Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Cēsis ja Võnnu ordulinnus
Cēsis ja Võnnu ordulinnus on 19 ühist asja (Unioonpeedia): Cēsis, Elisabet, Ivan Julm, Johann Christoph Brotze, Läti, Liivi sõda, Liivimaa ordu, Liivimaa ordu maameister, Mõõgavendade ordu, Põhjasõda, Poola keel, Rzeczpospolita, Saksa keel, Võnnu foogt, Võnnu komtuur, Võnnu muinaslinnus, Võnnu uus loss, Wolter von Plettenberg, 13. sajand.
Cēsis
Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.
Cēsis ja Cēsis · Cēsis ja Võnnu ordulinnus ·
Elisabet
Elisabet I (1760). Portree autor Charles-Amédée-Philippe van Loo Elisabet I ehk Jelizaveta Petrovna (vene keeles Елизавета (Елисаветa) Петровна ehk Елизавета I Петровна; 29. detsember (vkj 18. detsember) 1709 Kolomenskoje Moskva lähedal Venemaa – 5. jaanuar 1762 (vkj 25. detsember 1761) Peterburi Venemaa) oli Venemaa keisrinna aastatel 1741–1762.
Cēsis ja Elisabet · Elisabet ja Võnnu ordulinnus ·
Ivan Julm
Ivan Julma näo rekonstruktsioon (Mihhail Gerassimov, 1965) Ivan Julm 17. sajandi alguse ikoonimaalil Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani.
Cēsis ja Ivan Julm · Ivan Julm ja Võnnu ordulinnus ·
Johann Christoph Brotze
Johann Christoph Brotze Eestlaste rõivastus Pärnu ümbruses Johann Christoph Brotze (12./23. september 1742 Görlitz, Saksimaa – 4./16. august 1823 Riia) oli Liivimaa pedagoog, etnoloog ja kodu-uurija.
Cēsis ja Johann Christoph Brotze · Johann Christoph Brotze ja Võnnu ordulinnus ·
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Cēsis ja Läti · Läti ja Võnnu ordulinnus ·
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Cēsis ja Liivi sõda · Liivi sõda ja Võnnu ordulinnus ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Cēsis ja Liivimaa ordu · Liivimaa ordu ja Võnnu ordulinnus ·
Liivimaa ordu maameister
Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.
Cēsis ja Liivimaa ordu maameister · Liivimaa ordu maameister ja Võnnu ordulinnus ·
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Cēsis ja Mõõgavendade ordu · Mõõgavendade ordu ja Võnnu ordulinnus ·
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Cēsis ja Põhjasõda · Põhjasõda ja Võnnu ordulinnus ·
Poola keel
Poola keel (polski, język polski) on lääneslaavi keel.
Cēsis ja Poola keel · Poola keel ja Võnnu ordulinnus ·
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Cēsis ja Rzeczpospolita · Rzeczpospolita ja Võnnu ordulinnus ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Cēsis ja Saksa keel · Saksa keel ja Võnnu ordulinnus ·
Võnnu foogt
Võnnu foogt (saksa keeles Vogt von Wenden) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Võnnu foogtkonda.
Cēsis ja Võnnu foogt · Võnnu foogt ja Võnnu ordulinnus ·
Võnnu komtuur
Võnnu komtuur (saksa keeles Komtur von Wenden, läti keeles Cēsu komturs) oli algselt Mõõgavendade ja hiljem Liivi ordu käsknik, kes valitses Võnnu komtuurkonda.
Cēsis ja Võnnu komtuur · Võnnu komtuur ja Võnnu ordulinnus ·
Võnnu muinaslinnus
Riekstukalnsi linnamägi, linnuse asupaik. Võnnu lossipargi põhjapoolne tiik. Võnnu muinaslinnus oli kuni 13.
Cēsis ja Võnnu muinaslinnus · Võnnu muinaslinnus ja Võnnu ordulinnus ·
Võnnu uus loss
Võnnu uus loss Võnnu uus loss (läti keeles Cēsu pilsmuiža, saksa keeles Schloß-Wenden) on loss Lätis Cēsise piirkonnas Cēsises.
Cēsis ja Võnnu uus loss · Võnnu ordulinnus ja Võnnu uus loss ·
Wolter von Plettenberg
Wolter von Plettenbergi portree (u 1700) Wolter von Plettenbergi büst Cēsise Jaani kirikus (Skulptor: F. Miller, 1852) Wolter von Plettenberg (ka Walter von Plettenberg; umbes 1450 Meyerichi linnus (praeguse Welveri valla alal), Vestfaali hertsogkond – 28. veebruar 1535 Võnnu, Vana-Liivimaa) oli Saksa ordu Liivimaa haru maameister 1494–1535.
Cēsis ja Wolter von Plettenberg · Võnnu ordulinnus ja Wolter von Plettenberg ·
13. sajand
13.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Cēsis ja Võnnu ordulinnus ühist
- Millised on sarnasused Cēsis ja Võnnu ordulinnus
Võrdlus Cēsis ja Võnnu ordulinnus
Cēsis on 135 suhted, samas Võnnu ordulinnus 59. Kuna neil ühist 19, Jaccard indeks on 9.79% = 19 / (135 + 59).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Cēsis ja Võnnu ordulinnus. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
