Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Constantinus Suur ja Rooma keisririik
Constantinus Suur ja Rooma keisririik on 33 ühist asja (Unioonpeedia): Anatoolia, Apollon, Augustus (lisanimi), Aurelianus, Balkani poolsaar, Bütsants, Britannia, Bulgaaria, Carnuntum, Comitatenses, Diocletianus, Doonau, Frangid, Galerius, Gallia, Germaanlased, Iraan, Julius Caesar, Köln, Kristlus, Ktesiphon, Ladina keel, Möösia, Mulviuse silla lahing, Põhja-Aafrika, Piiskop, Rein, Rooma keiser, Türgi, Tetrarhia, ..., Theodosius I, Trier, York. Laienda indeks (3 rohkem) »
Anatoolia
Anatoolia piiritlus Anatoolia (vanakreeka nimest Άνατολή (sõnast ἀνατολή 'hommikukaar, ida'); türgi keeles Anadolu) on piirkond Türgi Aasia-osas Väike-Aasia poolsaarel.
Anatoolia ja Constantinus Suur · Anatoolia ja Rooma keisririik ·
Apollon
''Apollon Lykeios'', Rooma koopia Kreeka originaalist. Pariis, Louvre ''Apollon Lykeios'', kaevust leitud 200 fragmendist rekonstrueeritud elevandiluust kuju, 3. sajandil pKr (arvatavasti Praxitelese kuju koopia). Jumala vasakus käes on olnud vibu. Ateena, agoraa muuseum Apollon (vanakreeka keeles Ἀπόλλων; ka Phoibos; Vana-Rooma: Apollo) oli vanakreeka mütoloogias peajumal Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend.
Apollon ja Constantinus Suur · Apollon ja Rooma keisririik ·
Augustus (lisanimi)
Augustus (ladina keeles 'suursugune') oli Rooma keisrite lisanimi, hiljem sai sellest imperaatori ehk tseesari sünonüüm, näiteks Otto I puhul.
Augustus (lisanimi) ja Constantinus Suur · Augustus (lisanimi) ja Rooma keisririik ·
Aurelianus
Lucius Domitius Aurelianus (Imperator Caesar Lucius Domitius Aurelianus Augustus); 9. september 214 – september 275) oli Vana-Rooma keiser septembrist 270 kuni surmani (valitses 5 aastat ja suri 61-aastaselt). Lucius Domitius Aurelianus Lisanimed: Germanicus maximus (271), Goticus maximus (272), Dacicus maximus (272), Parthicus (Persicus?) maximus (272), Arabicus maximus (272), Palmyrenicus maximus (272), Armeniacus (?), Adiabenicus (?), Carpicus maximus (273), Restitutor orbis (274). Tapeti oma sekretäri poolt. Aurelianus sündis Möösias, oli rahvuselt illüür ja arvatavasti kolooni poeg. Ta oli elukutseline sõjaväelane ja sai Claudius II ajal ratsaväe ülemaks. Pärast Claudiuse surma kuulutas ta end Sirmiumis keisriks. Võitudega jüütide, sarmaatide, vandaalide ja gootide üle taastas ta Rooma piiri Doonaul, kuid pidi teisel pool jõge oleva Daakia 271 gootidele loovutama. 271 peatas ta Pavia lähedal alamannide sissetungi Itaaliasse. Ta laskis ümbritseda Rooma Aurelianuse müüriga, millest 18,8 km on säilinud. 272 võitis ta Palmyra kuningriigi valitsejanna Zenobia ja tõi ta vangina Rooma. 274 võitis ta Gallia usurpaatori Tetricus I ja liidendas seega kõik sajandi keskel tekkinud separaatriigid, taastades Rooma keisririigi ühtsuse. Siit tuleneb tema aunimetus restitutor orbis ('maailma taastaja'). Ta uskus, et riiki on võimalik ühendada ühtse usuga. Seega kehtestas ta riigis päikese usu. Lisaks käskis ta end nimetada jumalaks.
Aurelianus ja Constantinus Suur · Aurelianus ja Rooma keisririik ·
Balkani poolsaar
Balkani poolsaare geograafiline piiritlus Balkani poolsaar ehk Balkan on poolsaareline piirkond Kagu-Euroopas Vahemere ja Musta mere ääres, Väike-Aasia poolsaare ja Apenniini poolsaare vahel.
Balkani poolsaar ja Constantinus Suur · Balkani poolsaar ja Rooma keisririik ·
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Bütsants ja Constantinus Suur · Bütsants ja Rooma keisririik ·
Britannia
Britannia on muistne ühisnimi Inglismaa, Walesi ja Šotimaa kohta.
Britannia ja Constantinus Suur · Britannia ja Rooma keisririik ·
Bulgaaria
Bulgaaria (ametlik nimi Bulgaaria Vabariik) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaare idaosas, Musta mere läänerannikul.
Bulgaaria ja Constantinus Suur · Bulgaaria ja Rooma keisririik ·
Carnuntum
Carnuntum oli Vana-Rooma armee laager, mis asus Noricumi provintsis pärast 1.
Carnuntum ja Constantinus Suur · Carnuntum ja Rooma keisririik ·
Comitatenses
Comitatenses (ladina keeles 'saatjad', ainsuses comitatensis) moodustasid hilisantiigis Vana-Rooma armee mobiilse väliarmee.
Comitatenses ja Constantinus Suur · Comitatenses ja Rooma keisririik ·
Diocletianus
Diolectianuse pea Istanbuli arheoloogiamuuseumis Diocletianus (Imperator Caesar Caius Marcus Aurelius Numerius Diocletianus Augustus); sünninimi Diocles; (22. detsember 245 – 3. detsember 313) oli Vana-Rooma keiser 20. novembrist 283 kuni 1. maini 305.
Constantinus Suur ja Diocletianus · Diocletianus ja Rooma keisririik ·
Doonau
Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.
Constantinus Suur ja Doonau · Doonau ja Rooma keisririik ·
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Constantinus Suur ja Frangid · Frangid ja Rooma keisririik ·
Galerius
Galerius (Imperator Caesar Caius Galerius Valerius Maximianus Augustus); sünninimi Maximinus; 255 – 5. mai 311) oli Vana-Rooma keiser 1. maist 305 kuni surmani. Kuulutas 311. aasta aprillis, veidi enne oma surma, kristluse praktiseerimise lubatuks Rooma keisririigi aladel. Lisanimed: Germanicus maximus (293), Gothicus maximus (293), Aegyptiacus maximus (294), Thebaicus maximus (294), Sarmaticus maximus (294), Persicus maximus (295?), Britannicus maximus (296?), Carpicus maximus (297?), Medicus maximus (298), Adiabenicus maximus (298). Loomulik surm. Kategooria:Vana-Rooma keisrid Kategooria:Sündinud 255 Kategooria:Surnud 311.
Constantinus Suur ja Galerius · Galerius ja Rooma keisririik ·
Gallia
Gallia on roomlaste pandud nimi gallide (keltide) asualale, mis hõlmas täielikult tänapäeva Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alasid ning osaliselt Šveitsi, Põhja-Itaalia, Hollandi ja Saksamaa alasid.
Constantinus Suur ja Gallia · Gallia ja Rooma keisririik ·
Germaanlased
Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.
Constantinus Suur ja Germaanlased · Germaanlased ja Rooma keisririik ·
Iraan
Iraan (pärsia keeles ايران, kuni 1930-ndateni tuntud ka kui Pärsia) on riik Lähis-Idas.
Constantinus Suur ja Iraan · Iraan ja Rooma keisririik ·
Julius Caesar
Gaius Julius Caesar (13. juuli 100 eKr – 15. märts 44 eKr) oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik.
Constantinus Suur ja Julius Caesar · Julius Caesar ja Rooma keisririik ·
Köln
Köln on suuruselt neljas linn Saksamaal ning suurim linn Nordrhein-Westfaleni liidumaal ja Ruhri linnastus.
Constantinus Suur ja Köln · Köln ja Rooma keisririik ·
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Constantinus Suur ja Kristlus · Kristlus ja Rooma keisririik ·
Ktesiphon
Ktesiphoni palee varemed 1864. aastal Ktesiphon (pärsia keeles Tīsfūn; araabia keeles Quṭaisifūn) oli Partia ja Sassaniidide riigi pealinn (vastavalt aastatel 247 eKr – 224 pKr ja 224–651).
Constantinus Suur ja Ktesiphon · Ktesiphon ja Rooma keisririik ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Constantinus Suur ja Ladina keel · Ladina keel ja Rooma keisririik ·
Möösia
Provintsid ''Moesia Inferior'' (paremal) ja ''Moesia Superior'' (vasakul) esile tõstetud ''Moesia Inferior'' (esile tõstetud) ''Moesia Superior'' (esile tõstetud) hilisantiikajal Olbia Möösia (ladina: Moesia, Mœsia, kreeka; Μοισία) oli antiikne piirkond ja hiljem Rooma provints, mis paiknes Balkanil Doonaust lõunas.
Constantinus Suur ja Möösia · Möösia ja Rooma keisririik ·
Mulviuse silla lahing
Mulviuse silla lahing toimus Vana-Rooma keisrite Constantinuse ja Maxentiuse vahel 28.
Constantinus Suur ja Mulviuse silla lahing · Mulviuse silla lahing ja Rooma keisririik ·
Põhja-Aafrika
Põhja-Aafrika ÜRO liigituse järgi (tumeroheline) ja mõnikord Põhja-Aafrikasse arvatavad riigid (helerohelisega) Põhja-Aafrika on Sahara kõrb ja sellest põhja poole jääv Aafrika osa, millesse kuuluvaks arvatakse kitsamas mõttes Magrib ja Egiptus, mõnikord ka Sudaan.
Constantinus Suur ja Põhja-Aafrika · Põhja-Aafrika ja Rooma keisririik ·
Piiskop
Õigeusu kiriku piiskopi mitra Piiskop (laenu algallikas on vanakreeka sõna ἐπίσκοπος episkopos 'ülevaataja') on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik, piiskopkonna koguduste ülevaataja.
Constantinus Suur ja Piiskop · Piiskop ja Rooma keisririik ·
Rein
Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.
Constantinus Suur ja Rein · Rein ja Rooma keisririik ·
Rooma keiser
Rooma keisriks (ka Vana-Rooma keisriks) nimetatakse Rooma riigi valitsejat keisririigi perioodil, mille alguseks loetakse traditsiooniliselt aastat 27 eKr.
Constantinus Suur ja Rooma keiser · Rooma keiser ja Rooma keisririik ·
Türgi
Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias.
Constantinus Suur ja Türgi · Rooma keisririik ja Türgi ·
Tetrarhia
Tetrarhia on riigikorraldus, kus võim kuulub neljale isikule.
Constantinus Suur ja Tetrarhia · Rooma keisririik ja Tetrarhia ·
Theodosius I
Theodosius I, keisrinimi Dominus Noster Flavius Theodosius Augustus (Flavius Theodosius I Suur; arvatavasti 11. jaanuar 347 Cauca (Hispaania) – 17. jaanuar 395 Mediolanum (praegu Milano)) oli Vana-Rooma keiser alates 19. jaanuarist 379 kuni surmani 395.
Constantinus Suur ja Theodosius I · Rooma keisririik ja Theodosius I ·
Trier
Porta Nigra Trier on kreisivaba linn Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal Moseli kaldal.
Constantinus Suur ja Trier · Rooma keisririik ja Trier ·
York
York (ametlikult City of York) on linn Inglismaal Ouse'i ja Fossi jõe ühinemiskohas.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Constantinus Suur ja Rooma keisririik ühist
- Millised on sarnasused Constantinus Suur ja Rooma keisririik
Võrdlus Constantinus Suur ja Rooma keisririik
Constantinus Suur on 126 suhted, samas Rooma keisririik 248. Kuna neil ühist 33, Jaccard indeks on 8.82% = 33 / (126 + 248).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Constantinus Suur ja Rooma keisririik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
