Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Departemang (Prantsusmaa) ja Osnabrücki piiskopkond

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Departemang (Prantsusmaa) ja Osnabrücki piiskopkond

Departemang (Prantsusmaa) vs. Osnabrücki piiskopkond

Departemang (prantsuse département) on Prantsusmaa haldusjaotuses üks kolmest valitsemise tasemest allpool riiklikku taset (territoriaalsed kollektiivsused), piirkondade ja valdade vahel. Vürstlik Osnabrücki piiskopkond (saksa Hochstift Osnabrück) oli Saksa-Rooma riigi osariik aastatel 1225–1803.

Sarnasusi Departemang (Prantsusmaa) ja Osnabrücki piiskopkond

Departemang (Prantsusmaa) ja Osnabrücki piiskopkond on 8 ühist asja (Unioonpeedia): Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond, Kreeka, Münster, Münsteri piiskopkond, Osnabrück, Prantsuse esimene keisririik, Saksa-Rooma riik, Vaba riigilinn.

Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond

Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond (mitteametlikult Hannoveri kuurvürstkond;, kõnekeeles Kurfürstentum Hannover või lihtsalt Kurhannover) oli Saksa-Rooma riigi üheksas kuurvürstkond.

Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond ja Departemang (Prantsusmaa) · Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond ja Osnabrücki piiskopkond · Näe rohkem »

Kreeka

Kreeka (uuskreeka keeles Ελλάδα Elláda, formaalselt Ελλάς Ellás, ajaloolise nimega Hellas) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel ja ümberkaudsetel saartel Joonia mere ja Egeuse mere ääres, üks Vahemere maaid.

Departemang (Prantsusmaa) ja Kreeka · Kreeka ja Osnabrücki piiskopkond · Näe rohkem »

Münster

Münster on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal, Münsteri ringkonna halduskeskus.

Departemang (Prantsusmaa) ja Münster · Münster ja Osnabrücki piiskopkond · Näe rohkem »

Münsteri piiskopkond

Münsteri piiskopkond oli kiriklik vürstkond Saksa-Rooma riigis, paiknedes tänapäevaste Nordrhein-Westfaleni liidumaa põhjaosas ja Alam-Saksi liidumaa lääneosas.

Departemang (Prantsusmaa) ja Münsteri piiskopkond · Münsteri piiskopkond ja Osnabrücki piiskopkond · Näe rohkem »

Osnabrück

Osnabrücki paiknemine Alam-Saksimaal Osnabrücki kesklinna õhuvaade 2009. aasta juuni keskpaigast 240px Osnabrück (vestfaali murdes: Ossenbrügge; arhailises inglise keeles: Osnaburg) on linn Alam-Saksimaal Saksamaal.

Departemang (Prantsusmaa) ja Osnabrück · Osnabrück ja Osnabrücki piiskopkond · Näe rohkem »

Prantsuse esimene keisririik

Prantsuse esimene keisririik oli Napoleon Bonaparte'i (keisrina Napoleon I) loodud riik Euroopas 1804–1814 ja 1815.

Departemang (Prantsusmaa) ja Prantsuse esimene keisririik · Osnabrücki piiskopkond ja Prantsuse esimene keisririik · Näe rohkem »

Saksa-Rooma riik

Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.

Departemang (Prantsusmaa) ja Saksa-Rooma riik · Osnabrücki piiskopkond ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Vaba riigilinn

Riigilinnad Saksa-Rooma riigis, 1648 Saksa-Rooma riigis oli vaba riigilinn (Freie Reichsstadt) omavalitsuslik linn, mis allus otse keisrile, erinevalt enamikust keisririigi linnadest, mis allusid ühele või mitmele keisririigi vürstile (näiteks hertsogid või vürst-piiskopid), kes olid keisri vasallid, nimeliselt või reaalselt erineval määral.

Departemang (Prantsusmaa) ja Vaba riigilinn · Osnabrücki piiskopkond ja Vaba riigilinn · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Departemang (Prantsusmaa) ja Osnabrücki piiskopkond

Departemang (Prantsusmaa) on 349 suhted, samas Osnabrücki piiskopkond 48. Kuna neil ühist 8, Jaccard indeks on 2.02% = 8 / (349 + 48).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Departemang (Prantsusmaa) ja Osnabrücki piiskopkond. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »