Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Daakia (Rooma provints) ja Möösia

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Daakia (Rooma provints) ja Möösia

Daakia (Rooma provints) vs. Möösia

Rooma Daakia provints (125 pKr) Rooma Daakia (ka Dacia Traiana (Traianuse Daakia) või Dacia Felix ('viljakas/õnnelik Daakia') oli Rooma keisririigi provints aastatel 106 kuni 274–275 pKr. Selle territoorium hõlmas Ida- ja Kagu-Transilvaania, Banaadi ja Olteenia (tänase Rumeenia piirkonnad). See oli algusest peale keisriprovints, sobides piirialale, ja jäi nii kogu Rooma okupatsiooniks. Ajaloolaste hinnangul jäi Rooma Daakia rahvaarv vahemikku 650 000 – 1 200 000. Daakia vallutuse viis lõpule keiser Traianus (98–117) pärast kahte suurt kampaaniat Decebaluse Daakia kuningriigi vastu. Roomlased ei hõivanud kogu vana Daakia kuningriiki, kui suurem osa Moldovast koos Marmaatia ja Krisaaniaga jäi isegi pärast Rooma vallutust vabade daaklaste valitseda. Aastal 119 jaotati Rooma provints kaheks: Dacia Superior (Ülem-Daakia) ja Dacia Inferior (Alam-Daakia; hiljem nimega Dacia Malvensis). Aastal 124 (või 158. aasta paiku) jaotati Dacia Superior kaheks: Dacia Apulensis ja Dacia Porolissensis. Markomanni sõdade ajal allutati sõjaline ja kohtuhaldus ühe kuberneri käsu alla, talle allus kaks senaatorit (Legatus legionis); provintsi kutsuti tres Daciae (Kolm Daakiat) või lihtsalt Dacia. Rooma võimud korraldasid Daakia massilise ja organiseeritud koloniseerimise. Avati uued kaevandused ja intensiivistus maagi kaevandamine, samas kui provintsis õitsesid põllumajandus, loomakasvatus ja kaubandus. Daakia hakkas teraviljaga varustama mitte ainult provintsis asuvat sõjaväge, vaid ka ülejäänud Balkani piirkonda. Sellest sai linnastunud provints, teada on umbes kümme linna, millest kaheksa kandsid kõrgeimat kategooriat colonia, kuigi linnade arv oli väiksem, kui piirkonna teistes provintsides. Kõik linnad arenesid välja vanadest sõjaväe laagritest. Ulpia Traiana Sarmizegetusa, keiserliku prokuraatori (rahandusametniku) asukoht kõigile kolmele provintsile oli provintsi rahandus-, religiooni- ja seadusandlik keskus. Alba Iulia, kus asus kolme provintsi sõjalise kuberneri peakorter, ei olnud lihtsalt suurim linn provintsis, vaid üks suuremaid kogu Doonau piiril. Rooma Daakia olemasolu algusest peale olid olemas sõjalised ja poliitilised ohud. Esimesed vastased olid provintsiga külgnenud vabad daaklased, kes pärast sarmaatidega liitumist rüüstasid provintsi Marcus Aureliuse valitsemisajal. Pärast rahulikumat aega, mis hõlmas valitsemised Commodusest Caracallani (180–217 pKr), ründasid provintsi taas sissetungijad, seekord Daakia hõim karpid liidus äsjasaabunud gootidega, kes aja jooksul muutusid keisririigile tõsiseks raskuseks. Kuna Daakia hoidmine oli järjest keerulisem, olid keisrid sunnitud 270. aastatel provintsi maha jätma, tehes sellest esimese Rooma pikaajalise valduse, mis maha jäeti. Daakiat laastasid aastatel 248–250 germaani hõimud (goodid, taifaalid, bastarnid) koos karpidega, aastatel 258 ja 263 karpid ja goodid ning aastatel 267 ja 269 goodid ja herulid. Muistsed allikad osutasid, et Daakia oli praktiliselt kadunud Gallienuse valitsemisajal (253–268), kuid nad teatavad ka, et see oli Aurelianus (270–275), kes loovutas Dacia Traiana. Ta evakueeris Daakiast oma väed ja tsiviilvalitsuse ning asutas Dacia Aureliana pealinnaga Serdikas Alam-Möösias. Endise Dacia Traiana provintsi romaniseeritud elanikkonna saatus on muutunud elava vaidluse teemaks. Üks teooria väitis, et iidses Daakias, kuhu tulevikus moodustus Rumeenia, kõneldud ladina keel muutus järk-järgult rumeenia keeleks; paralleelselt moodustus dakoromaanidest (romaniseeritud Dacia Traiana rahvas) uus rahvas – rumeenlased. Vastupidine teooria väitis, et rumeenlased põlvnesid Balkani poolsaare Rooma provintside romaniseeritud elanikkonnast. Provintsid ''Moesia Inferior'' (paremal) ja ''Moesia Superior'' (vasakul) esile tõstetud ''Moesia Inferior'' (esile tõstetud) ''Moesia Superior'' (esile tõstetud) hilisantiikajal Olbia Möösia (ladina: Moesia, Mœsia, kreeka; Μοισία) oli antiikne piirkond ja hiljem Rooma provints, mis paiknes Balkanil Doonaust lõunas.

Sarnasusi Daakia (Rooma provints) ja Möösia

Daakia (Rooma provints) ja Möösia on 29 ühist asja (Unioonpeedia): Adrianoopoli lahing (378), Apollodoros Damaskusest, Augustus, Aurelianus, Balkani poolsaar, Belgrad, Constanța, Constantinus Suur, Daakia, Daaklased, Diocletianus, Domitianus, Doonau, Germaanlased, Goodid, Hunnid, Illüürlased, Karpaadid, Legaat, Must meri, Rooma keisririik, Rooma provintsid, Sarmaadid, Silistra, Slaavlased, Traaklased, Traianus, Traianuse sild, Valens.

Adrianoopoli lahing (378)

Adrianoopoli lahing peeti 378.

Adrianoopoli lahing (378) ja Daakia (Rooma provints) · Adrianoopoli lahing (378) ja Möösia · Näe rohkem »

Apollodoros Damaskusest

Apollodoros Damaskusest Apollodoros Damaskusest (kreeka keeles: Ἀπολλόδωρος) oli süüria-kreeka päritolu vanarooma insener ja arhitekt (akme 2. sajandi algus).

Apollodoros Damaskusest ja Daakia (Rooma provints) · Apollodoros Damaskusest ja Möösia · Näe rohkem »

Augustus

Augustus (Imperator Caesar Divi filius Augustus; sünninimi Gaius Octavius (Thurinus); varem Octavianus; 23. september 63 eKr – 19. august 14 pKr) oli Vana-Rooma keiser 16. jaanuarist 27 eKr 19. augustini 14 pKr.

Augustus ja Daakia (Rooma provints) · Augustus ja Möösia · Näe rohkem »

Aurelianus

Lucius Domitius Aurelianus (Imperator Caesar Lucius Domitius Aurelianus Augustus); 9. september 214 – september 275) oli Vana-Rooma keiser septembrist 270 kuni surmani (valitses 5 aastat ja suri 61-aastaselt). Lucius Domitius Aurelianus Lisanimed: Germanicus maximus (271), Goticus maximus (272), Dacicus maximus (272), Parthicus (Persicus?) maximus (272), Arabicus maximus (272), Palmyrenicus maximus (272), Armeniacus (?), Adiabenicus (?), Carpicus maximus (273), Restitutor orbis (274). Tapeti oma sekretäri poolt. Aurelianus sündis Möösias, oli rahvuselt illüür ja arvatavasti kolooni poeg. Ta oli elukutseline sõjaväelane ja sai Claudius II ajal ratsaväe ülemaks. Pärast Claudiuse surma kuulutas ta end Sirmiumis keisriks. Võitudega jüütide, sarmaatide, vandaalide ja gootide üle taastas ta Rooma piiri Doonaul, kuid pidi teisel pool jõge oleva Daakia 271 gootidele loovutama. 271 peatas ta Pavia lähedal alamannide sissetungi Itaaliasse. Ta laskis ümbritseda Rooma Aurelianuse müüriga, millest 18,8 km on säilinud. 272 võitis ta Palmyra kuningriigi valitsejanna Zenobia ja tõi ta vangina Rooma. 274 võitis ta Gallia usurpaatori Tetricus I ja liidendas seega kõik sajandi keskel tekkinud separaatriigid, taastades Rooma keisririigi ühtsuse. Siit tuleneb tema aunimetus restitutor orbis ('maailma taastaja'). Ta uskus, et riiki on võimalik ühendada ühtse usuga. Seega kehtestas ta riigis päikese usu. Lisaks käskis ta end nimetada jumalaks.

Aurelianus ja Daakia (Rooma provints) · Aurelianus ja Möösia · Näe rohkem »

Balkani poolsaar

Balkani poolsaare geograafiline piiritlus Balkani poolsaar ehk Balkan on poolsaareline piirkond Kagu-Euroopas Vahemere ja Musta mere ääres, Väike-Aasia poolsaare ja Apenniini poolsaare vahel.

Balkani poolsaar ja Daakia (Rooma provints) · Balkani poolsaar ja Möösia · Näe rohkem »

Belgrad

Belgrad on Serbia pealinn.

Belgrad ja Daakia (Rooma provints) · Belgrad ja Möösia · Näe rohkem »

Constanța

Constanța on linn Rumeenias, Constanța maakonna keskus.

Constanța ja Daakia (Rooma provints) · Constanța ja Möösia · Näe rohkem »

Constantinus Suur

Constantinus I Suur (ladina keeles Constantinus I Maximus; Imperator Caesar Divi Constantii Flavius Valerius Constantinus Augustus); sünninimi Gaius Flavius Valerius Constantinus; 27. veebruar 272 Naissus – 22. mai 337 Ankyronis) oli Vana-Rooma keiser 25. juulist 306 kuni surmani. Tema valitsemisajal lõpetati Rooma keisririigis kristlaste tagakiusamine ning hakati kristlust soosima. Katoliku, õigeusu, luteri ja armeenia kirik tähistavad 22. maid tema mälestuspäevana. H. G. Wells võrdles teda tema maailmaajaloo rolli poolest Aleksander Suure ja Julius Caesariga.

Constantinus Suur ja Daakia (Rooma provints) · Constantinus Suur ja Möösia · Näe rohkem »

Daakia

Daakia (ladina keeles Dacia) oli vanaaja maa, mis Rooma keisririigi ajal piirnes Tisza jõega läänes, Doonau alamjooksuga lõunas, Dnestri (või Pruti) jõega idas ning Karpaatidega põhjas.

Daakia ja Daakia (Rooma provints) · Daakia ja Möösia · Näe rohkem »

Daaklased

traaklaste, Vana-Kreeka alad Balkanil Daaklased oli keldi mõjudega traakia rahvas, kes elas alates 5. sajandist eKr Mustast merest läänes.

Daakia (Rooma provints) ja Daaklased · Daaklased ja Möösia · Näe rohkem »

Diocletianus

Diolectianuse pea Istanbuli arheoloogiamuuseumis Diocletianus (Imperator Caesar Caius Marcus Aurelius Numerius Diocletianus Augustus); sünninimi Diocles; (22. detsember 245 – 3. detsember 313) oli Vana-Rooma keiser 20. novembrist 283 kuni 1. maini 305.

Daakia (Rooma provints) ja Diocletianus · Diocletianus ja Möösia · Näe rohkem »

Domitianus

Domitianus (Imperator Caesar Divi Vespasiani Domitianus (Germanicus) Augustus; sünninimi (kuni 81. aastani) Titus Flavius Domitianus; 24. oktoober 51 – 18. september 96 Rooma) oli Vana-Rooma keiser 14. septembrist 81 kuni surmani (15 aastat ja 4 päeva).

Daakia (Rooma provints) ja Domitianus · Domitianus ja Möösia · Näe rohkem »

Doonau

Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.

Daakia (Rooma provints) ja Doonau · Doonau ja Möösia · Näe rohkem »

Germaanlased

Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.

Daakia (Rooma provints) ja Germaanlased · Germaanlased ja Möösia · Näe rohkem »

Goodid

Goodid (gooti keeles gutans) on idagermaani hõim.

Daakia (Rooma provints) ja Goodid · Goodid ja Möösia · Näe rohkem »

Hunnid

Hunnid olid Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud.

Daakia (Rooma provints) ja Hunnid · Hunnid ja Möösia · Näe rohkem »

Illüürlased

Illüürlased olid indoeuroopa hõimud, kes alates pronksiaja lõpust 2.

Daakia (Rooma provints) ja Illüürlased · Illüürlased ja Möösia · Näe rohkem »

Karpaadid

Karpaadid Rohelisega on märgitud Lääne-Karpaadid, oranžiga Ida-Karpaadid, lillaga Transilvaania platoo, punasega Lääne-Transilvaania mäed ja sinisega Transilvaania Alpid Karpaadid on mäed Euroopas.

Daakia (Rooma provints) ja Karpaadid · Karpaadid ja Möösia · Näe rohkem »

Legaat

Legaat (ladina keeles legatus; mitmuses legati) oli kõrge sõjaväeline auaste Vana-Rooma armees, võrreldav tänapäeva kindraliga.

Daakia (Rooma provints) ja Legaat · Legaat ja Möösia · Näe rohkem »

Must meri

Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.

Daakia (Rooma provints) ja Must meri · Möösia ja Must meri · Näe rohkem »

Rooma keisririik

Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.

Daakia (Rooma provints) ja Rooma keisririik · Möösia ja Rooma keisririik · Näe rohkem »

Rooma provintsid

Rooma provintsid (ladina provincia) olid Rooma riigi haldusüksused väljaspool Itaalia emamaad.

Daakia (Rooma provints) ja Rooma provintsid · Möösia ja Rooma provintsid · Näe rohkem »

Sarmaadid

Sarmaadid (vanairaani keeles sarumatah 'vibukütt') olid iraani keelte hulka kuulunud keelt või keeli kõnelnud rändhõimud, kes liikusid Kesk-Aasiast Uurali mägede piirkonda umbes 5. sajandil eKr ning asustasid alasid Lõuna-Venemaal, Ukrainas ja Ida-Balkanil kuni nende kultuur hunnide vallutuste mõjul 4. sajandi paiku m.a.j. taandus või sulandus.

Daakia (Rooma provints) ja Sarmaadid · Möösia ja Sarmaadid · Näe rohkem »

Silistra

Silistra (bulgaaria keeles Силистра, türgi keeles Silistre) on linn Bulgaaria kirdeosas ajaloolises Lõuna-Dobrudža piirkonnas.

Daakia (Rooma provints) ja Silistra · Möösia ja Silistra · Näe rohkem »

Slaavlased

Slaavi keelealad Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.

Daakia (Rooma provints) ja Slaavlased · Möösia ja Slaavlased · Näe rohkem »

Traaklased

Traaklased olid indoeuroopa keelte hulka kuuluvat traakia keelt kõnelnud hõimud, kes asustasid Traakiat, ajaloolis-geograafilist piirkonda Balkani poolsaare kirdenurgas, praeguse Bulgaaria, Kirde-Kreeka, Ida-Serbia ning Türgi Euroopa-osa kohal.

Daakia (Rooma provints) ja Traaklased · Möösia ja Traaklased · Näe rohkem »

Traianus

Traianus (Imperator Caesar Divii Nervae Nerva Traianus Augustus; sünninimi Marcus Ulpius Traianus Crinitus; 18. september 53 Italica, Baetica – 9. august 117 Selinus, Kiliikia) oli Vana-Rooma keiser 28. jaanuarist 98 kuni surmani.

Daakia (Rooma provints) ja Traianus · Möösia ja Traianus · Näe rohkem »

Traianuse sild

samba jäänus (foto 2009) Traianuse sild, ka Apollódorose sild üle Doonau jõe, (ladina keeles: Pons Traianus; serbia keeles: Трајанов мост; rumeenia keeles: Podul lui Traian) oli puitsild üle Doonau jõe 2. sajandil.

Daakia (Rooma provints) ja Traianuse sild · Möösia ja Traianuse sild · Näe rohkem »

Valens

Valens (täisnimi Flavius Julius Valens Augustus; 328 Cibalae – 9. august 378 Adrianoopol) oli Ida-Rooma keiser aastatel 364–378.

Daakia (Rooma provints) ja Valens · Möösia ja Valens · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Daakia (Rooma provints) ja Möösia

Daakia (Rooma provints) on 164 suhted, samas Möösia 60. Kuna neil ühist 29, Jaccard indeks on 12.95% = 29 / (164 + 60).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Daakia (Rooma provints) ja Möösia. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: