Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Charles II Paljaspea ja Frangi riik
Charles II Paljaspea ja Frangi riik on 30 ühist asja (Unioonpeedia): Aachen, Akvitaania hertsogkond, Akvitaania kuningriik, Alemannia, Austraasia, Baieri hertsogkond, Baskid, Burgundia kuningriik, Frangi keiser, Friisimaa, Ida-Frangi riik, Itaalia kuningas, Karl Paks, Karolingid, Kesk-Frangi riik, Kuningas, Lääne-Frangi riik, Lothar I (Frangi keiser), Lothar II (Lotring), Lotharingia, Louis II (Lääne-Frangi kuningas), Ludwig II (Frangi keiser), Ludwig Sakslane, Ludwig Vaga, Neustria, Schelde, Septimaania, Toulouse, Verduni leping, Viikingid.
Aachen
pisi Aachen (prantsuse Aix-la-Chapelle, hollandi Aken) on kreisivaba linn Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaal Kölni ringkonnas.
Aachen ja Charles II Paljaspea · Aachen ja Frangi riik ·
Akvitaania hertsogkond
Akvitaania hertsogkond (oksitaani Duche d'Aquitània, prantsuse Duché d'Aquitaine) valitses Akvitaania ajaloolist piirkonda, mis laiub tänapäeva Prantsusmaal (mitte segi ajada tänapäeva Prantsuse Akvitaania piirkonnaga, mis on palju väiksem).
Akvitaania hertsogkond ja Charles II Paljaspea · Akvitaania hertsogkond ja Frangi riik ·
Akvitaania kuningriik
Akvitaania kuningriik oli kuningriik Lääne-Euroopas aastatel 781–982.
Akvitaania kuningriik ja Charles II Paljaspea · Akvitaania kuningriik ja Frangi riik ·
Alemannia
Alemannia või Alamannia oli germaani hõimu alemannidega asustatud territoorium pärast seda, kui nad aastal 213 läbi Rooma limesi murdsid.
Alemannia ja Charles II Paljaspea · Alemannia ja Frangi riik ·
Austraasia
Austraasia (511–751) moodustas Merovingide Frangi kuningriigi kirdeosa, hõlmates osi tänapäeva Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia, Luksemburgi ja Hollandi territooriumist.
Austraasia ja Charles II Paljaspea · Austraasia ja Frangi riik ·
Baieri hertsogkond
Vapp Baieri maad pärast 1392. aasta jagunemisi Baieri hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Baiern) (907–1623) oli ainus hõimuhertsogkond Ida-Frangi riigi ja Saksa-Rooma riigi alguspäevadest, mis säilitas nii oma nime kui ka enamiku oma territooriumist.
Baieri hertsogkond ja Charles II Paljaspea · Baieri hertsogkond ja Frangi riik ·
Baskid
Baskid (baski keeles Euskaldunak) on rahvas Hispaania ja Prantsusmaa piiril Baskimaal.
Baskid ja Charles II Paljaspea · Baskid ja Frangi riik ·
Burgundia kuningriik
Burgundide "esimene kuningriik", pärast asumist Savoiasse aastast 443 Ülem- ja Alam-Burgundia kuningriik aastatel 879–933 Burgundia on ajalooline piirkond Lääne-Euroopas, mis on püsinud poliitilise üksusena mitmel kujul väga erinevates piirides.
Burgundia kuningriik ja Charles II Paljaspea · Burgundia kuningriik ja Frangi riik ·
Frangi keiser
Frangi keiser on Frangi riigi valitsejate tinglik nimetus.
Charles II Paljaspea ja Frangi keiser · Frangi keiser ja Frangi riik ·
Friisimaa
Friisimaa asend Loode-Euroopas Friislaste asuala (Friisi rannik). Tumehalliga näidatud friislaste ajalooline asuala, triibulisega näidatud alad, kus friisi keelt tänapäeval kõneldakse Friisimaa (või Friesland) on rannikuala piki Põhjamere kagunurka, s.o. Saksa lahte.
Charles II Paljaspea ja Friisimaa · Frangi riik ja Friisimaa ·
Ida-Frangi riik
Kuningas Ludwig Sakslane pitsat Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843 Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium, ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis)) oli 843.
Charles II Paljaspea ja Ida-Frangi riik · Frangi riik ja Ida-Frangi riik ·
Itaalia kuningas
Lombardia raudkroon Itaalia kuningas (ladina: Rex Italiae; itaalia: Re d'Italia) oli tiitel, mis anti valitsejale, kes valitses osa või kogu Apenniini poolsaart pärast Lääne-Rooma keisririigi langust.
Charles II Paljaspea ja Itaalia kuningas · Frangi riik ja Itaalia kuningas ·
Karl Paks
Karl Paks prantsuse käsikirja pildil Karl III Paks (umbes 830 – 13. jaanuar 888) oli 876–887 Alemannia ja Reetia kuningas, 882–887 Ida-Frangi kuningas (Karl der Dicke), Frangi keiser 879–887 (Karl III) ja Lääne-Frangi kuningas 884–887 (Charles le Gros).
Charles II Paljaspea ja Karl Paks · Frangi riik ja Karl Paks ·
Karolingid
Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.
Charles II Paljaspea ja Karolingid · Frangi riik ja Karolingid ·
Kesk-Frangi riik
Kesk-Frangi riik (ladina keeles Francia media) oli üürike Frangi riik, mis loodi aastal 843 Verduni lepinguga, mis jagas Karolingide impeeriumi Ludwig Vaga poegade vahel.
Charles II Paljaspea ja Kesk-Frangi riik · Frangi riik ja Kesk-Frangi riik ·
Kuningas
Kuningas (või kuninganna) on riigipea nimetus enamikus monarhistliku korraga riikides.
Charles II Paljaspea ja Kuningas · Frangi riik ja Kuningas ·
Lääne-Frangi riik
Lääne-Frangi riik (ladina keeles Francia Occidentalis) oli lühiealine kuningriik, mis hõlmas Karolingide impeeriumi lääneosa maad, mis läksid 843.
Charles II Paljaspea ja Lääne-Frangi riik · Frangi riik ja Lääne-Frangi riik ·
Lothar I (Frangi keiser)
Keiser Lothar I (849–851) Lothar I (umbes 795 – 29. september 855) oli Frangi keiser 840–855 ja Kesk-Frangi kuningas 843–855.
Charles II Paljaspea ja Lothar I (Frangi keiser) · Frangi riik ja Lothar I (Frangi keiser) ·
Lothar II (Lotring)
Lothar II Lothar II (u. 835 – 8. august 869) oli Frangi keisri Lothar I poeg ja Lotharingia ehk Lotringi kuningas aastatel 855–869.
Charles II Paljaspea ja Lothar II (Lotring) · Frangi riik ja Lothar II (Lotring) ·
Lotharingia
Frangi riigi kolmeks jagamine Verduni lepinguga aastal 843: Lääne-Frangi riik (roosa), Kesk-Frangi riik (roheline) ja Ida-Frangi riik (kollane) Lotharingia oli keskaegne Karolingide impeeriumi järglaskuningriik, koosnedes Madalmaadest, Lääne-Reinimaast, tänapäeva Prantsusmaa ja Saksamaa piirialadest ja Lääne-Šveitsist.
Charles II Paljaspea ja Lotharingia · Frangi riik ja Lotharingia ·
Louis II (Lääne-Frangi kuningas)
Louis II (Lääne-Frangi kuningas) Louis II Kogeleja (prantsuse Louis le Bégue, germaani- ja saksapäraselt Ludwig II Stammler; 1. november 846 – 10. aprill 879) oli Lääne-Frangi kuningas 877–879.
Charles II Paljaspea ja Louis II (Lääne-Frangi kuningas) · Frangi riik ja Louis II (Lääne-Frangi kuningas) ·
Ludwig II (Frangi keiser)
Ludwig II (umbes 825 – 12. august 875) oli Frangi keiser 855–875 ja Itaalia kuningas 844–875.
Charles II Paljaspea ja Ludwig II (Frangi keiser) · Frangi riik ja Ludwig II (Frangi keiser) ·
Ludwig Sakslane
Ludwig Sakslase kujutisega pitser Ludwig Sakslane (ka Ludwig II; u 806 – 28. august 876 Frankfurt) oli Ludwig Vaga poeg ning esimene Ida-Frangi riigi kuningas 843–876, Karolingide dünastiast.
Charles II Paljaspea ja Ludwig Sakslane · Frangi riik ja Ludwig Sakslane ·
Ludwig Vaga
Ludwig Vaga 1888. aasta Saksa kujutisel Ludwig Vaga (sakslastele Ludwig I ja prantslastele Louis I) (778–840) oli Frangi riigi keiser aastail 814–840.
Charles II Paljaspea ja Ludwig Vaga · Frangi riik ja Ludwig Vaga ·
Neustria
* Loode-Itaalia kohta varakeskajal vaata Neustria (langobardide) Neustria (Syagriuse kuningriik, piiratud oranži joonega), frankide kontekstis Neustria või Neustraasia (tähendades 'uut, läänepoolset maad', vastandina Austraasiale) oli frankide kuningriigi lääneosa, mis loodi aastal 511 seoses frankide kuninga (481–511) Chlodowech I Merovingide kuningriigi jagunemisega tema nelja poja vahel pärast tema surma.
Charles II Paljaspea ja Neustria · Frangi riik ja Neustria ·
Schelde
Jõgi päikeseloojandul Schelde (hollandi keeles Schelde, prantsuse keeles Escaut, vallooni keeles Escô) on 355 km pikkune jõgi Prantsusmaa põhjaosas, Lääne-Belgias ja Hollandi edelaosas.
Charles II Paljaspea ja Schelde · Frangi riik ja Schelde ·
Septimaania
Septimaania aastal 537 Septimaania (prantsuse Septimanie; oksitaani Septimània; katalaani Septimània) oli Rooma provintsi Gallia Narbonensise läänepiirkond, mis läks läänegootide kontrolli alla aastal 462, kui Septimaania loovutati nende kuningale Theoderich II-le.
Charles II Paljaspea ja Septimaania · Frangi riik ja Septimaania ·
Toulouse
Toulouse on linn Prantsusmaal, Oksitaania piirkonna ja Haute-Garonne'i departemangu keskus.
Charles II Paljaspea ja Toulouse · Frangi riik ja Toulouse ·
Verduni leping
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses ja kolmeks jagatuna aastal 843 Euroopa enne Karolingide kodusõda (840–843): Lääne-Euroopa Karl Suure surma (814) ja keiser Ludwig Vaga (suri aastal 840) ajal Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks.
Charles II Paljaspea ja Verduni leping · Frangi riik ja Verduni leping ·
Viikingid
Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887) Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).
Charles II Paljaspea ja Viikingid · Frangi riik ja Viikingid ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Charles II Paljaspea ja Frangi riik ühist
- Millised on sarnasused Charles II Paljaspea ja Frangi riik
Võrdlus Charles II Paljaspea ja Frangi riik
Charles II Paljaspea on 56 suhted, samas Frangi riik 292. Kuna neil ühist 30, Jaccard indeks on 8.62% = 30 / (56 + 292).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Charles II Paljaspea ja Frangi riik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
