Ava Google MapsisSisukord
70 suhted: Absolutism, Ancien régime, Annonay, Arelaat, Belle époque, Briançon, Burgundid, Charles de Gaulle, Charles II Paljaspea, Charles V, Charles VII, Charles VIII, Dauphiné Alpid, Delfiin, Departemang, Dofään, Drôme'i departemang, Elba, François I, Frangi riik, Gallia, Gallid, Genf, Grenoble, Hautes-Alpesi departemang, Henri IV, Hugenotisõjad, Isère, Isère'i departemang, Itaalia sõjad, Julius Caesar, La Tour-du-Pin, Lääne-Rooma keisririik, Läänegoodid, Lotharingia, Louis XI, Louis XII, Louis XVIII, Lyon, Nantes'i edikt, Napoleon I, Nyons, Oliiviõli, Pavia lahing, Philippe VI, Piemonte, Poitiers' lahing (1356), Prantsuse esimene keisririik, Prantsuse revolutsioon, Prantsuse teine keisririik, ... Laienda indeks (20 rohkem) »
Absolutism
Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim.
Vaata Dauphiné ja Absolutism
Ancien régime
Kuningas Louis XIV, kelle valitsemise ajal ''ancien régime'' saavutas Prantsusmaal absolutismi valitsemisvormi Ancien régime (prantsuse keelest 'vana kord') oli Prantsusmaal eksisteerinud poliitiline ja sotsiaalmajanduslik kord umbes 16.
Vaata Dauphiné ja Ancien régime
Annonay
Annonay on linn ja vald Lõuna-Prantsusmaal Auvergne-Rhône-Alpesi piirkonnas Ardèche'i departemangu põhjaosas.
Vaata Dauphiné ja Annonay
Arelaat
hertsogkond Hertsogkonna sõltlased Arles'i kuningriik ehk Arelaat (933–1378) või Teine Burgundia kuningriik (prantsuse keeles Royaume de Bourgogne) kõrgkeskajal oli aastal 933 varasema keskaegse Burgundia kuningriigi maadest Arles'is rajatud frankide dominioon.
Vaata Dauphiné ja Arelaat
Belle époque
Josef Engelharti 1903. aasta maal "Loge im Sofiensaal" Belle époque (prantsuse keeles La Belle Époque 'kaunis ajastu') oli periood Lääne-Euroopas, eelkõige Prantsusmaa Kolmanda Vabariigi ja Belgia Kuningriigi, aga ka üldisemalt Mandri-Euroopa ajaloos.
Vaata Dauphiné ja Belle époque
Briançon
Briançon on linn Prantsusmaa kaguosas Provence-Alpes-Côte d'Azuri piirkonnas Hautes-Alpesi departemangus.
Vaata Dauphiné ja Briançon
Burgundid
Rooma riik Hadrianuse ajal (valitses 117–138 pKr); näidatud '''Burgundiones''' germaanlaste paiknemine, kes tollal asustasid piirkonda ''Viadua'' (Odra) ja ''Visula'' (Wisła) jõe vahel Burgundid (ladina keeles Burgundiōnes; vanapõhja keeles Burgundar; vanainglise keeles Burgendas; kreeka keeles Βούργουνδοι) olid idagermaani hõim, mis võis rännata Mandri-Skandinaaviast Bornholmi saarele, mille vana nimekuju vanapõhja keeles oli Burgundarholmr (burgundide saar), ja sealt edasi Mandri-Euroopasse.
Vaata Dauphiné ja Burgundid
Charles de Gaulle
Charles de Gaulle, umbes 1942 Charles André Joseph Marie de Gaulle (22. november 1890 Prantsusmaa, Lille – 9. november 1970) oli Prantsuse sõjaväelane ja poliitik.
Vaata Dauphiné ja Charles de Gaulle
Charles II Paljaspea
Charles II Paljaspea ehk Charles Paljaspea (saksapäraselt Karl der Kahle; 13. juuni 823 Frankfurt – 6. oktoober 877 Avrieux) oli Lääne-Frangi riigi esimene kuningas alates 843 (isa Ludwig Vaga süseräniteedi all valitses ta Alemanniat 829–840) ning Frangi keiser alates 875 kuni surmani.
Vaata Dauphiné ja Charles II Paljaspea
Charles V
Charles V, Böömimaa kuningas Wenzel ja keiser Karl IV Charles V (21. jaanuar 1338 – 16. september 1380) oli Prantsusmaa kuningas 1364–1380.
Vaata Dauphiné ja Charles V
Charles VII
Charles VII Jean Fouquet' maalil (1445–1450) Charles VII (22. veebruar 1403 – 22. august 1461) oli Prantsusmaa kuningas aastast 1429 kuni surmani, tegelik valitseja (dofäänina) ka 1422–1429.
Vaata Dauphiné ja Charles VII
Charles VIII
thumb Charles VIII (hüüdnimena on kasutatud Hiilgav) (30. juuni 1470 – 7. aprill 1498) oli Prantsusmaa kuningas 1483–1498.
Vaata Dauphiné ja Charles VIII
Dauphiné Alpid
La Meije vaadatuna Emparise platoolt Dauphiné Alpid (lõik nr. 5) Lääne-Alpides Dauphiné Alpid (prantsuse: Alpes du Dauphiné) on mäestikerühm Kagu-Prantsusmaal, Alpide peaahelikust läänes.
Vaata Dauphiné ja Dauphiné Alpid
Delfiin
Delfiin (Delphinus) on mereimetajate perekond delfiinlaste sugukonnast.
Vaata Dauphiné ja Delfiin
Departemang
Departemang (prantsuse département, hispaania departamento) on paljude riikide haldus- ja poliitiline alljaotus.
Vaata Dauphiné ja Departemang
Dofään
Dofääni vapp Dofään (prantsuse keeles le dauphin 'delfiin') on Prantsuse kuninga troonipärija nimetus Valois'de ja Bourboni dünastia ajal.
Vaata Dauphiné ja Dofään
Drôme'i departemang
Drôme'i departemang on 2.
Vaata Dauphiné ja Drôme'i departemang
Elba
Elba asendikaart Elba saar lennukilt vaadatuna Elba (ladina keeles Ilva, etruski keeles 'raud') on Itaaliale kuuluv saar Toscana ranniku lähedal, Korsikast idas.
Vaata Dauphiné ja Elba
François I
thumb François I (12. september 1494 Charente, Cognac – 31. märts 1547 Rambouillet) oli Prantsusmaa kuningas 1515.
Vaata Dauphiné ja François I
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Vaata Dauphiné ja Frangi riik
Gallia
Gallia on roomlaste pandud nimi gallide (keltide) asualale, mis hõlmas täielikult tänapäeva Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alasid ning osaliselt Šveitsi, Põhja-Itaalia, Hollandi ja Saksamaa alasid.
Vaata Dauphiné ja Gallia
Gallid
Gallid ehk gallialased olid keldi rahvas, kes elas Gallias rauaajal ja Rooma ajal, ligikaudu 5. sajandist eKr kuni 3. sajandini pKr.
Vaata Dauphiné ja Gallid
Genf
Genf on linn ja vald Šveitsis, Genfi kantoni keskus.
Vaata Dauphiné ja Genf
Grenoble
Grenoble on linn Prantsusmaal Kagu-Alpides Rhône'i lisajõe Isère'i kaldal, Isère'i departemangu halduskeskus.
Vaata Dauphiné ja Grenoble
Hautes-Alpesi departemang
Hautes-Alpes (Ülem-Alpid) on departemang Prantsusmaa kagunurgas Provence-Alpes-Côte d'Azuri piirkonnas.
Vaata Dauphiné ja Hautes-Alpesi departemang
Henri IV
Henri IV (13. detsember 1553 – 14. mai 1610) oli Navarra kuningas 1562–1610 (Henri III nime all) ning Prantsusmaa kuningas 1589–1610.
Vaata Dauphiné ja Henri IV
Hugenotisõjad
Pärtliöö veresaun Hugenotisõjad ehk hugenottide sõjad olid kodusõjad Prantsusmaa kuningriigis, mida pidasid 16. sajandi teisel poolel hugenotid ja katoliiklased.
Vaata Dauphiné ja Hugenotisõjad
Isère
Isère on jõgi Prantsusmaal Auvergne-Rhône-Alpesi piirkonnas.
Vaata Dauphiné ja Isère
Isère'i departemang
Isère'i departemang on 2.
Vaata Dauphiné ja Isère'i departemang
Itaalia sõjad
Itaalia sõjad, mida tuntakse ka nimetuste suured Itaalia sõjad, Itaalia suured sõjad, Itaalia XVI sajandi sõjad, Habsburgi-Valois' sõjad all, oli sõjaliste konfliktide sari aastatel 1494–1559, milles osales enamik Itaalia linnriike, paavstiriik, enamik Lääne-Euroopa suurriike (Prantsusmaa kuningriik, Hispaania kuningriik, Püha Rooma riik ja Šotimaa kuningriik ning ka Otomani impeerium).
Vaata Dauphiné ja Itaalia sõjad
Julius Caesar
Gaius Julius Caesar (13. juuli 100 eKr – 15. märts 44 eKr) oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik.
Vaata Dauphiné ja Julius Caesar
La Tour-du-Pin
La Tour-du-Pin on linn Prantsusmaal Isère'i departemangus.
Vaata Dauphiné ja La Tour-du-Pin
Lääne-Rooma keisririik
Lääne-Rooma keisririik oli Rooma impeeriumi jagunemise järel selle läänepoolses osas eksisteerinud riik.
Vaata Dauphiné ja Lääne-Rooma keisririik
Läänegoodid
Hispaania Riiklik Arheoloogiamuuseum). Läänegoodid (või) olid üks kahest gooti rahvuse põhiharust idagootide kõrval.
Vaata Dauphiné ja Läänegoodid
Lotharingia
Frangi riigi kolmeks jagamine Verduni lepinguga aastal 843: Lääne-Frangi riik (roosa), Kesk-Frangi riik (roheline) ja Ida-Frangi riik (kollane) Lotharingia oli keskaegne Karolingide impeeriumi järglaskuningriik, koosnedes Madalmaadest, Lääne-Reinimaast, tänapäeva Prantsusmaa ja Saksamaa piirialadest ja Lääne-Šveitsist.
Vaata Dauphiné ja Lotharingia
Louis XI
pisi Louis XI (3. juuli 1423 Bourges – 30. august 1483 Château de Plessis-lez-Tours) oli Prantsusmaa kuningas aastatel 1461 – 1483.
Vaata Dauphiné ja Louis XI
Louis XII
Louis XII (27. juuni 1462 – 1. jaanuar 1515) oli Prantsusmaa kuningas alates 1498.
Vaata Dauphiné ja Louis XII
Louis XVIII
Louis XVIII Louis XVIII (17. november 1755 – 16. september 1824) oli Prantsusmaa kuningas 6. aprillist 1814 kuni 20. märtsini 1815 ning 8. juulist 1815 kuni 16. septembrini 1824.
Vaata Dauphiné ja Louis XVIII
Lyon
Lyon on linn Prantsusmaal, Auvergne-Rhône-Alpesi piirkonna, Lyoni metropoli ja Rhône'i departemangu keskus.
Vaata Dauphiné ja Lyon
Nantes'i edikt
Nantes'i edikt on 13. aprillil 1598.
Vaata Dauphiné ja Nantes'i edikt
Napoleon I
Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.
Vaata Dauphiné ja Napoleon I
Nyons
Nyons on linn Prantsusmaal Drôme'i departemangus.
Vaata Dauphiné ja Nyons
Oliiviõli
Oliiviõli Oliiviõli (ladina keeles oleum olivarium, olivae oleum; lüh ol oliv) on õlipuu (Olea europaea L.) viljadest saadud taimeõli.
Vaata Dauphiné ja Oliiviõli
Pavia lahing
Pavia lahing peeti 24. veebruaril 1525 Itaalia sõdade käigus Prantsusmaa kuningriigi ja Püha Rooma riigi vägede vahel vahel.
Vaata Dauphiné ja Pavia lahing
Philippe VI
Philippe VI (1293 – 22. august 1350) oli Prantsusmaa kuningas aastail 1328–1350 ning koos Jeanne II-ga Navarra kuningas Philippe III 1284–1314.
Vaata Dauphiné ja Philippe VI
Piemonte
Piemonte on maakond Loode-Itaalias.
Vaata Dauphiné ja Piemonte
Poitiers' lahing (1356)
Lahingukaart Poitiers' lahing peeti Inglismaa ja Prantsusmaa vägede vahel Saja-aastase sõja ajal 19. septembril 1356.
Vaata Dauphiné ja Poitiers' lahing (1356)
Prantsuse esimene keisririik
Prantsuse esimene keisririik oli Napoleon Bonaparte'i (keisrina Napoleon I) loodud riik Euroopas 1804–1814 ja 1815.
Vaata Dauphiné ja Prantsuse esimene keisririik
Prantsuse revolutsioon
Bastille vallutamine Prantsuse revolutsioon (prantsuse keeles Révolution française; vanemas ja nõukogulikus keelepruugis Suur Prantsuse revolutsioon ja Prantsuse kodanlik revolutsioon) on rida revolutsioonilisi sündmusi Prantsusmaal aastail 1789–1799.
Vaata Dauphiné ja Prantsuse revolutsioon
Prantsuse teine keisririik
Prantsuse teine keisririik (prantsuse keeles Second Empire) oli Napoléon III.
Vaata Dauphiné ja Prantsuse teine keisririik
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Vaata Dauphiné ja Prantsusmaa
Provence
Tänapäevane piirkond Provence-Alpes-Côte d'Azur Kagu-Prantsusmaal Moustiers-Sainte-Marie Ülem-Provence'is Tüüpiline Provence'i kõrvaltee, ääristatud plaatanidega Provence (provansi: Provença klassikalise normi järgi või Prouvènço Mistrali normi järgi) on piirkond Kagu-Prantsusmaal Vahemere ääres, mis külgneb Itaaliaga.
Vaata Dauphiné ja Provence
Provints (Prantsusmaa)
Prantsusmaa kuningriik oli provintsideks jagatud 4.
Vaata Dauphiné ja Provints (Prantsusmaa)
Rhône
Rhône Steinhausi juures Šveitsis Rhône (prantsuse Le Rhône; saksa (die) Rhone (varem (der) Rotten); valsi Rotten; itaalia Rodano; arpitani Rôno, oksitaani Ròse; ladina Rhodanus; vanakreeka Ῥοδανός) on jõgi Šveitsi lääneosas ja Prantsusmaa kaguosas.
Vaata Dauphiné ja Rhône
Rhône'i departemang
Rhône'i departemang on 2.
Vaata Dauphiné ja Rhône'i departemang
Sada päeva
Sada päeva (ka seitsmenda koalitsiooni sõda) on perioodi keiser Napoleon I maapaost Elbal Pariisi tagasitulekust 20.
Vaata Dauphiné ja Sada päeva
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13.
Vaata Dauphiné ja Saksa-Rooma riik
Savoia hertsogkond
Savoia hertsogkond (itaalia: Savoia, prantsuse: Savoie, saksa: Savoyen) oli hertsogkond Apenniini poolsaare põhjaosas, mõned selle territooriumid on nüüd Prantsusmaal.
Vaata Dauphiné ja Savoia hertsogkond
Savoia krahvkond
Savoia krahvkond (prantsuse: Comté de Savoie, itaalia: Contea di Savoia) oli Saksa-Rooma riigi osariik, mis tekkis koos Šveitsi vabade kommuunidega Arelaadi kokkuvarisemisel 11.
Vaata Dauphiné ja Savoia krahvkond
Sõdadevaheline periood
Euroopat kujutav kaart aastast 1923 Sõdadevaheline periood (ladina interbellum) on Euroopa ajaloo käsitluses levinud termin, mis käsitleb perioodi esimese maailmasõja lõpust teise maailmasõja alguseni.
Vaata Dauphiné ja Sõdadevaheline periood
Tekstiilitööstus
Tekstiilitööstuse ettevõtete müügitulu ja ekspordi muutus perioodil 2010-2020 Lapsed jooksevad Bangladeshis kuivama asetatud värvitud tekstiili vahel (2021) Tekstiilitööstus (ka tekstiilitootmine) on kergetööstuse haru, mis hõlmab nii taimsete, loomsete kui ka tehiskiudainete lõngaks ja riideks töötlemist ja nendest mitmesuguste esemete valmistamist.
Vaata Dauphiné ja Tekstiilitööstus
Université Grenoble Alpes
Université Grenoble Alpes (varasema nimega Grenoble'i ülikool) on ülikool Prantsusmaal Grenoble'is.
Vaata Dauphiné ja Université Grenoble Alpes
Valence
Valence on linn Prantsusmaal Rhône'i jõe vasakul kaldal, Drôme'i departemangu keskus.
Vaata Dauphiné ja Valence
Vapp
Wrangellide vapp-epitaaf Ridala kirikus Vapp on heraldika reeglite järgi keskaegse relvastuse elementidest koostatud embleem, mida isik (näiteks riik, valitseja, maakond, linn, vald, äriühing, sugukond (suguvõsa), perekond või üksikisik) kasutab püsiva tunnusena.
Vaata Dauphiné ja Vapp
Vaucluse'i departemang
Vaucluse departemang (hääldus) on 2. järgu haldusüksus (departemang) Prantsusmaal Provence-Alpes-Côte d'Azur'i piirkonnas.
Vaata Dauphiné ja Vaucluse'i departemang
Verduni leping
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses ja kolmeks jagatuna aastal 843 Euroopa enne Karolingide kodusõda (840–843): Lääne-Euroopa Karl Suure surma (814) ja keiser Ludwig Vaga (suri aastal 840) ajal Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks.
Vaata Dauphiné ja Verduni leping
Vienne
Vienne on linn Prantsusmaal Isère'i departemangus.
Vaata Dauphiné ja Vienne
Villeurbanne
Villeurbanne on linn Prantsusmaal Auvergne-Rhône-Alpesi piirkonnas Lyoni metropolis.
Vaata Dauphiné ja Villeurbanne
Waterloo lahing
Lahingusse liikumise skeem Waterloo lahing toimus 18. juunil 1815 Prantsuse ja Seitsmenda Koalitsiooni ühendvägede vahel, mille moodustasid peamiselt Briti, Madalmaade ja Preisimaa väed.
Vaata Dauphiné ja Waterloo lahing
1968. aasta taliolümpiamängud
1968.
Vaata Dauphiné ja 1968. aasta taliolümpiamängud