Kiiremini kui brauser!
135 suhted: Achim, Akadeemik, Alfrēds Kalniņš, Alytus, Andrejs Jansons, Arvamusfestival, Žovkva, Ümera lahing, Bērzaine gümnaasium, Cēsis, Cēsise Jaani kirik, Cēsise raudteejaam, Eesti, Eesti keel, Eestimaa rüütelkond, Elisabet, Frederiksberg, Friedrich Wilhelm von Sivers, Garnison, Gauja rahvuspark, Gotthard Kettler, Hansa Liit, Heinaste, Itaalia, Ivan Julm, Johann Christoph Brotze, Johann Köler, Kantsel, Kantsler, Katoliku kirik, Kārļis Jansons, Koiva jõgi, Krahv, Krüpt, Kuramaa hertsogiriik, Landesveer, Landesveeri sõda, Latgale, Läti, Leedu, Liivi keel, Liivi sõda, Liivimaa hertsogkond, Liivimaa konföderatsioon, Liivimaa kubermang, Liivimaa ordu, Liivimaa ordu maameister, Maapäev (rüütelkond), Maarius Suviste, Mõõgavendade ordu, ..., Moskva tsaaririik, Orel, Paide, Pannoo, Põhjasõda, Poola, Poola aeg, Poola keel, Poola Kuningriik, Rakvere, Riia asehaldurkond, Riia kubermang, Riia peapiiskopkond, Riia–Pihkva maantee, Rokiškis, Romantism, Rootsi, Rucka mõis, Rzeczpospolita, Saksa keel, Saksamaa, Sõpruslinn, Taani, Tara (Venemaa), Tyresö vald, Ukraina, UNESCO, Uusikaupunki rahu, Valga–Riia rongiliin, Vana-Liivimaa, Varese, Võidupüha, Võnnu foogt, Võnnu komtuur, Võnnu kreis, Võnnu lahing, Võnnu mõis (Võnnu kihelkond), Võnnu muinaslinnus, Võnnu ordulinnus, Võnnu uus loss, Võnnu vojevoodkond, Veekogu, Vene-Liivi sõda, Venelased, Venemaa keiser, Venemaa Keisririik, Vidzeme, Vilno leping (1561), Vitraaž, Wolter von Plettenberg, Zygmunt II August, 11. sajand, 1201, 1206, 1209, 1210, 1218, 1221, 13. sajand, 1323, 1484, 1561, 1577, 1578, 1580, 1588, 1598, 1620, 1703, 1747, 1777, 1785, 1812, 1850. aastad, 1858, 1868, 1878, 1889, 1919, 1924, 1949, 1951, 1998, 2006, 23. juuni. Laienda indeks (85 rohkem) »
Achim
St. Laurentiuse kirik Achim on vald ja suurim linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Verdeni kreisis.
Uus!!: Cēsis ja Achim · Näe rohkem »
Akadeemik
Akadeemikuteks (lühend akad.) nimetatakse ametlikult või mitteametlikult paljude teaduste akadeemiate (sealhulgas erialaakadeemiate, näiteks põllumajandusteaduste akadeemiate) ja kunstide akadeemiate täisliikmeid.
Uus!!: Cēsis ja Akadeemik · Näe rohkem »
Alfrēds Kalniņš
Alfrēds Kalniņš Alfrēds Kalniņš (23. august 1879 Cēsis – 23. detsember 1951 Riia) oli läti helilooja, organist ja dirigent; esimese läti ooperi "Baņuta" autor.
Uus!!: Cēsis ja Alfrēds Kalniņš · Näe rohkem »
Alytus
Alytus leedupäraselt, (poola Olita) on linn Leedu lõunaosas Nemunase jõe ääres.
Uus!!: Cēsis ja Alytus · Näe rohkem »
Andrejs Jansons
Andrejs Jansons (16. jaanuar 1937 Riia – 16. detsember 2006 Cēsis) oli läti skulptor.
Uus!!: Cēsis ja Andrejs Jansons · Näe rohkem »
Arvamusfestival
Arvamusfestivali logo Arvamusfestival on augusti keskpaigas Paide Vallimäel toimuv arutelufestival, kus vahetatakse mõtteid Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel.
Uus!!: Cēsis ja Arvamusfestival · Näe rohkem »
Žovkva
Žovkva (poola Żółkiew) on linn Ukraina Lvivi oblastis Lvivi rajoonis.
Uus!!: Cēsis ja Žovkva · Näe rohkem »
Ümera lahing
Ümera lahing oli Liivimaa ristisõja ja selle osa, eestlaste muistse vabadusvõitluse, lahing orduvendadest, latgalitest ja liivlastest koosneva kristlaste väe ja paganlike eestlaste (eelkõige ugalaste) väe vahel 1210.
Uus!!: Cēsis ja Ümera lahing · Näe rohkem »
Bērzaine gümnaasium
Bērzaine Maagümnaasium (1915) Bērzaine Maagümnaasium (saksapäraselt Birkenruh' (maa)gümnaasium; läti keeles Bērzaines ģimnāzija, saksa keeles Gymnasium Kaiser Alexanders II. zu Birkenruh bei Wenden) oli gümnaasium Liivimaa kubermangu Läti osas.
Uus!!: Cēsis ja Bērzaine gümnaasium · Näe rohkem »
Cēsis
Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.
Uus!!: Cēsis ja Cēsis · Näe rohkem »
Cēsise Jaani kirik
Cēsise Jaani kirik on kirik Lätis Cēsises.
Uus!!: Cēsis ja Cēsise Jaani kirik · Näe rohkem »
Cēsise raudteejaam
Cēsise raudteejaam on raudteejaam Valga–Riia raudteeliinil Cēsise piirkonnas Cēsise linnas.
Uus!!: Cēsis ja Cēsise raudteejaam · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Cēsis ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Uus!!: Cēsis ja Eesti keel · Näe rohkem »
Eestimaa rüütelkond
Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.
Uus!!: Cēsis ja Eestimaa rüütelkond · Näe rohkem »
Elisabet
Elisabet I (1760). Portree autor Charles-Amédée-Philippe van Loo Elisabet I ehk Jelizaveta Petrovna (vene keeles Елизавета (Елисаветa) Петровна ehk Елизавета I Петровна; 29. detsember (vkj 18. detsember) 1709 Kolomenskoje Moskva lähedal Venemaa – 5. jaanuar 1762 (vkj 25. detsember 1761) Peterburi Venemaa) oli Venemaa keisrinna aastatel 1741–1762.
Uus!!: Cēsis ja Elisabet · Näe rohkem »
Frederiksberg
Frederiksbergi asendikaart Frederiksberg on asum Taanis Pealinna piirkonnas Kopenhaageni linnas.
Uus!!: Cēsis ja Frederiksberg · Näe rohkem »
Friedrich Wilhelm von Sivers
Friedrich Wilhelm von Sivers (26. mai 1716 Tallinn – 3. jaanuar 1781 Õisu mõis) oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväe major, Liivimaa maanõunik, Pärnu kreisi maanõunik, Pärnu maakonna kiriku ülemkirikueestseisja.
Uus!!: Cēsis ja Friedrich Wilhelm von Sivers · Näe rohkem »
Garnison
Garnison on ühe asula või ka muudes määratud piirides alaliselt või ajutiselt paiknevatest väeüksustest, sõjaväeasutustest, sõjaväeliselt korrastatud struktuuriüksustest ja üksikutest sõjaväelastest garnisoniteenistuse (vahiteenistuse) läbiviimiseks moodustatud territoriaal-administratiivne väegrupp.
Uus!!: Cēsis ja Garnison · Näe rohkem »
Gauja rahvuspark
Gauja rahvuspark (läti keeles Gaujas nacionālais parks) on Läti suurim ja vanim rahvuspark.
Uus!!: Cēsis ja Gauja rahvuspark · Näe rohkem »
Gotthard Kettler
Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.
Uus!!: Cēsis ja Gotthard Kettler · Näe rohkem »
Hansa Liit
Hansa Liidu kaubaringid Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.
Uus!!: Cēsis ja Hansa Liit · Näe rohkem »
Heinaste
Heinaste (läti keeles Ainaži; saksa keeles Haynasch, Hainasch) on linn Lätis Vidzemes Eesti piiri ääres Liivi lahe rannikul, Riiast 116 km kaugusel.
Uus!!: Cēsis ja Heinaste · Näe rohkem »
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Uus!!: Cēsis ja Itaalia · Näe rohkem »
Ivan Julm
Ivan Julma näo rekonstruktsioon (Mihhail Gerassimov, 1965) Ivan Julm 17. sajandi alguse ikoonimaalil Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani.
Uus!!: Cēsis ja Ivan Julm · Näe rohkem »
Johann Christoph Brotze
Johann Christoph Brotze Eestlaste rõivastus Pärnu ümbruses Johann Christoph Brotze (12./23. september 1742 Görlitz, Saksimaa – 4./16. august 1823 Riia) oli Liivimaa pedagoog, etnoloog ja kodu-uurija.
Uus!!: Cēsis ja Johann Christoph Brotze · Näe rohkem »
Johann Köler
Johann Köler (8. märts 1826 Ivaski Vastemõisa vald Viljandi kreis Liivimaa kubermang – 22. aprill 1899 Peterburi) oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik.
Uus!!: Cēsis ja Johann Köler · Näe rohkem »
Kantsel
Rokokookantsel Gutenzelli kirikus Heinrich II poolt rajada lastud kantsel Aacheni toomkirikus (1014) Klassitsistlik Valga Jaani kiriku kantsel Kantsel ehk räästool on põrandast või maapinnast kõrgemal asetsev rinnatise taga asuv kõnetool, millelt vaimulik peab kogudusele jutlust.
Uus!!: Cēsis ja Kantsel · Näe rohkem »
Kantsler
Kantsler on paljudes riikides erinevate ametnike (sh riigiametnike) nimetus.
Uus!!: Cēsis ja Kantsler · Näe rohkem »
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Uus!!: Cēsis ja Katoliku kirik · Näe rohkem »
Kārļis Jansons
Kārļis Jansons (23. aprill 1896 Nītaure vald – 16. juuni 1986 Cēsis) oli läti skulptor.
Uus!!: Cēsis ja Kārļis Jansons · Näe rohkem »
Koiva jõgi
Koiva on jõgi Lätis.
Uus!!: Cēsis ja Koiva jõgi · Näe rohkem »
Krahv
Krahv on parunist kõrgem ja markkrahvist madalam aadlitiitel.
Uus!!: Cēsis ja Krahv · Näe rohkem »
Krüpt
Krüpt Bayeux' katedraalis Prantsusmaal Krüpt (kreeka keeles kryptos 'varjatud, salajane') oli algselt märtri koobas katakombides.
Uus!!: Cēsis ja Krüpt · Näe rohkem »
Kuramaa hertsogiriik
Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina keeles Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.
Uus!!: Cēsis ja Kuramaa hertsogiriik · Näe rohkem »
Landesveer
Landesveer ehk Balti landesveer ehk Balti maakaitse (saksa Baltische Landeswehr 'balti maakaitse') oli Kuramaa ja Liivimaa rüütelkonna korraldatud väekoondis.
Uus!!: Cēsis ja Landesveer · Näe rohkem »
Landesveeri sõda
Landesveeri sõda ehk Landeswehri sõda oli Eesti Vabadussõja raames 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 kestnud sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus ka baltisakslastest koosnev väekoondis Landeswehr (saksa keeles Maavägi).
Uus!!: Cēsis ja Landesveeri sõda · Näe rohkem »
Latgale
Latgale (latgali keeles Latgola) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi idaosas.
Uus!!: Cēsis ja Latgale · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Cēsis ja Läti · Näe rohkem »
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Uus!!: Cēsis ja Leedu · Näe rohkem »
Liivi keel
Liivi keel (līvõ kēļ, rāndakēļ) on läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluv keel, ajalooliselt liivlaste emakeel.
Uus!!: Cēsis ja Liivi keel · Näe rohkem »
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Uus!!: Cēsis ja Liivi sõda · Näe rohkem »
Liivimaa hertsogkond
Liivimaa hertsogkonna vojevoodkondade vapp Kuramaa piiskopkonna territooriumid Liivimaa hertsogkond (ladina Ducatus Ultradunensis, poola Księstwo Inflanckie) oli haldusterritoorium 16.
Uus!!: Cēsis ja Liivimaa hertsogkond · Näe rohkem »
Liivimaa konföderatsioon
Liivimaa konföderatsioon oli Vana-Liivimaa piiskopkondade, ordu ja linnade tihedama koostöö periood aastatel 1435–1561.
Uus!!: Cēsis ja Liivimaa konföderatsioon · Näe rohkem »
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Uus!!: Cēsis ja Liivimaa kubermang · Näe rohkem »
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Uus!!: Cēsis ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »
Liivimaa ordu maameister
Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.
Uus!!: Cēsis ja Liivimaa ordu maameister · Näe rohkem »
Maapäev (rüütelkond)
Maapäev oli Läänemere kubermangude rüütlimõisavaldajate (Asehalduskorra sisseseadmisest, 1783. aastast ka lihtsalt mõisaomanike) kokkutulek, rüütelkonna piirkondlik kõrgeim organ, mis lahendas aadli seisuslikke ja kohaliku omavalitsuse küsimusi, valmistas ette talurahvaseadusi jne.
Uus!!: Cēsis ja Maapäev (rüütelkond) · Näe rohkem »
Maarius Suviste
Maarius Suviste (sündinud 1966) on Eesti ajakirjanik.
Uus!!: Cēsis ja Maarius Suviste · Näe rohkem »
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Uus!!: Cēsis ja Mõõgavendade ordu · Näe rohkem »
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
Uus!!: Cēsis ja Moskva tsaaririik · Näe rohkem »
Orel
Orelikontsert Adelaide'is 2020. aastal Orel on muusikainstrument, mis tekitab heli õhuvoolu juhtimisega läbi erineva suurusega puidust või metallist vilede.
Uus!!: Cēsis ja Orel · Näe rohkem »
Paide
Paide on linn Kesk-Eestis, Järva maakonna ja Paide linna nimelise omavalitsusüksuse keskus.
Uus!!: Cēsis ja Paide · Näe rohkem »
Pannoo
Pannoo on raamiga piiratud maaling või madalreljeef seinal, lael või uksepaneelil.
Uus!!: Cēsis ja Pannoo · Näe rohkem »
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Uus!!: Cēsis ja Põhjasõda · Näe rohkem »
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Cēsis ja Poola · Näe rohkem »
Poola aeg
Poola aeg on ajavahemik, millal Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ehk Liivimaa territoorium kuulus Poola-Leedu ühisriigi Rzeczpospolita koosseisu.
Uus!!: Cēsis ja Poola aeg · Näe rohkem »
Poola keel
Poola keel (polski, język polski) on lääneslaavi keel.
Uus!!: Cēsis ja Poola keel · Näe rohkem »
Poola Kuningriik
Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.
Uus!!: Cēsis ja Poola Kuningriik · Näe rohkem »
Rakvere
Droonivideo Rakvere linnusest ja linnast 2022. aasta veebruaris Turu plats Rakvere (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene keeles Rakovor) on linn Lääne-Viru maakonnas, maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus.
Uus!!: Cēsis ja Rakvere · Näe rohkem »
Riia asehaldurkond
Riia asehaldurkond (läti Rīgas vietniecība, vene Рижское наместничество) oli Venemaa keisririigi halduspiirkond Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis.
Uus!!: Cēsis ja Riia asehaldurkond · Näe rohkem »
Riia kubermang
Riia kubermang oli Vene tsaaririigi halduspiirkond Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis 1713–1783.
Uus!!: Cēsis ja Riia kubermang · Näe rohkem »
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Uus!!: Cēsis ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »
Riia–Pihkva maantee
Riia–Pihkva maantee (põhimaantee nr 7) on Lätit, Eestit ja Venemaad läbiva maantee Eesti piiridesse jääva osa.
Uus!!: Cēsis ja Riia–Pihkva maantee · Näe rohkem »
Rokiškis
Rokiškis (poola Rakiszki, vene keeles Ракишки, saksa keeles Rokischken) on valla staatusega linn Leedus Panevėžysi maakonnas, Rokiškise rajooni ja Rokiškise maavalla keskus.
Uus!!: Cēsis ja Rokiškis · Näe rohkem »
Romantism
Caspar David Friedrich"Rügeni kriidikaljud" Romantism on ühiskonnas, kunstis ja teaduses üldmõiste lõdvalt seotud kogumile sotsiaal-poliitilistele ideedele ja kunstistiilidele, mida iseloomustas mineviku ilustamine, eemaldumine reaalsusest, individualism ja väljamõeldiste eelistamine.
Uus!!: Cēsis ja Romantism · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Cēsis ja Rootsi · Näe rohkem »
Rucka mõis
Rucka mõis (saksa keeles Rutzky, läti keeles Ruckas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Āraiši kihelkonnas.
Uus!!: Cēsis ja Rucka mõis · Näe rohkem »
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Uus!!: Cēsis ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Cēsis ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Cēsis ja Saksamaa · Näe rohkem »
Sõpruslinn
Sõpruslinn on (enamasti mõnes teises riigis asuv) linn, millega omavalitsusasutustel on püsivad koostöösidemed.
Uus!!: Cēsis ja Sõpruslinn · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Cēsis ja Taani · Näe rohkem »
Tara (Venemaa)
Tara jõesadam. Vaade Irtõši jõelt. Tara (vene Тара) on linn Venemaal Siberis Omski oblastis Irtõši jõe vasakkaldal 302 km kaugusel Omskist, Tara rajooni keskus.
Uus!!: Cēsis ja Tara (Venemaa) · Näe rohkem »
Tyresö vald
Tyresö vald on 2. järgu haldusüksus Rootsis Södermanlandi maakonnas Stockholmi läänis Läänemere ääres.
Uus!!: Cēsis ja Tyresö vald · Näe rohkem »
Ukraina
Ukraina (ukraina keeles Україна Ukrajina) on riik Ida-Euroopas.
Uus!!: Cēsis ja Ukraina · Näe rohkem »
UNESCO
UNESCO lipp Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (ingl United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization, lühend UNESCO) on ÜRO juures töötav organisatsioon, mis on loodud ülemaailmseks koostööks teaduse, hariduse, kultuuri, lõite, keskkonnakaitse ja inimõiguste vallas.
Uus!!: Cēsis ja UNESCO · Näe rohkem »
Uusikaupunki rahu
Uusikaupunki rahu (rootsipäraselt Nystadi rahu, vene keeles Ништадтский мирный договор) sõlmiti Rootsi ja Venemaa keisririigi vahel 10. septembril (30. august vkj) 1721 Uusikaupunki linnas Edela-Soomes.
Uus!!: Cēsis ja Uusikaupunki rahu · Näe rohkem »
Valga–Riia rongiliin
Valga–Riia rongiliin on rongiliin Eestis ja Lätis.
Uus!!: Cēsis ja Valga–Riia rongiliin · Näe rohkem »
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Uus!!: Cēsis ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »
Varese
Varese on linn Põhja-Itaalias Lombardia maakonnas, Varese provintsi halduskeskus.
Uus!!: Cēsis ja Varese · Näe rohkem »
Võidupüha
Vabadussõja võidusamba jalamile 2020. aasta Võidupühal Võidupüha on Eesti riigipüha, mida peetakse 23. juunil alates aastast 1934.
Uus!!: Cēsis ja Võidupüha · Näe rohkem »
Võnnu foogt
Võnnu foogt (saksa keeles Vogt von Wenden) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Võnnu foogtkonda.
Uus!!: Cēsis ja Võnnu foogt · Näe rohkem »
Võnnu komtuur
Võnnu komtuur (saksa keeles Komtur von Wenden, läti keeles Cēsu komturs) oli algselt Mõõgavendade ja hiljem Liivi ordu käsknik, kes valitses Võnnu komtuurkonda.
Uus!!: Cēsis ja Võnnu komtuur · Näe rohkem »
Võnnu kreis
Võnnu kreis ehk Võnnu maakond (saksa keeles Kreis Wenden, läti keeles Cēsu apriņķis, vene keeles Венденский уезд, ka Цесисский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Võnnu-Valga kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Uus!!: Cēsis ja Võnnu kreis · Näe rohkem »
Võnnu lahing
Võnnu lahing (läti keeles Cēsu kaujas) toimus 19. kuni 23. juunini 1919 Cēsise (eesti keeles Võnnu) lähistel Põhja-Lätis eestlaste ja Saksa Landeswehri vahel, Landesveeri sõjas.
Uus!!: Cēsis ja Võnnu lahing · Näe rohkem »
Võnnu mõis (Võnnu kihelkond)
Võnnu mõis (saksa keeles Schloß Wenden, läti keeles Cēsu pilsmuiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Võnnu kihelkonnas.
Uus!!: Cēsis ja Võnnu mõis (Võnnu kihelkond) · Näe rohkem »
Võnnu muinaslinnus
Riekstukalnsi linnamägi, linnuse asupaik. Võnnu lossipargi põhjapoolne tiik. Võnnu muinaslinnus oli kuni 13.
Uus!!: Cēsis ja Võnnu muinaslinnus · Näe rohkem »
Võnnu ordulinnus
Võnnu ordulinnus (ka Cēsise ordulinnus; läti keeles Cēsu pils; saksa keeles Wenden, vene keeles Кесь, poola keeles Kieś) on endine Mõõgavendade ordu ja Liivi ordu maameistri residentslinnus Lätis Cēsises (Võnnus).
Uus!!: Cēsis ja Võnnu ordulinnus · Näe rohkem »
Võnnu uus loss
Võnnu uus loss Võnnu uus loss (läti keeles Cēsu pilsmuiža, saksa keeles Schloß-Wenden) on loss Lätis Cēsise piirkonnas Cēsises.
Uus!!: Cēsis ja Võnnu uus loss · Näe rohkem »
Võnnu vojevoodkond
Võnnu vojevoodkond (poola keeles Województwo wendeńskie) oli Poola-Leedu haldusüksus Liivimaa hertsogkonnas 1598−1660.
Uus!!: Cēsis ja Võnnu vojevoodkond · Näe rohkem »
Veekogu
Veekogu Veekogu on maapinnanõos või maa sees olev looduslik või tehislik veekogum.
Uus!!: Cēsis ja Veekogu · Näe rohkem »
Vene-Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius 1573 Vene-Liivi sõda ehk Vene-Liivimaa sõda oli relvakonflikt Vene tsaaririigi ja Vana-Liivimaa (peamiselt Liivi ordu relvajõudude) vahel 16. sajandil, aastatel 1558–1561.
Uus!!: Cēsis ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »
Venelased
Venelaste diasporaa Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.
Uus!!: Cēsis ja Venelased · Näe rohkem »
Venemaa keiser
Venemaa keiser oli Venemaa keisririigi valitseja tiitel.
Uus!!: Cēsis ja Venemaa keiser · Näe rohkem »
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Uus!!: Cēsis ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »
Vidzeme
Vidzeme (liivi keeles Vidumō; eesti keeles ka Läti Liivimaa) on ajalooline piirkond Lätis.
Uus!!: Cēsis ja Vidzeme · Näe rohkem »
Vilno leping (1561)
Vilno leping (ajalookirjanduses ka Vilno pakt, Vilniuse leping (pakt)) oli 28. novembril 1561 (ukj) Liivi sõja ajal Vilniuses Liivimaa konföderatsiooni ja Rzeczpospolita vahel sõlmitud leping.
Uus!!: Cēsis ja Vilno leping (1561) · Näe rohkem »
Vitraaž
Tallinna Toomkiriku aknavitraaž (2014) Vitraaž (prantsuse keeles vitrage.
Uus!!: Cēsis ja Vitraaž · Näe rohkem »
Wolter von Plettenberg
Wolter von Plettenbergi portree (u 1700) Wolter von Plettenbergi büst Cēsise Jaani kirikus (Skulptor: F. Miller, 1852) Wolter von Plettenberg (ka Walter von Plettenberg; umbes 1450 Meyerichi linnus (praeguse Welveri valla alal), Vestfaali hertsogkond – 28. veebruar 1535 Võnnu, Vana-Liivimaa) oli Saksa ordu Liivimaa haru maameister 1494–1535.
Uus!!: Cēsis ja Wolter von Plettenberg · Näe rohkem »
Zygmunt II August
Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.
Uus!!: Cēsis ja Zygmunt II August · Näe rohkem »
11. sajand
11.
Uus!!: Cēsis ja 11. sajand · Näe rohkem »
1201
1201.
Uus!!: Cēsis ja 1201 · Näe rohkem »
1206
1206.
Uus!!: Cēsis ja 1206 · Näe rohkem »
1209
1209.
Uus!!: Cēsis ja 1209 · Näe rohkem »
1210
1210.
Uus!!: Cēsis ja 1210 · Näe rohkem »
1218
1218.
Uus!!: Cēsis ja 1218 · Näe rohkem »
1221
1221.
Uus!!: Cēsis ja 1221 · Näe rohkem »
13. sajand
13.
Uus!!: Cēsis ja 13. sajand · Näe rohkem »
1323
1323.
Uus!!: Cēsis ja 1323 · Näe rohkem »
1484
1484.
Uus!!: Cēsis ja 1484 · Näe rohkem »
1561
1561.
Uus!!: Cēsis ja 1561 · Näe rohkem »
1577
1577.
Uus!!: Cēsis ja 1577 · Näe rohkem »
1578
1578.
Uus!!: Cēsis ja 1578 · Näe rohkem »
1580
1580.
Uus!!: Cēsis ja 1580 · Näe rohkem »
1588
1588.
Uus!!: Cēsis ja 1588 · Näe rohkem »
1598
1598.
Uus!!: Cēsis ja 1598 · Näe rohkem »
1620
1620.
Uus!!: Cēsis ja 1620 · Näe rohkem »
1703
1703.
Uus!!: Cēsis ja 1703 · Näe rohkem »
1747
1747.
Uus!!: Cēsis ja 1747 · Näe rohkem »
1777
1777.
Uus!!: Cēsis ja 1777 · Näe rohkem »
1785
1785.
Uus!!: Cēsis ja 1785 · Näe rohkem »
1812
1812.
Uus!!: Cēsis ja 1812 · Näe rohkem »
1850. aastad
1850.
Uus!!: Cēsis ja 1850. aastad · Näe rohkem »
1858
1858.
Uus!!: Cēsis ja 1858 · Näe rohkem »
1868
1868.
Uus!!: Cēsis ja 1868 · Näe rohkem »
1878
1878.
Uus!!: Cēsis ja 1878 · Näe rohkem »
1889
1889.
Uus!!: Cēsis ja 1889 · Näe rohkem »
1919
1919.
Uus!!: Cēsis ja 1919 · Näe rohkem »
1924
1924.
Uus!!: Cēsis ja 1924 · Näe rohkem »
1949
1949.
Uus!!: Cēsis ja 1949 · Näe rohkem »
1951
1951.
Uus!!: Cēsis ja 1951 · Näe rohkem »
1998
1998.
Uus!!: Cēsis ja 1998 · Näe rohkem »
2006
2006.
Uus!!: Cēsis ja 2006 · Näe rohkem »
23. juuni
23.
Uus!!: Cēsis ja 23. juuni · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Cesis, Läti Võnnu, Venden, Wenden.
