Sarnasusi DNA ja Magneesium
DNA ja Magneesium on 14 ühist asja (Unioonpeedia): Aatom, Ensüüm, Fosforhape, Hape, Hapnik, Iooniline side, Katioon, Molekul, Nukleiinhapped, Organism, Ribosoom, Süsinik, Soolad, Valgusüntees.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Aatom ja DNA · Aatom ja Magneesium ·
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
DNA ja Ensüüm · Ensüüm ja Magneesium ·
Fosforhape
Fosforhape ehk ortofosforhape on värvuseta kristalne aine, mille keemiline valem on H3PO4.
DNA ja Fosforhape · Fosforhape ja Magneesium ·
Hape
Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.
DNA ja Hape · Hape ja Magneesium ·
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
DNA ja Hapnik · Hapnik ja Magneesium ·
Iooniline side
Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena.
DNA ja Iooniline side · Iooniline side ja Magneesium ·
Katioon
Katioon on positiivse elektrilaenguga ioon.
DNA ja Katioon · Katioon ja Magneesium ·
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
DNA ja Molekul · Magneesium ja Molekul ·
Nukleiinhapped
Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerid on nukleotiidid.
DNA ja Nukleiinhapped · Magneesium ja Nukleiinhapped ·
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
DNA ja Organism · Magneesium ja Organism ·
Ribosoom
70S ribosoomi 50S alaühik. Kollane osa on rRNA ja sinine märgib valgulist osa. Punasega on märgitud aktiivsait Ribosoom translatsioonil. Näha on ka kahe alaühiku vahel olevad tRNA-d Ribosoom (inglise ribosome) on nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev kaheosaline molekulaarne masin, mis koosneb ribosomaalse RNA (rRNA) ja valgu molekulidest.
DNA ja Ribosoom · Magneesium ja Ribosoom ·
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
DNA ja Süsinik · Magneesium ja Süsinik ·
Soolad
Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.
DNA ja Soolad · Magneesium ja Soolad ·
Valgusüntees
Valgusüntees ehk valgu biosüntees on valkude moodustamise protsess rakkudes, milles osalevad RNA-d ja ribosoomid.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis DNA ja Magneesium ühist
- Millised on sarnasused DNA ja Magneesium
Võrdlus DNA ja Magneesium
DNA on 114 suhted, samas Magneesium 205. Kuna neil ühist 14, Jaccard indeks on 4.39% = 14 / (114 + 205).
Viiteid
See artikkel näitab suhet DNA ja Magneesium. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: