Sarnasusi D-elemendid ja Hüdriidid
D-elemendid ja Hüdriidid on 24 ühist asja (Unioonpeedia): Aatom, Elekter, Elektron, Hõbe, Ioon, Keemiline element, Keemiline side, Keemiliste elementide perioodilisussüsteem, Keemistemperatuur, Kristallivõre, Lahusti, Leelismetallid, Leelismuldmetallid, Mangaan, Metallid, Mittemetallid, Oksüdatsiooniaste, Oksüdeerija, Orbitaal, Pallaadium, Sulam, Sulamistemperatuur, Tahkis, Väliselektronkiht.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Aatom ja D-elemendid · Aatom ja Hüdriidid ·
Elekter
Elektri ülekandeliinid Elekter on elektrilaengute olemasolust tingitud nähtuste kompleks.
D-elemendid ja Elekter · Elekter ja Hüdriidid ·
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
D-elemendid ja Elektron · Elektron ja Hüdriidid ·
Hõbe
Elektrolüüsi teel saadud puhta (üle 99,95%) hõbeda kristall Hõbe (ladina keeles argentum) on keemiline element sümboliga Ag ja järjenumbriga 47.
D-elemendid ja Hõbe · Hõbe ja Hüdriidid ·
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
D-elemendid ja Ioon · Hüdriidid ja Ioon ·
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
D-elemendid ja Keemiline element · Hüdriidid ja Keemiline element ·
Keemiline side
Keemiline side on side, mis ühendab aatomeid üksteisega.
D-elemendid ja Keemiline side · Hüdriidid ja Keemiline side ·
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Üks võimalikke keemilise elemendi kujutusviise tabelis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ehk Mendelejevi tabel on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse.
D-elemendid ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Hüdriidid ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ·
Keemistemperatuur
Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.
D-elemendid ja Keemistemperatuur · Hüdriidid ja Keemistemperatuur ·
Kristallivõre
Kuubikujuliste elementaarrakkudega kristallivõre Kristallivõre on kristalli koosseisu kuuluvate aatomite, ioonide või molekulide tasakaalulisele asetusele vastavate ruumipunktide kogum, mida iseloomustab perioodiline korduvus ruumis.
D-elemendid ja Kristallivõre · Hüdriidid ja Kristallivõre ·
Lahusti
Lahusti on aine (tavaliselt vedelik), mis on võimeline lahustama teisi aineid – vedelikke, gaase või tahkeid aineid.
D-elemendid ja Lahusti · Hüdriidid ja Lahusti ·
Leelismetallid
Leelismetallid on perioodilisussüsteemi IA rühma kuuluvad metallilised elemendid.
D-elemendid ja Leelismetallid · Hüdriidid ja Leelismetallid ·
Leelismuldmetallid
Leelismuldmetallid on klassikalises mõistes metallid, mille oksiidid ("leelismullad") sarnaselt leelismetallide oksiididega annavad veega reageerides tugevaid aluseid (leeliseid) ning mille oksiidide sulamistemperatuur on sarnaselt muldmetallide oksiidide ("muldade") sulamistemperatuuriga kõrge.
D-elemendid ja Leelismuldmetallid · Hüdriidid ja Leelismuldmetallid ·
Mangaan
Mangaan on keemiline element järjenumbriga 25.
D-elemendid ja Mangaan · Hüdriidid ja Mangaan ·
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
D-elemendid ja Metallid · Hüdriidid ja Metallid ·
Mittemetallid
Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone.
D-elemendid ja Mittemetallid · Hüdriidid ja Mittemetallid ·
Oksüdatsiooniaste
Oksüdatsiooniaste on keemias arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis.
D-elemendid ja Oksüdatsiooniaste · Hüdriidid ja Oksüdatsiooniaste ·
Oksüdeerija
Oksüdeerija (ka oksüdeeriv aine, oksüdant) on keemias aine, mis redoksreaktsiooni käigus liidab endaga elektrone.
D-elemendid ja Oksüdeerija · Hüdriidid ja Oksüdeerija ·
Orbitaal
Orbitaal on lainefunktsioon, mis kirjeldab elektroni lainelaadest käitumist aatomis (aatomorbitaal) või mitmest aatomist koosnevas molekulis (molekulorbitaal).
D-elemendid ja Orbitaal · Hüdriidid ja Orbitaal ·
Pallaadium
Pallaadium Pallaadium (keemilise sümboliga Pd) on keemiline element järjenumbriga 46.
D-elemendid ja Pallaadium · Hüdriidid ja Pallaadium ·
Sulam
Teras on üks tuntumaid metallisulameid: selle põhikomponendiks on raud ja see sisaldab 0,02–2,14% süsinikku Sulam on kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel või paagutamisel (peenepulbrilise metallide segu kokkupressimisel rõhu abil kõrgel temperatuuril) saadud aine.
D-elemendid ja Sulam · Hüdriidid ja Sulam ·
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
D-elemendid ja Sulamistemperatuur · Hüdriidid ja Sulamistemperatuur ·
Tahkis
Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.
D-elemendid ja Tahkis · Hüdriidid ja Tahkis ·
Väliselektronkiht
Väliselektronkiht ehk valentselektronkiht on suurima peakvantarvuga elektronkiht.
D-elemendid ja Väliselektronkiht · Hüdriidid ja Väliselektronkiht ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis D-elemendid ja Hüdriidid ühist
- Millised on sarnasused D-elemendid ja Hüdriidid
Võrdlus D-elemendid ja Hüdriidid
D-elemendid on 115 suhted, samas Hüdriidid 100. Kuna neil ühist 24, Jaccard indeks on 11.16% = 24 / (115 + 100).
Viiteid
See artikkel näitab suhet D-elemendid ja Hüdriidid. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: