Kiiremini kui brauser!
42 suhted: Aizkuja mõis, Apeltiene mõis, Bērzaune kihelkond, Biksēre mõis, Bučauska, Bučauska mõis, Cesvaine, Cesvaine kirikumõis, Cesvaine mõis, Dzelzava mõis, Graši mõis, Johann Friedrich Hartknoch, Karjamõis, Kārkli mõis, Kārzdaba, Kārzdaba mõis, Kūrēni mõis, Kihelkonnakirik, Kirikumõis, Kraukļi mõis, Kroņamuiža mõis, Kusa mõis, Läti keel, Liezēre kihelkond, Liivimaa, Lode mõis (Cesvaine kihelkond), Oļi mõis, Rüütlimõis, Riigimõis, Saksa keel, Võnnu kreis, Võnnu vojevoodkond, 1417, 1429, 1456, 1643, 1680, 1758, 1765, 1845, 1847, 1879.
Aizkuja mõis
Aizkuja mõis (saksa keeles Aiskuje, läti keeles Aizkujas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Cesvaine kihelkonnas.
Uus!!: Cesvaine kihelkond ja Aizkuja mõis · Näe rohkem »
Apeltiene mõis
Apeltiene mõis (saksa keeles Appelthen) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Cesvaine kihelkonnas.
Uus!!: Cesvaine kihelkond ja Apeltiene mõis · Näe rohkem »
Bērzaune kihelkond
Bērzaune kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Bersohn, läti keeles Bērzaunes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas ja Võnnu kreisis.
Uus!!: Cesvaine kihelkond ja Bērzaune kihelkond · Näe rohkem »
Biksēre mõis
Biksēre mõisa peahoone Biksēre mõis ehk Libe mõis (saksa keeles Libbien, läti keeles Biksēres muiža, ka Libes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Cesvaine kihelkonnas.
Uus!!: Cesvaine kihelkond ja Biksēre mõis · Näe rohkem »
Bučauska
Bučauska on küla (mazciems) Lätis Madona piirkonnas Dzelzava vallas.
Uus!!: Cesvaine kihelkond ja Bučauska · Näe rohkem »
Bučauska mõis
Bučauska mõis (saksa keeles Butzkowsky, läti keeles Bučauskas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Cesvaine kihelkonnas.
Uus!!: Cesvaine kihelkond ja Bučauska mõis · Näe rohkem »
Cesvaine
Cesvaine (saksa Seßwegen) on linn Lätis Madona piirkonnas.
Uus!!: Cesvaine kihelkond ja Cesvaine · Näe rohkem »
Cesvaine kirikumõis
Cesvaine kirikumõis (saksa keeles Sesswegen Pastorat, läti keeles Cesvaines mācītājmuiža) oli kirikumõis Liivimaal Võnnu kreisis Cesvaine kihelkonnas.
Uus!!: Cesvaine kihelkond ja Cesvaine kirikumõis · Näe rohkem »
Cesvaine mõis
Cesvaine loss 2013. aastal Cesvaine mõis (saksa keeles Schloß Seßwegen, läti keeles Cesvaines muiža, ka Cesvaines pils) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Cesvaine kihelkonnas.
Uus!!: Cesvaine kihelkond ja Cesvaine mõis · Näe rohkem »
Dzelzava mõis
Mõisa peahoone (2013) Dzelzava mõis (saksa keeles Selsau, läti keeles Dzelzavas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Cesvaine kihelkonnas.
Uus!!: Cesvaine kihelkond ja Dzelzava mõis · Näe rohkem »
Graši mõis
Graši mõis (saksa keeles Alt-Geistershof, varem Geistershof ja Brinckenhof, läti keeles Grašu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Cesvaine kihelkonnas.
Uus!!: Cesvaine kihelkond ja Graši mõis · Näe rohkem »
Johann Friedrich Hartknoch
Johann Friedrich Hart(k)noch (28. september 1740 Goldap, Ida-Preisimaa – 1. aprill 1789 Riia) oli saksa kirjastaja ja raamatukaupmees.
Uus!!: Cesvaine kihelkond ja Johann Friedrich Hartknoch · Näe rohkem »
Karjamõis
Puhtu karjamõis on rajatud 1857. aastal Karjamõis oli peamõisa juurde kuuluv põllumajanduslik kõrvalkeskus.
Uus!!: Cesvaine kihelkond ja Karjamõis · Näe rohkem »
Kārkli mõis
Kārkli mõis (saksa keeles Neu-Geistershof) oli rüütlimõis, hiljem Graši karjamõis Liivimaal Võnnu kreisis Cesvaine kihelkonnas.
Uus!!: Cesvaine kihelkond ja Kārkli mõis · Näe rohkem »
Kārzdaba
Kārzdaba on küla (mazciems) Lätis Madona piirkonnas Cesvaine vallas.
Uus!!: Cesvaine kihelkond ja Kārzdaba · Näe rohkem »
Kārzdaba mõis
Kārzdaba mõis (saksa keeles Kerstenbehm) oli riigimõis Liivimaal Võnnu kreisis Cesvaine kihelkonnas.
Uus!!: Cesvaine kihelkond ja Kārzdaba mõis · Näe rohkem »
Kūrēni mõis
Kūrēni mõis (saksa keeles Engelhardtshof) oli rüütlimõis, hiljem Graši karjamõis Liivimaal Võnnu kreisis Cesvaine kihelkonnas.
Uus!!: Cesvaine kihelkond ja Kūrēni mõis · Näe rohkem »
Kihelkonnakirik
Kihelkonnakirik on kihelkonna koguduse kasutuses olev kirik.
Uus!!: Cesvaine kihelkond ja Kihelkonnakirik · Näe rohkem »
Kirikumõis
Kirikumõis oli piirkonnakirikule kuulunud maavaldus.
Uus!!: Cesvaine kihelkond ja Kirikumõis · Näe rohkem »
Kraukļi mõis
Kraukļi mõis (saksa keeles Gravendahl, läti keeles Kraukļu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Cesvaine kihelkonnas.
Uus!!: Cesvaine kihelkond ja Kraukļi mõis · Näe rohkem »
Kroņamuiža mõis
Kroņamuiža mõis (saksa keeles Kronenhof, läti keeles Kroņamuiža) oli rüütlimõis, hiljem Dzelzava karjamõis Liivimaal Võnnu kreisis Cesvaine kihelkonnas.
Uus!!: Cesvaine kihelkond ja Kroņamuiža mõis · Näe rohkem »
Kusa mõis
Kusa mõis (saksa keeles Kussen) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Cesvaine kihelkonnas.
Uus!!: Cesvaine kihelkond ja Kusa mõis · Näe rohkem »
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Uus!!: Cesvaine kihelkond ja Läti keel · Näe rohkem »
Liezēre kihelkond
Liezēre kihelkond (saksa keeles Lösern Kirchspiel, läti keeles Liezēres draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas ja Võnnu kreisis.
Uus!!: Cesvaine kihelkond ja Liezēre kihelkond · Näe rohkem »
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Cesvaine kihelkond ja Liivimaa · Näe rohkem »
Lode mõis (Cesvaine kihelkond)
Lode mõis (saksa keeles Lohdenhof, ka Thielen, läti keeles Lodes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Cesvaine kihelkonnas.
Uus!!: Cesvaine kihelkond ja Lode mõis (Cesvaine kihelkond) · Näe rohkem »
Oļi mõis
Oļi mõis (saksa keeles Ohlenhof) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Cesvaine kihelkonnas.
Uus!!: Cesvaine kihelkond ja Oļi mõis · Näe rohkem »
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Uus!!: Cesvaine kihelkond ja Rüütlimõis · Näe rohkem »
Riigimõis
Riigimõis ehk kroonumõis oli riigi omandisse kuulunud mõis.
Uus!!: Cesvaine kihelkond ja Riigimõis · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Cesvaine kihelkond ja Saksa keel · Näe rohkem »
Võnnu kreis
Võnnu kreis ehk Võnnu maakond (saksa keeles Kreis Wenden, läti keeles Cēsu apriņķis, vene keeles Венденский уезд, ka Цесисский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Võnnu-Valga kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Uus!!: Cesvaine kihelkond ja Võnnu kreis · Näe rohkem »
Võnnu vojevoodkond
Võnnu vojevoodkond (poola keeles Województwo wendeńskie) oli Poola-Leedu haldusüksus Liivimaa hertsogkonnas 1598−1660.
Uus!!: Cesvaine kihelkond ja Võnnu vojevoodkond · Näe rohkem »
1417
1417.
Uus!!: Cesvaine kihelkond ja 1417 · Näe rohkem »
1429
1429.
Uus!!: Cesvaine kihelkond ja 1429 · Näe rohkem »
1456
1456.
Uus!!: Cesvaine kihelkond ja 1456 · Näe rohkem »
1643
1643.
Uus!!: Cesvaine kihelkond ja 1643 · Näe rohkem »
1680
1680.
Uus!!: Cesvaine kihelkond ja 1680 · Näe rohkem »
1758
1758.
Uus!!: Cesvaine kihelkond ja 1758 · Näe rohkem »
1765
1765.
Uus!!: Cesvaine kihelkond ja 1765 · Näe rohkem »
1845
1845.
Uus!!: Cesvaine kihelkond ja 1845 · Näe rohkem »
1847
1847.
Uus!!: Cesvaine kihelkond ja 1847 · Näe rohkem »
1879
1879.
Uus!!: Cesvaine kihelkond ja 1879 · Näe rohkem »
