Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Charlotte Kalla ja Murdmaasuusatamine 2018. aasta taliolümpiamängudel

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Charlotte Kalla ja Murdmaasuusatamine 2018. aasta taliolümpiamängudel

Charlotte Kalla vs. Murdmaasuusatamine 2018. aasta taliolümpiamängudel

Charlotte Kalla (2012) Charlotte Kalla 2008. aasta Tour de Skil Marina Charlotte Kalla (sündinud 22. juulil 1987 Gällivares) on rootsi murdmaasuusataja, kolmekordne olümpiavõitja. Murdmaasuusatamine 2018. aasta taliolümpiamängudel Pyeongchangis toimus 10.–25. veebruarini.

Sarnasusi Charlotte Kalla ja Murdmaasuusatamine 2018. aasta taliolümpiamängudel

Charlotte Kalla ja Murdmaasuusatamine 2018. aasta taliolümpiamängudel on 7 ühist asja (Unioonpeedia): Anna Haag, Marit Bjørgen, Murdmaasuusatamine, Pyeongchangi maakond, Rootsi, 15. veebruar, 2018. aasta taliolümpiamängud.

Anna Haag

Anna Haag (2008) Anna Margret Haag (sünninimi Anna Hansson; sündinud 1. juunil 1986 Köpingis) on endine Rootsi murdmaasuusataja.

Anna Haag ja Charlotte Kalla · Anna Haag ja Murdmaasuusatamine 2018. aasta taliolümpiamängudel · Näe rohkem »

Marit Bjørgen

Marit Bjørgen (sündinud 21. märtsil 1980 Trondheimis) on Norra murdmaasuusataja, kaheksakordne olümpiavõitja ja kaheksateistkordne maailmameister. Juunioride maailmameistrivõistlustel jäi Bjørgeni parimaks kohaks 3. veebruaril 1999 Austrias Saalfeldenis saadud 8. koht 5 km klassikatehnikadistantsil. Bjørgen debüteeris MK-sarjas 27. detsembril 1999 Šveitsis Engelbergis klassikasprindis, kus ta jäi 39. kohale. Esimest korda sõitis ta MK-punktidele aasta hiljem, 29. detsembril 2000 jällegi Engelbergis, kus oli 1 km klassikasprindis 17. ja järgmisel päeval 1 km vabasprindis 29. 21. jaanuaril 2001 tuli ta esimest korda Norra meistrivõistlustel medalile, sõites 5 km klassikas välja pronksmedali. 31. märtsil 2001 sai ta pronksmedali ka 1 km vabatehnikasprindis. Esimest korda osales Bjørgen suurvõistlustel 2001. aasta maailmameistrivõistlustel Soomes Lahtis, kus tema parimaks tulemuseks jäi 19. koht 10 km jälitussõidus. 10 km klassikasõidus oli ta 24. Ta pääses Norra koondisse sellest hoolimata, et oli Norra meistrivõistlustelt seni ainult ühe pronksmedali saanud ega olnud kordagi MK-sarjas esikümnesse pääsenud. 2002. aastal ei tulnud Bjørgen Norra meistrivõistlustel üldse medalile, kuid parandas oma parimat kohta MK-sarjas. 24. novembril 2001 oli ta Kuopios 5 km klassikasõidus 14. ja 8. detsembril Itaalias Cognes 5 km klassikadistantsil samuti. Tulemused ei olnud muljetavaldavad, kuid ta arvati Salt Lake Citys toimunud 2002. aasta taliolümpiamängude koondisse. Ta sõitis 30 km klassikasõidus välja 14. koha, aga teatesõidus saavutas hõbemedali. Ühisstardiga 15 km vabastiilis sõidus oli ta 50. Pärast olümpiamänge paranesid tema tulemused märgatavalt. 10. märtsil saavutas ta MK-etapil Norra naiskonnas Rootsis Falunis taas 2. koha, 23. märtsil Norras Lillehammeris ühisstardiga 58 km klassikastiilis sõidus 13. koha ja 26. oktoobril võitis ta Saksamaal Düsseldorfis oma elu esimese MK-etapi. See sõideti 2 km distantsil vabastiilis sprindina. 2003. aasta maailmameistrivõistlustel Itaalias Val di Fiemmes tuli ta 26. veebruaril 1,5 km sprindi vabasõidus maailmameistriks. Enne seda oli ta 18. veebruaril tulnud ühisstardist 15 km klassikasõidus 24. kohale ja võitnud 24. veebruaril teatenaiskonnaga hõbemedali Saksamaa järel ja Venemaa ees. Kaks aastat hiljem, 28. jaanuaril 2005 tuli Bjørgen esimest korda Norra meistriks. See toimus 1 km klassikasprindis. 7,5+7,5 km jälitussõidus tuli hõbemedal. 2005. aasta MM-il Saksamaal Oberstdorfis Bjørgen üllatuslikult sprindis oma tiitlit kaitsta ei suutnud, jäädes 16. kohale, kuid tuli maailmameistriks 30 km ühisstardiga klassikasõidus, teatesprindi vabasõidus koos Hilde Pederseniga ja 4×5 km teatesõidus Venemaa ja Itaalia ees, sõites viimast vahetust. Veel sai ta neilt võistlustelt hõbemedali 2×7,5 km jälitussõidus Julia Tšepalova järel ning pronksmedali 10 km vabasõidus Kateřina Neumannová ja Tšepalova järel, olles nende võistluste edukaim sportlane. 2006. aasta taliolümpiamängudel Pragelatos tegi Bjørgen viis starti. 12. veebruaril katkestas ta 7,5+7,5 km jälitussõidu (Kristina Šmigun võitis), 14. veebruaril oli naiskondlikus klassikasprindis 6×1,2 km distantsil 4., 16. veebruaril tuli 10 km klassikatehnikas sõidul Kristina Šmiguni järel hõbemedalile, 18. veebruaril saavutas teatenaiskonnas 5. koha, sõites viimast vahetust, ja 22. veebruaril tuli 1,2 km vabastiilis sprindis 18. kohale. 2007. aasta MM-il Jaapanis Sapporos startis ta kõigil kuuel distantsil. 22. veebruaril oli ta klassikasprindis B-finaali 4. ja kokku 10., 23. veebruaril võitis ta koos Astrid Jacobseniga pronksmedali sprinditeates Soome ja Saksamaa järel, 25. veebruaril oli ta 7,5+7,5 km jälitussõidus 12., 27. veebruaril oli 10 km vabastiilis sõidus 22., 1. märtsil võitis Norra naiskonnas 4×5 km teatesõidus pronksmedali Soome ja Saksamaa järel (Bjørgen sõitis teist vahetust) ning 3. märtsil tuli ühisstardist 30 km klassikatehnikas sõidus 9. kohale. 2009. aasta MM-il Liberecis startis ta neljal distantsil. 19. veebruaril oli ta 10 km klassikasõidus 16., 21. veebruaril 7,5+7,5 km jälitussõidus 19., 24. veebruaril 1,3 km vabastiilis sprindis 9. ja 26. veebruaril 4×5 km teatesõidus 4. 2010. aasta taliolümpiamängudel Kanadas Vancouveris startis ta viiel distantsil. 15. veebruaril tuli ta 10 km vabatehnikasõidus Charlotte Kalla ja Kristina Šmiguni järel pronksmedalile, 17. veebruaril võitis 1,5 km klassikasprindi, 19. veebruaril võitis 7,5+7,5 km suusavahetusega sõidu, 25. veebruaril võitis 4×5 km teatenaiskonnaga juba kolmanda kuldmedali ja 27. veebruaril tuli ta ühisstardist 30 km klassikasõidus Justyna Kowalczyki järel hõbemedalile, kaotades kõigest 0,3 sekundiga. 2015. aastal võitis ta esimest korda Tour de Ski. Bjørgen võitis maailma karika neli korda (2005, 2006, 2012 ja 2015), tavadistantside karika kolm korda (2005, 2012 ja 2015) ning sprindikarika viis korda (2003, 2004, 2005, 2006 ja 2015). Bjørgen lõpetas sportlaskarjääri pärast hooaega 2017–18, kuid 2020. aasta mais teatas ta, et hakkab võistlema suusamaratonidel. Bjørgen Otepää MK-etapil (2006).

Charlotte Kalla ja Marit Bjørgen · Marit Bjørgen ja Murdmaasuusatamine 2018. aasta taliolümpiamängudel · Näe rohkem »

Murdmaasuusatamine

2006. aasta FIS maailmakarikasarja Otepää etapp, meeste 15 km klassikastiilis Suusarada murdmaasuusatajatele aastal 2015. Võimaldab suusatada nii klassikatehnikas (äärtel) kui ka vabatehnikas (keskel). Murdmaasuusatamine on spordiala, milles võisteldakse suusatamises vahelduvate pinnavormidega maastikul.

Charlotte Kalla ja Murdmaasuusatamine · Murdmaasuusatamine ja Murdmaasuusatamine 2018. aasta taliolümpiamängudel · Näe rohkem »

Pyeongchangi maakond

Pyeongchang on maakond Lõuna-Koreas Gangwoni provintsis.

Charlotte Kalla ja Pyeongchangi maakond · Murdmaasuusatamine 2018. aasta taliolümpiamängudel ja Pyeongchangi maakond · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Charlotte Kalla ja Rootsi · Murdmaasuusatamine 2018. aasta taliolümpiamängudel ja Rootsi · Näe rohkem »

15. veebruar

15.

15. veebruar ja Charlotte Kalla · 15. veebruar ja Murdmaasuusatamine 2018. aasta taliolümpiamängudel · Näe rohkem »

2018. aasta taliolümpiamängud

2018. aasta mängude tõrvik 2018.

2018. aasta taliolümpiamängud ja Charlotte Kalla · 2018. aasta taliolümpiamängud ja Murdmaasuusatamine 2018. aasta taliolümpiamängudel · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Charlotte Kalla ja Murdmaasuusatamine 2018. aasta taliolümpiamängudel

Charlotte Kalla on 77 suhted, samas Murdmaasuusatamine 2018. aasta taliolümpiamängudel 86. Kuna neil ühist 7, Jaccard indeks on 4.29% = 7 / (77 + 86).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Charlotte Kalla ja Murdmaasuusatamine 2018. aasta taliolümpiamängudel. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »