaabimaa hertsog ja Saksa kuningas 1198–1208.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Philipp (Saksa kuningas)

Philippe II

Philippe II. Louis-Félix Amieli maal Philippe II ehk Philippe Auguste (21. august 1165 – 14. juuli 1223) oli Kapetingide dünastiasse kuuluv Prantsusmaa kuningas aastail 1180–1223.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Philippe II

Phokas

Phokas (kreeka keeles Φωκᾶς; 547 – 5. oktoober 610) oli Bütsantsi keiser 23. novembrist 602 kuni surmani, valitsedes seega 7 aastat, 10 kuud ja 12 päeva.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Phokas

Piacenza

Piacenza on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Piacenza provintsi halduskeskus.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Piacenza

Polovetsid

Polovetsid (ka kõptšakid, kiptšakid, kumaanid) oli turgi rahvas.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Polovetsid

Poola

Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Poola

Prantsusmaa

Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Prantsusmaa

Prantsusmaa kuningas

Prantsusmaa kuningas (prantsuse keeles roi; sama sõna tähendab prantsuse keeles ka tamme) oli Prantsusmaa valitseja aastail 843–1792, 1814–1815 ja 1815–1848.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Prantsusmaa kuningas

Protektoraat

Protektoraat ehk kaitsevalitsus või kaitsevaldus on riiklik sõltuvuse vorm, mille puhul üks riik on ebavõrdse rahvusvahelise lepingu alusel loovutanud teisele riigile (protektorile) õiguse esindada teda rahvusvahelistes suhetes ning juhtida tema kaitse- ja välispoliitikat.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Protektoraat

Pyrrhose võit

Pyrrhose võit on väljend, mis pärineb Molosside kuningalt Pyrrhoselt, kes ütles 279. aastal eKr peetud võiduka, aga kaotusrohke Ausculumi lahingu järel: "Veel üks selline võit ja ma olen kadunud." Pyrrhose võidu all mõistetakse mingis olukorras edu saavutamist ränga hinnaga.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Pyrrhose võit

Rahandus

Rahandus on rahaasjade ehk rahaliste suhete üldine korraldus majandusüksuses (riigis, korporatsioonis, ettevõttes jm).

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Rahandus

Ravenna

Ravenna on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Ravenna provintsi halduskeskus.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Ravenna

Ravenna eksarhaat

Ravenna eksarhaat ehk Itaalia eksarhaat oli Bütsantsi (Ida-Rooma) võimukeskus Itaalias 6.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Ravenna eksarhaat

Ravenna San Vitale basiilika

San Vitale ehk San Vitale basiilika on 6. sajandil ehitatud kirik Ravennas Itaalias, mida loetakse Bütsantsi arhitektuuri üheks tähtteoseks.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Ravenna San Vitale basiilika

Rüütel

Rüütel oli raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Rüütel

Reggio Calabria

Reggio Calabria on linn Itaalias Calabria maakonnas, Reggio Calabria metropoli keskus.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Reggio Calabria

Rein

Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Rein

Reliikvia

Relikviaaraltar. Kullatud hõbe, läbikumav email, maaling. 25,4 × 40,6 cm (avatult). Prantsusmaa, ''ca'' 1325–1350. The Cloistersi muuseum, New York Reliikvia (ladina keeles reliquiae 'jäänused') on religioosse tähendusega säilmed, mis on tavaliselt seotud religiooni seisukohalt oluliste isikutega ja on religioosse austamise objektiks.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Reliikvia

Rhodose saar

Rhodos (vanakreeka keeles ῾Ρόδος, uuskreeka keeles Ρόδος 'rooside saar') on suur Kreekale kuuluv saar Egeuse meres Väike-Aasia poolsaare edelaranniku lähedal.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Rhodose saar

Ristimine

Ristimine on kristlik sakrament, mis patu mahapesemise läbi ühendab inimese Kristuse kirikuga: "Püha ristimine on kogu kristliku elu alus, avatud värav eluks Vaimus (vitae spiritualis ianua) ja teiste sakramentide juurde.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Ristimine

Ristisõdijate riigid

Lähis-Ida aastal 1135, ristisõdijate riigid on märgitud punaste ristidega Väike-Aasia ja ristisõdijate riigid u aastal 1140 Ristisõdijate riigid olid mitmed enamasti 12.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Ristisõdijate riigid

Ristisõjad

Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Ristisõjad

Romanos I

Romanos I Lakapenos (või Lekapenos) (kreeka keeles Ρωμανός Λεκαπηνός; u 870 – 15. juuni 948) oli Bütsantsi mereväeadmiral, kellest sai Bütsantsi keiser.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Romanos I

Romanos IV Diogenes

Romanos IV Diogenes (kreeka keeles Ρωμανός Δ΄ Διογένης; u 1030 – 1072) oli Bütsantsi keiser aastatel 1068–1071.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Romanos IV Diogenes

Romanos Kauniltlaulja

Romanos Kauniltlaulja, ka Romanos Melodos (kreeka keeles Ῥωμανὸς ὁ Μελωδός; sündinud 5. sajandi lõpul, surnud pärast 555) oli Bütsantsi hümnikirjutaja ja helilooja, üks varase bütsantsi muusika keskseid kujusid.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Romanos Kauniltlaulja

Romulus Augustulus

Romulus Augustus astub troonilt tagasi. Romulus Augustulust kujutav kuldmünt Romulus Augustulust kujutav münt Flavius Romulus Augustus, enamasti tuntud kui Romulus Augustulus, oli viimane Lääne-Rooma keiser.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Romulus Augustulus

Rooma

Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Rooma

Rooma keiser

Rooma keisriks (ka Vana-Rooma keisriks) nimetatakse Rooma riigi valitsejat keisririigi perioodil, mille alguseks loetakse traditsiooniliselt aastat 27 eKr.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Rooma keiser

Rooma keisririik

Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Rooma keisririik

Rooma provintsid

Rooma provintsid (ladina provincia) olid Rooma riigi haldusüksused väljaspool Itaalia emamaad.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Rooma provintsid

Rooma riik

Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Rooma riik

Rooma-Pärsia sõjad

Julianus Apostata ebaõnnestunud sõjakäik 363. aastal. Rooma-Pärsia sõjad olid sõdade seeriad (54 eKr–628), milles Rooma riik (hiljem Bütsants) osales kahe suurriigiga: Seleukiidide ja Partia riigiga.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Rooma-Pärsia sõjad

Roomlaste kuningas

Roomlaste kuningas (ladina keeles Romanorum Rex, saksa keeles Römisch-deutscher König) oli nimetus, mida omistasid endale Saksa kuningad alates Heinrich II-st (valitses 1002–1024), viidates Saksa-Rooma riigile kui Vana-Rooma riigi taastatud lääneosale.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Roomlaste kuningas

Rumeenia

Rumeenia on riik Kagu-Euroopas Musta mere läänerannikul, lõunapiiriks on Doonau jõgi.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Rumeenia

Rumi seldžukkide sultanaat

Rumi seldžukkide sultanaat, ka Rumi sultanaat või Ikoonioni sultanaat oli turgi-pärsia sunniitlik riik (aastatel 1077–1308), mis loodi nendele Anatoolia aladele, mille Seldžukkide riik vallutas Bütsantsilt.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Rumi seldžukkide sultanaat

Saksa kuningas

Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Saksa kuningas

Saksa-Rooma keiser

Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Saksa-Rooma keiser

Saksa-Rooma riik

Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Saksa-Rooma riik

Saladin

valitsetud alad (kollasega) 12. sajandil Ṣalāḥ ad-Dīn Yūsuf ibn Ayyūb (araabia صلاح الدين يوسف بن أيوب, Ṣalāḥ al-Dīn Yūsuf ibn Ayyūb, kurdi سه‌لاحه‌دین ئه‌یوبی, Selah'edînê Eyubî, pärsia صلاح‌الدین ایوبی, Salāh-ed-Dīn-e Ayyūbī; u 1138 – 4.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Saladin

Saratseenid

Saratseenid (ladina keeles Saraceni) oli üldnimetus keskaegses Euroopas Loode-Araabia araablaste kohta ning hiljem Euroopa ja Bütsantsi kristlike ajaloolaste kasutatud nimetus kõigi araablaste kohta.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Saratseenid

Sardiinia

Sardiinia saar Sardiinia saar on saar Vahemeres, Itaalia Sardiinia maakonna põhiosa.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Sardiinia

Sarmaadid

Sarmaadid (vanairaani keeles sarumatah 'vibukütt') olid iraani keelte hulka kuulunud keelt või keeli kõnelnud rändhõimud, kes liikusid Kesk-Aasiast Uurali mägede piirkonda umbes 5. sajandil eKr ning asustasid alasid Lõuna-Venemaal, Ukrainas ja Ida-Balkanil kuni nende kultuur hunnide vallutuste mõjul 4.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Sarmaadid

Sassaniidid

Sassaniidid oli Iraani valitsejate suguvõsa 3.–7. sajandil Sassaniidide riigis.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Sassaniidid

Sassaniidide riik

Sassaniidide riik (pärsia Ērānshahr ja Ērān) oli viimane Iraani suurriik enne moslemite vallutusi.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Sassaniidide riik

Süüria

Süüria (araabia keeles سوريا (Sūriyā), süüria keeles ܣܘܪܝܐ, kurdi keeles Sûrî; ametlikult Süüria Araabia Vabariik) on riik Lähis-Idas Levandis.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Süüria

Süüria ajalugu

See artikkel on ülevaade Süüria alade ajaloost.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Süüria ajalugu

Süürlased

Süürlased (ka: aisoorid) on rahvas Ees-Aasias.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Süürlased

Süleyman bin Kutalmış

right Kutalmışoglu Suleiman (Vana-Anatoolia türgi keeles: سُلَیمان بن قُتَلمِش; pärsia keeles: سلیمان بن قتلمش‎‎) asutas iseseisva Seldžukkide dünastia riigi Anatooliasse ning oli Rumi sultan aastatel 1077–1086.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Süleyman bin Kutalmış

Seldžukid

turgi rändhõimude valitsetud alad (''ca'' 900) Seldžukkide riigi suurim ulatus aastal 1092 Euroopa ja Väike-Aasia kaart 11. sajandil Seldžukid olid oguusi-turgi rändhõimude liit ja nende rajatud dünastia, kes valitsesid Lääne-Aasias 11.–14.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Seldžukid

Seldžukkide riik

Seldžukkide riik oli seldžukkide dünastia valitsetud riik Lähis-Idas ja Kesk-Aasias aastatel 1037–1194.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Seldžukkide riik

Senaator

Senaator on isik, kes on valitud valijaskonna poolt senatisse.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Senaator

Serbia kuningriik (keskaegne)

Serbia kuningriik (serbia: краљевина Србија/kraljevina Srbija või Српска краљевина/Srpska kraljevina) valitses keskaegset Serbiat Nemanjićite juhtimisel aastatel 1217–1346.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Serbia kuningriik (keskaegne)

Serbia suurvürstkond

Serbia suurvürstkond või Raška (serbia: Велика кнежевина Србија / Velika kneževina Srbija) oli keskaegne riik, mis asutati aastal 1090 ja lõppes aastal 1217 kuningriigiks ülendamisega.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Serbia suurvürstkond

Serbia tsaaririik

Serbia tsaaririik (serbia keeles Српско Царство / Srpsko Carstvo) on historiograafiline mõiste riigile Balkani poolsaarel, mis tekkis keskaegsest Serbia kuningriigist.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Serbia tsaaririik

Serbia vürstkond (keskaegne)

* Õigusjärglase (1000–1101) kohta vaata Duklja.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Serbia vürstkond (keskaegne)

Serblased

Serblaste diasporaa Serblased on lõunaslaavi rahvas, kelle asualaks on Balkani poolsaare kesk- ja lääneosa, põhiliselt Serbia, Montenegro, Bosnia ja Hertsegoviina ning mingil määral Horvaatia.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Serblased

Sevani järv

Vaade järvele Sevanavanki kloostrist Sevan (armeenia Սևան (Sevan), Սևանա լիճ (Sevana litš; 'Sevani järv')) on järv Aasias Armeenia mägismaal 1896 m kõrgusel merepinnast.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Sevani järv

Siid

Siidist valmistatud lips Siid on looduslik valguline kiud, mida saadakse siidiliblika (Bombyx mori) vastse kookoni lahtikerimisel ja millest kedratakse niiti siidkangaste kudumiseks.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Siid

Siracusa

''Duomo di Siracusa'', Via Minerva, Sürakuusa katedraal (toomkirik), mis toetub antiiksele templile Siracusa (itaalia keeles Siracusa, sitsiilia keeles Saracusa; antiigi kontekstis Sürakuusa, vanakreeka keeles Συρακοῦσαι) on ajalooline linn Sitsiilias.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Siracusa

Sirmium

Keisripalee varemed Sirmiumis Sirmium oli linn Pannoonias, Rooma keisririigi iidses provintsis.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Sirmium

Sitsiilia

Sitsiilia on Vahemeres asuv saar, Itaalia suurim saar.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Sitsiilia

Sitsiilia ajalugu

Sitsiilia ajalugu on ülevaade Vahemeres asuva Itaalia suurima saare ajaloost.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Sitsiilia ajalugu

Sitsiilia emiraat

Sitsiilia emiraat oli islamiriik Sitsiilia saarel (Lõuna-Itaalias), mis eksisteeris aastatel 965–1072.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Sitsiilia emiraat

Sitsiilia krahvkond

Sitsiilia krahvkond oli normanni riik, mis koosnes Sitsiilia ja Malta saarest aastatel 1071–1130.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Sitsiilia krahvkond

Sitsiilia kuningriik

Sitsiilia kuningriik (itaalia keeles Regno di Sicilia,, katalaani keeles Regne de Sicília, sitsiilia keeles Regnu di Sicilia) oli riik, mis eksisteeris Itaalia lõunaosas selle asutamisest Roger II poolt aastal 1130 kuni aastani 1816.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Sitsiilia kuningriik

Skisma

Skisma (kreeka keeles σχισμα (σχιζω) – jagunema) tähendab kiriku lõhenemist.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Skisma

Skopje

Skopje kindlus ja rahvusteater enne maavärinat 1920. aastatel Linna kohal kõrguv Aastatuhande rist Skopje (makedoonia keeles Скопје) on Põhja-Makedoonia pealinn.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Skopje

Slaavlased

Slaavi keelealad Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Slaavlased

Sofia

Sofia on Bulgaaria pealinn.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Sofia

Solidus

Solidus oli Rooma keisririigi hilisema perioodi kuldmünt.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Solidus

Sueebid

Oranž ala näitab sueebi hõimude asuala 1. sajandil eKr. Sueebid ehk sueevid (ladina suebi või suevi) oli germaani hõimude rühm.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Sueebid

Sultan

Sultan on valitseja tiitel islamimaades (araabia keeles سلطان‎ Sulṭān).

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Sultan

Suur kirikulõhe

accessdate.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Suur kirikulõhe

Suur rahvasterändamine

II–V sajandi rändeteed Euroopa rändeteed Suur rahvasteränne ("rahvasteränne") oli intensiivne rändeperiood Euroopas umbes aastatel 400–800 pKr.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Suur rahvasterändamine

Svjatoslav I

Svjatoslav I või Svjatoslav Vapper (ukraina keeles Святосла́в І́горович või Святосла́в Хоро́брий, u. 938–972) oli Kiievi-Vene suurvürstiriigi valitseja aastatel 945–972, tegelikult valitses riiki alles aastast 960, kui sai täisealiseks, enne seda valitses riiki regendina tema ema Olga.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Svjatoslav I

Taani

Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Taani

Taranto vürstkond

Taranto vürstkond oli aastal 1088 Lõuna-Itaalias loodud riik Hauteville Robert Guiscardi vanemale pojale Bohemondile osana rahust tema ja ta noorema venna Roger Borsa vahel pärast vaidlust Apuulia hertsogkonna järgluse üle.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Taranto vürstkond

Türann

Türann (kreeka sõnast τύραννος týrannos) on valitseja, kes kasutab hirmu oma ainuvalitsemise abinõuna.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Türann

Türgi

Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Türgi

Türgi sultan

Türgi sultaniteks nimetatakse Osmanite riigi valitsejaid, kes kandsid 1382.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Türgi sultan

Teema (haldusüksus)

Teemad Anatoolias aastal 950 Teema oli Bütsantsi haldusüksus.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Teema (haldusüksus)

Teine Bulgaaria tsaaririik

Teine Bulgaaria tsaaririik (bulgaaria: Второ българско царство) oli keskaegne Bulgaaria riik aastatel 1185–1396 või kuni 1422.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Teine Bulgaaria tsaaririik

Teine ristisõda

Teine ristisõda toimus Väike-Aasias aastatel 1147–1149 ning selles osalesid seldžukid, Prantsuse ja Saksa väed.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Teine ristisõda

Templiordu

Templiordu pitsat Jacques de Molay ja Geoffrey de Charney põletamine tuleriidal 1314 Templiordu ehk templirüütlite ordu (ladina keeles Pauperes commilitones Christi Templique Solomonici) oli usulis-sõjaline rüütliordu, mis faktiliselt eksisteeris 1118.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Templiordu

Teokraatia

Teokraatia (kreeka keeles θεοκρατία theokratia.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Teokraatia

Teravili

Mais Nisu Oder Kaer Rukis Riis Hirss Tatar Sorgo Teravili on rühm peamiselt kõrreliste sugukonda kuuluvaid kultuurtaimi, mida kasvatatakse tärklise- ja valgurikaste viljade – teriste ehk terises olevate terade – saamiseks.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Teravili

Tessaalia

Tessaalia kaart Vanaaja Tessaalia jaotus Tessaalia (vanakreeka keeles Θεσσαλία) on ajalooline piirkond Kreeka keskosas.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Tessaalia

Tessaalia piirkond

Tessaalia piirkond (kreeka keeles Περιφέρεια Θεσσαλίας) on 1. järgu haldusüksus (piirkond) Kreekas.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Tessaalia piirkond

Tetrarhia

Tetrarhia on riigikorraldus, kus võim kuulub neljale isikule.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Tetrarhia

Thbilisi

Thbilisi (gruusia omaladinas Tbilisi, ajaloosündmuste kontekstis ka Tiflis) on Gruusia pealinn.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Thbilisi

Theoderich Suur

Münt, mis kujutab Theoderich Suurt Münt, millel on kujutatud Theoderich Suurt Theoderich Suur (454 – 30. august 526) oli idagootide kuningas alates 488.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Theoderich Suur

Theodora Porphyrogennete

Theodora Porphyrogennete (kreeka keeles: Θεοδώρα Πορφυρογενίτη (Theodōra Porphyrogenítē); umbes 980 – 31. august 1056) oli Bütsantsi keisrinna 21. aprillist 1042 kuni 31. augustini 1056.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Theodora Porphyrogennete

Theodosius I

Theodosius I, keisrinimi Dominus Noster Flavius Theodosius Augustus (Flavius Theodosius I Suur; arvatavasti 11. jaanuar 347 Cauca (Hispaania) – 17. jaanuar 395 Mediolanum (praegu Milano)) oli Vana-Rooma keiser alates 19. jaanuarist 379 kuni surmani 395.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Theodosius I

Theodosius II

Theodosius II või Theodosius Noorem (Imperator Caesar Divii Arcadii Divi Theodosii Flavius Theodosius Augustus; 10. aprill 401 – 28. juuli 450) oli Ida-Rooma keiser 408–450, valitsedes seega 42 aastat, 1 kuu ja 28 päeva (koos isaga 48 aastat).

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Theodosius II

Theophilos

Theophilos (kreeka keeles: Θεόφιλος; ladinapäraselt Theophilus või Theophilo; umbes 812  – 20. jaanuar 842) oli Bütsantsi keiser aastatel 829-842, valitsedes 12 aastat, 3 kuud ja 18 päeva.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Theophilos

Thessaloníki

Thessaloníki on Kreeka suuruselt teine linn, Kesk-Makedoonia piirkonna halduskeskus.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Thessaloníki

Tiberius II

Tiberius II Konstantinos (kreeka keeles: Τιβέριος Κωνσταντῖνος; umbes 520 – 14. august 582) oli Bütsantsi keiser 578.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Tiberius II

Tonn

Tonn (vananorra keeles tonna 'veinivaat') on nüüdisajal meetermõõdustiku massiühik, see võrdub 1000 kilogrammiga.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Tonn

Traakia

Traakia tänapäevased piirid Bulgaarias, Kreekas ja Türgis Traakia (bulgaaria keeles Тракия (Trakiya), kreeka keeles Θράκη (Thráki), türgi keeles Trakya) on ajalooline ja geograafiline piirkond Kagu-Euroopas.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Traakia

Trabzon

Trabzon (varasemad eestikeelsed nimed Trapesund, Trapezund; vanakreeka kontekstis Trapezus (Τραπεζοῦς)) on linn praegusel Türgi territooriumil, Musta mere lõunakaldal.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Trabzon

Trapezundi keisririik

Trapezundi Keisririik oli aastatel 1204–1461 Väike-Aasia kirdeosas, Musta mere lõunarannikul ja Krimmi poolsaare lõunarannikul asunud riik, pealinn Trapezund (nüüd Trabzon).

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Trapezundi keisririik

Tripoli

Tripoli (Foto: Patrick-André Perron) Tripoli (kreeka Trípolis/Τρίπολις 'kolm linna', araabia Ţarābulus/طرابلس) on Liibüa pealinn ja suurim linn.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Tripoli

Tsaar

Tsaar (ladina sõnast caesar) on kuningale vastav valitsejatiitel, mida kasutati.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Tsaar

Tuneesia

Tuneesia on riik Põhja-Aafrikas.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Tuneesia

Ungari ajalugu

Ungari on merepiirita riik Kesk-Euroopas.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Ungari ajalugu

Ungari kuningriik

Ungari kuningriik (ungari keeles Magyar Királyság, ladina keeles Regnum Hungariae) rajati 1000.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Ungari kuningriik

Ungarlased

Ungarlaste diasporaa Ungarlased (ungari keeles magyarok, eesti keeles ka madjarid) on soome-ugri rahvas Ungaris ja selle naaberriikides, kõnelevad soome-ugri keelte ugri rühma kuuluvat ungari keelt.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Ungarlased

Urbanus II

Urbanus II (Eudes de Châtillon, Eudes de Lagery, Odon de Lagery, Odon de Châtillon, ka Odo, Ostia piiskop Otto; 1035 või 1042 – 29. juuli 1099) oli paavst aastatel 1088–1099.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Urbanus II

Usund

Usund on laiemas mõttes religiooni sünonüüm.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Usund

Vahemere maad

Vahemere maad Antibesi linnavaade (Prantsusmaa). Tänu soojale kliimale, merele, mägedele ja kultuuripärandile on Vahemere maad populaarne turismipiirkond Porto linnavaade (Portugal). Kuigi linn asub Atlandi ookeani ääres, käib ta Vahemeremaade alla Vaade Pietra di Bismantovale Apenniinides (Itaalia) Vahemere maad (varem Vahemeremaad) on ajalooline piirkond Vahemere ääres.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Vahemere maad

Vahemeri

Vahemeri on meri Aafrika, Aasia ja Euroopa vahel, sellest ka nimi.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Vahemeri

Valahhia

Valahhia on ajalooline piirkond Rumeenia lõunaosas Karpaatide ja Doonau vahel.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Valahhia

Valens

Valens (täisnimi Flavius Julius Valens Augustus; 328 Cibalae – 9. august 378 Adrianoopol) oli Ida-Rooma keiser aastatel 364–378.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Valens

Vana-Kreeka

Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Vana-Kreeka

Vana-Makedoonia

Vana-Makedoonia (vanakreeka keeles Μακεδονία) oli antiikaja Kreeka ajalooline maa Egeuse merest põhjas.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Vana-Makedoonia

Vanakreeka keel

Vanakreeka keele maksimaalne leviala Vanakreeka keel (vanakreeka keeles ἡ Ἑλληνικὴ (γλῶττα) hē Hellēnikē (glōtta) 'kreeka keel') on keel, mida kasutati Vana-Kreekas ja tollasel kreeka kultuuri mõjualal, kreeka keele vanim, antiikaegne keeleaste.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Vanakreeka keel

Vandaalid

Vandaalid (ladina keeles Vandali (hiljem Wandali) või Vandili või Vanduli) olid ida germaanlaste hõim või hõimurühm, kes tungis hilisesse Rooma riiki ning moodustas Põhja-Aafrikas riigi pealinnaga Kartaagos.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Vandaalid

Vandenõu

Vandenõu on salajane kokkulepe ebaseadusliku või kuritegeliku eesmärgi saavutamiseks (riigipööre, atentaat vmt).

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Vandenõu

Varrak (kirjastus)

Varrak on Tallinnas tegutsev raamatukirjastus.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Varrak (kirjastus)

Vasall

Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Vasall

Vasallriik

Vasallriik on suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuse.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Vasallriik

Vastupaavst

Vastupaavst (ladina keeles antipapa) on isik, kes on kas valitud või seatud parajasti ametis oleva paavsti vastu kui konkureeriv kirikupea.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Vastupaavst

Väike-Aasia

Väike-Aasia poolsaar paikneb Türgi lääneosas Väike-Aasia on poolsaar Euraasia edelaosas.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Väike-Aasia

Veneetsia

Veneetsia (itaalia keeles Venezia) on sadamalinn Itaalia põhjaosas Aadria mere looderannikul, Veneto maakonna città metropolitana di Venezia halduskeskus.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Veneetsia

Veneetsia doodž

Veneetsia vabariigi vapp Viimane Veneetsia doodž Lodovico Manin Veneetsia doodž (veneetsia keeles Doxe de Venexia, itaalia keeles Doge di Venezia), mida mõnikord tõlgitakse ka kui "hertsog" (itaalia keeles Duca), oli Veneetsia vabariigi kõrgeim võimukandja ja juht rohkem kui tuhande aasta jooksul.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Veneetsia doodž

Veneetsia vabariik

Veneetsia vabariik (itaalia Serenissima Repubblica di Venezia) oli riik Aadria mere ääres aastatel 697–1797.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Veneetsia vabariik

Viikingid

Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887) Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Viikingid

Vladimir Püha

Vladimir Püha (ka Vladimir Suur ja Vladimir Svjatoslavitš, Vladimir Särav Päikene; ukraina keeles Володимир Святославич Volodõmõr Svjatoslavõtš; vene keeles Владимир Святославич Vladimir Svjatoslavitš; umbes 956 – 15.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Vladimir Püha

Volga

Volga jõe vesikond Volga on Euroopa pikim ja suurima vesikonnaga jõgi.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Volga

Yarmūk

Purustatud sild Yarmūki jõel. Yarmūk (araabia Nahr al-Yarmūk نهر اليرموك) on jõgi Edela-Aasias.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Yarmūk

Zadar

Zadar (itaalia Zara) on linn Horvaatias Aadria mere rannikul Dalmaatsias, Zadari maakonna keskus.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Zadar

Zeno

Flavius Zeno, kreekapäraselt Zenon (Imperator Caesar Flavius Zeno Augustus; kreeka keeles:Ζήνων; umbes 425 – 9. aprill 491), oli Ida-Rooma keiser 29. jaanuarist 474 kuni 9. jaanuarini 475 ja teist korda augustist 476 kuni 9. aprillini 491.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Zeno

Zoe Karbonopsina

Zoe Karbonopsina (Söesilm) (kreeka keeles: Ζωὴ Καρβωνοψίνα (Zōē Karbōnopsina)) oli Bütsantsi keisri konsort-keisrinna aastatel 906–912 ja Bütsantsi asevalitseja aastatel 914–919.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja Zoe Karbonopsina

10. sajand

10.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja 10. sajand

1036

1036.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja 1036

1054

1054.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja 1054

1081

1081.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja 1081

1084

1084.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja 1084

1092

1092.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja 1092

11. sajand

11.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja 11. sajand

1105

1105.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja 1105

1112

1112.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja 1112

1183

1183.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja 1183

1187

1187.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja 1187

1299

1299.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja 1299

1302

1302.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja 1302

1309

1309.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja 1309

1312

1312.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja 1312

1329

1329.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja 1329

1397

1397.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja 1397

1399

1399.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja 1399

1453

1453.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja 1453

1557

1557.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja 1557

1917. aasta revolutsioonid Venemaal

1917.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja 1917. aasta revolutsioonid Venemaal

20. august

20.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja 20. august

3. sajand

3.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja 3. sajand

324

324.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja 324

330

330.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja 330

337

337.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja 337

340

340.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja 340

349

349.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja 349

350

350.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja 350

350. aastad

350.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja 350. aastad

351

351.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja 351

352

352.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja 352

353

353.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja 353

354

354.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja 354

355

355.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja 355

356

356.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja 356

357

357.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja 357

358

358.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja 358

359

359.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja 359

361

361.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja 361

375

375.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja 375

378

378.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja 378

395

395.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja 395

4. sajand

4.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja 4. sajand

400

400.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja 400

406

406.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja 406

409

409.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja 409

451

451.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja 451

452

452.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja 452

474

474.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja 474

491

491.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja 491

534

534.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja 534

537

537.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja 537

541

541.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja 541

542

542.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja 542

550

550.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja 550

6. sajand

6.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja 6. sajand

622

622.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja 622

625

625.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja 625

632

632.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja 632

636

636.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja 636

637

637.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja 637

639

Sajandid: 6. sajand - 7. sajand - 8. sajand Kümnendid: 580. aastad 590. aastad 600. aastad 610. aastad 620. aastad - 630. aastad - 640. aastad 650. aastad 660. aastad 670. aastad 680. aastad Aastad: 634 635 636 637 638 - 639 - 640 641 642 643 644.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja 639

646

646.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja 646

649

649.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja 649

661

661.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja 661

7. sajand

7.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja 7. sajand

750

750.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja 750

812

812.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja 812

863

863.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja 863

9. sajand

9.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja 9. sajand

907

907.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja 907

941

941.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja 941

965

965.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja 965

968

968.

Vaata Bütsantsi ajalugu ja 968

, Bagrationi dünastia, Balkani poolsaar, Bari, Basiilika, Basileios I, Basileios II, Basileus, Bütsants, Bütsantsi keisrite loend, Bütsantsi-Araabia sõjad, Beirut, Berberid, Beyşehiri järv, Bitüünia, Bodeni järv, Bosnia banaat, Bosnia ja Hertsegoviina ajalugu keskajal, Bosporus, Britannia, Bulgaaria, Bulgaarid, Bulgaarlased, Byzantion, Calabria, Cartagena (Hispaania), Clemens III, Clemens V, Clermont-Ferrand, Codex Theodosianus, Constans, Constans II, Constantinus II, Constantinus Suur, Constantius II, Daakia, Dalmaatsia, Damaskus, Despoot, Diocletianus, Dodekaneesid, Dogma, Doktriin, Dominioon, Doonau, Drava, Duklja, Durrës, Dyrrhachiumi lahing (1081), Edessa, Edirne, Egeuse meri, Egeuse saared, Egiptus, Enrico Dandolo, Ephesos, Erzurum, Esimene Bulgaaria tsaaririik, Esimene ristisõda, Eufrat, Eunuhh, Euroopa, Fatimiidid, Fatimiidide kalifaat, Filosoofia, Finantskriis, Frangi riik, Frangid, Frankokraatia, Früügia, Friedrich I Barbarossa, Frigiduse lahing, Gallia, Garnison, Gelibolu poolsaar, Genova, Germaania, Germaanlased, Glagoolitsa, Gooti sõda, Gravitatsiooniline kollaps, Gregorius VII, Gregorius X, Hagia Sophia, Haldusüksus, Hauteville, Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser), Hellenid, Hellenism, Herakleios I, Hertsog, Hispaania, Honorius, Horvaatia ajalugu, Horvaatia kuningriik (keskaegne), Horvaatia liidus Ungariga, Hulagiidid, Humanism, Hunnid, Hunnide impeerium, Idagoodid, Idagootide kuningriik, Idakirik, Igor, Ikonioni sultanaat, Ikonoklasm Bütsantsis, Ikoon, Illüüria, Imperaator, Inflatsioon, Inglismaa kuningas, Innocentius III, Investituuritüli, Iraan, Isaak II Angelos, Itaalia, Itaalia ajalugu, Itaalia katepanikion, Itaalia kuningas, Itaalia kuningriik (keskaegne), Ivan III, Jaroslav Tark, Jeesus, Jeruusalemm, Jeruusalemma kuningas, Jeruusalemma kuningriik, Johannes I Tzimiskes, Johannes II Komnenos, Johannes Philoponos, Julianus (keiser), Justinianus I, Justinianus II, Justinus I, Justinus II, Kalchedoni kirikukogu, Kalifaat, Kapadookia, Karl Suur, Kartaago, Kasaarid, Katalaunia lahing, Kataloonia, Katk, Katoliiklus, Katoliku kirik, Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni, Kaukaasia, Kórinthos, Küpros, Küprose kuningriik, Küprose saar, Kürenaika, Kütahya, Kefalloniá, Keiser, Kesk-Euroopa, Keskaeg, Khaan, Kiiev, Kiievi ja kogu Vene metropoliit, Kiievi metropoolia, Kiievi suurvürst, Kiievi-Vene, Kiliikia, Kiliikia Armeenia kuningriik, Kirikuriik, Kirillitsa, Kleerus, Kodusõda, Kogudus, Kolmas ristisõda, Konstantinoopol, Konstantinoopoli Õigeusu Kirik, Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh, Konstantinoopoli piiramine, Konstantinoopoli piiramine (1453), Konstantinos IV, Konstantinos V, Konstantinos VII, Koptid, Korfu, Korruptsioon, Kosovo lahing, Kreeka tuli, Kreekakatoliku kirik, Kreeta, Kristlus, Ktesiphon, Kuld, Kulminatsioon, Kunst, Kunst (kirjastus), Ladina keisririik, Langobardid, Langobardide kuningriik, Latakia, Lárisa, Lääne-Euroopa, Lääne-Rooma keisririik, Läänegoodid, Lähis-Ida, Lõuna-Itaalia, Lõuna-Kaukaasia, Lõunaslaavlased, Legaat, Leo I (paavst), Leo III (keiser), Leo III (paavst), Leo IV (keiser), Leo V (keiser), Leo VI (keiser), Levant, Limassol, Linnastumine, Liturgia, Loodusfilosoofia, Lothar III (Saksa-Rooma keiser), Maavärin, Magnentius, Majanduskriis, Makedoonia (piirkond), Makedoonia dünastia, Maksusüsteemid, Malta, Malta ordu, Manuel I Komnenos, Manzikerti lahing, Marcianus, Marcus Aurelius, Maritsa, Märts, Möösia, Mehmed II, Mesopotaamia, Messina, Messina väin, Michael I, Michael III, Michael IX Palaiologos, Michael VIII Palaiologos, Misjonär, Moldova, Monarh, Mongolite riik, Monofüsitism, Montenegro, Morea, Morea despootkond, Mosaiik, Moskva suurvürstiriik, Moskva tsaar, Murad I, Murad II, Muslim, Must meri, Napoli, Narses, Neljas ristisõda, Nestoriaanlus, Nikaia, Nikaia I kirikukogu, Nikaia keisririik, Nikephoros I, Nikephoros II Phokas, Nikephoros III Botaneiates, Nikomeedia, Normannid, Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse, Odoaker, Oikumeenia, Oikumeenilised kirikukogud, Oleg, Orhan I, Orjus, Osman I, Osmanid, Osmanite riik, Otranto väin, Paavst, Pagulus, Palaiologosed, Palermo, Palestiina, Palestiina (piirkond), Palgasõdur, Palverännak, Pandeemia, Pannoonia, Pantelleria, Paschalis II, Patriarh, Pärsia Impeerium, Püha maa, Püha Tool, Püreneed, Põhja-Aafrika, Põhja-Itaalia, Peloponnesos, Petšeneegid, Philipp (Saksa kuningas), Philippe II, Phokas, Piacenza, Polovetsid, Poola, Prantsusmaa, Prantsusmaa kuningas, Protektoraat, Pyrrhose võit, Rahandus, Ravenna, Ravenna eksarhaat, Ravenna San Vitale basiilika, Rüütel, Reggio Calabria, Rein, Reliikvia, Rhodose saar, Ristimine, Ristisõdijate riigid, Ristisõjad, Romanos I, Romanos IV Diogenes, Romanos Kauniltlaulja, Romulus Augustulus, Rooma, Rooma keiser, Rooma keisririik, Rooma provintsid, Rooma riik, Rooma-Pärsia sõjad, Roomlaste kuningas, Rumeenia, Rumi seldžukkide sultanaat, Saksa kuningas, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Saladin, Saratseenid, Sardiinia, Sarmaadid, Sassaniidid, Sassaniidide riik, Süüria, Süüria ajalugu, Süürlased, Süleyman bin Kutalmış, Seldžukid, Seldžukkide riik, Senaator, Serbia kuningriik (keskaegne), Serbia suurvürstkond, Serbia tsaaririik, Serbia vürstkond (keskaegne), Serblased, Sevani järv, Siid, Siracusa, Sirmium, Sitsiilia, Sitsiilia ajalugu, Sitsiilia emiraat, Sitsiilia krahvkond, Sitsiilia kuningriik, Skisma, Skopje, Slaavlased, Sofia, Solidus, Sueebid, Sultan, Suur kirikulõhe, Suur rahvasterändamine, Svjatoslav I, Taani, Taranto vürstkond, Türann, Türgi, Türgi sultan, Teema (haldusüksus), Teine Bulgaaria tsaaririik, Teine ristisõda, Templiordu, Teokraatia, Teravili, Tessaalia, Tessaalia piirkond, Tetrarhia, Thbilisi, Theoderich Suur, Theodora Porphyrogennete, Theodosius I, Theodosius II, Theophilos, Thessaloníki, Tiberius II, Tonn, Traakia, Trabzon, Trapezundi keisririik, Tripoli, Tsaar, Tuneesia, Ungari ajalugu, Ungari kuningriik, Ungarlased, Urbanus II, Usund, Vahemere maad, Vahemeri, Valahhia, Valens, Vana-Kreeka, Vana-Makedoonia, Vanakreeka keel, Vandaalid, Vandenõu, Varrak (kirjastus), Vasall, Vasallriik, Vastupaavst, Väike-Aasia, Veneetsia, Veneetsia doodž, Veneetsia vabariik, Viikingid, Vladimir Püha, Volga, Yarmūk, Zadar, Zeno, Zoe Karbonopsina, 10. sajand, 1036, 1054, 1081, 1084, 1092, 11. sajand, 1105, 1112, 1183, 1187, 1299, 1302, 1309, 1312, 1329, 1397, 1399, 1453, 1557, 1917. aasta revolutsioonid Venemaal, 20. august, 3. sajand, 324, 330, 337, 340, 349, 350, 350. aastad, 351, 352, 353, 354, 355, 356, 357, 358, 359, 361, 375, 378, 395, 4. sajand, 400, 406, 409, 451, 452, 474, 491, 534, 537, 541, 542, 550, 6. sajand, 622, 625, 632, 636, 637, 639, 646, 649, 661, 7. sajand, 750, 812, 863, 9. sajand, 907, 941, 965, 968.

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Teave põhineb Vikipeedia artiklitel ja muudel Wikimedia projektidel ning on saadaval Creative Commonsi Attribution-ShareAlike litsentsi alusel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika