Kiiremini kui brauser!
48 suhted: Aadria meri, Alpid, Baieri hertsogkond, Benevento hertsogkond, Brescia, Corbie klooster, Frangid, Germaanlased, Hadrianus I, Historia Langobardorum, Istria, Itaalia, Itaalia keel, Karl Martell, Karl Suur, Karlmann (Frangi kuningas), Karolingid, Konstantinoopol, Langobardid, Langobardide kuningriik, Liège, Montecassino, Mortara, Paulus I, Pavia, Püha Tool, Pippin Lühike, Ratchis, Rooma, Spoleto hertsogkond, Stephanus II, Stephanus III, Thionville, Ticinum, Toscana, Verona, 31. juuli, 756, 758, 759, 767, 768, 770, 771, 772, 773, 774, 786.
Aadria meri
Vahemeri Aadria meri on Vahemere osa.
Uus!!: Desiderius ja Aadria meri · Näe rohkem »
Alpid
Alpid Weisshorn Alpid on Euroopa kõrgeim mäestik.
Uus!!: Desiderius ja Alpid · Näe rohkem »
Baieri hertsogkond
Vapp Baieri maad pärast 1392. aasta jagunemisi Baieri hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Baiern) (907–1623) oli ainus hõimuhertsogkond Ida-Frangi riigi ja Saksa-Rooma riigi alguspäevadest, mis säilitas nii oma nime kui ka enamiku oma territooriumist.
Uus!!: Desiderius ja Baieri hertsogkond · Näe rohkem »
Benevento hertsogkond
Benevento hertsogkond (hiljem Benevento vürstkond) oli keskaegse Itaalia kõige lõunapoolsem langobardide hertsogkond, mille keskuseks oli Itaalia lõunaosa ehk Il Mezzogiorno keskosas asuv Benevento linn.
Uus!!: Desiderius ja Benevento hertsogkond · Näe rohkem »
Brescia
Brescia uus ja vana katedraal Tempio Capitolini varemed Brescias Piazza della Loggia Brescia on linn Itaalias Lombardia maakonnas Milanost 99 km idas, Brescia provintsi halduskeskus.
Uus!!: Desiderius ja Brescia · Näe rohkem »
Corbie klooster
Corbie klooster oli benediktlaste klooster Corbies Pikardias Somme'i orus Prantsusmaal.
Uus!!: Desiderius ja Corbie klooster · Näe rohkem »
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Uus!!: Desiderius ja Frangid · Näe rohkem »
Germaanlased
Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.
Uus!!: Desiderius ja Germaanlased · Näe rohkem »
Hadrianus I
Hadrianus I oli paavst 772–795.
Uus!!: Desiderius ja Hadrianus I · Näe rohkem »
Historia Langobardorum
Salzburgi käsikiri "Historia Langobardorum" ("Langobardide ajalugu") on Paulus Diaconuse tähtsaim teos, mis on pandud kirja 8. sajandil.
Uus!!: Desiderius ja Historia Langobardorum · Näe rohkem »
Istria
400x400px Istria on poolsaar Aadria meres Trieste ja Kvarneri lahe vahel, suurim poolsaar Aadria mere ääres.
Uus!!: Desiderius ja Istria · Näe rohkem »
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Uus!!: Desiderius ja Itaalia · Näe rohkem »
Itaalia keel
Itaalia keel on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mida kõneleb umbes 61,5 miljonit inimest Itaalias, Šveitsis, kohati Aafrikas ja mujal.
Uus!!: Desiderius ja Itaalia keel · Näe rohkem »
Karl Martell
Karl Martell Poitiers' lahingus Karl Martelli sark Saint Denis' basiilikas Karl Martell (ladina Carolus Martellus, prantsuse Charles Martel; umbes 688 – 22. oktoober 741) oli Frangi riigi majordoomus aastatel 717–741.
Uus!!: Desiderius ja Karl Martell · Näe rohkem »
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Uus!!: Desiderius ja Karl Suur · Näe rohkem »
Karlmann (Frangi kuningas)
Karlmann ehk Karlmann I (751 – 4. detsember 771) oli Frangi kuningas 768–771 koos oma venna Karl Suurega.
Uus!!: Desiderius ja Karlmann (Frangi kuningas) · Näe rohkem »
Karolingid
Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.
Uus!!: Desiderius ja Karolingid · Näe rohkem »
Konstantinoopol
Kostantiniyye'i kesklinna (''Stamboul'') siluett 1896. aasta postkaardil Konstantinoopol (kreeka keeles 'Constantinuse linn') on İstanbuli endine nimi.
Uus!!: Desiderius ja Konstantinoopol · Näe rohkem »
Langobardid
Itaalia kuningate kroonimisel aastani 1946 Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias.
Uus!!: Desiderius ja Langobardid · Näe rohkem »
Langobardide kuningriik
Langobardide kuningriik (ladina keeles Regnum Langobardorum) oli varakeskaegne germaani riik pealinnaga Pavias, mille rajasid langobardid 568.-569.
Uus!!: Desiderius ja Langobardide kuningriik · Näe rohkem »
Liège
Liège'i raekoda Liège (varem Liége, hollandi keeles Luik (varem Luick), vallooni keeles Lîdje, saksa keeles Lüttich, ladina keeles Leodium) on linn Belgias, Liège'i provintsi keskus.
Uus!!: Desiderius ja Liège · Näe rohkem »
Montecassino
Monte Cassino klooster Montecassino (ka Monte Cassino) on koht ja mägi Itaalias Cassino linnas, umbes 120 km Roomast kagus.
Uus!!: Desiderius ja Montecassino · Näe rohkem »
Mortara
Mortara on linn Itaalias Lombardia maakonnas Pavia provintsis.
Uus!!: Desiderius ja Mortara · Näe rohkem »
Paulus I
Paulus I oli paavst 757–767.
Uus!!: Desiderius ja Paulus I · Näe rohkem »
Pavia
Pavia on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Pavia provintsi halduskeskus.
Uus!!: Desiderius ja Pavia · Näe rohkem »
Püha Tool
Püha Tool Püha Tool ehk Püha Aujärg (ladina keeles Sancta Sedes (ka Apostellik Tool, Apostellik Aujärg) on kas paavst üksi või koos Rooma kuuria asutustega, mille kaudu katoliku kirikut juhitakse. Kuigi Püha Tooli nimetatakse ka Vatikaniks, on ta erinev Vatikani Linnriigist, mis on riik oma territooriumi, kodanikkonna ja riigivõimuga. Siiski on paavst Vatikani Linnriigi riigipea ning Püha Tool esindab seda riiki riikidevahelises suhtluses.
Uus!!: Desiderius ja Püha Tool · Näe rohkem »
Pippin Lühike
Kuningas Pippin Lühike Pippin Lühike ehk Pippin Noorem ehk Pippin III (714–768) oli Frangi riigi kuningas.
Uus!!: Desiderius ja Pippin Lühike · Näe rohkem »
Ratchis
Ratchis Cividale del Friulis asuv Ratchise altar, mis on pühendatud tema isa Pemmo mälestusele Ratchis (ka Rachis, Raditschs, Radics, Radiks jne) oli Friuli hertsog (739–744) ja langobardide kuningas (744–749).
Uus!!: Desiderius ja Ratchis · Näe rohkem »
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Uus!!: Desiderius ja Rooma · Näe rohkem »
Spoleto hertsogkond
Spoleto hertsogkond (itaalia: Ducato di Spoleto, ladina: Ducatus Spolitae) oli umbes aastal 570 Kesk-Itaalias langobardi duxi Faroaldi poolt asutatud langobardide territoorium.
Uus!!: Desiderius ja Spoleto hertsogkond · Näe rohkem »
Stephanus II
Stephanus II (mõnedes paavstide loendites, kus arvestati ka preester Stephanust, on ta Stephanus III) oli paavst 752–757.
Uus!!: Desiderius ja Stephanus II · Näe rohkem »
Stephanus III
Stephanus III (mõnedes paavstide loendites, kus arvestati ka preester Stephanust, on ta Stephanus IV; 720 ? – 24. jaanuar 772) oli paavst 768–772.
Uus!!: Desiderius ja Stephanus III · Näe rohkem »
Thionville
Thionville on linn Kagu-Prantsusmaal Moselle'i departemangus.
Uus!!: Desiderius ja Thionville · Näe rohkem »
Ticinum
Ticinumis vermitud keiser Constantinus Suure kuldmünt (313) Ticinum (tänapäeva Pavia) oli muistne linn Gallia Cisalpinas, mis rajati samanimelise jõe (tänapäeval Ticino jõgi) kallastele veidi ülesvoolu kohast, kus jõgi liitus jõega, mida tunti nimega Padus (tänapäeval Po).
Uus!!: Desiderius ja Ticinum · Näe rohkem »
Toscana
Toscana (varasem eestikeelne nimekuju Toskaana pole soovitatav) on maakond Kesk-Itaalias.
Uus!!: Desiderius ja Toscana · Näe rohkem »
Verona
Verona Verona on linn Itaalias Veneto maakonnas, Verona provintsi halduskeskus.
Uus!!: Desiderius ja Verona · Näe rohkem »
31. juuli
31.
Uus!!: Desiderius ja 31. juuli · Näe rohkem »
756
756.
Uus!!: Desiderius ja 756 · Näe rohkem »
758
758.
Uus!!: Desiderius ja 758 · Näe rohkem »
759
759.
Uus!!: Desiderius ja 759 · Näe rohkem »
767
767.
Uus!!: Desiderius ja 767 · Näe rohkem »
768
768.
Uus!!: Desiderius ja 768 · Näe rohkem »
770
770.
Uus!!: Desiderius ja 770 · Näe rohkem »
771
771.
Uus!!: Desiderius ja 771 · Näe rohkem »
772
772.
Uus!!: Desiderius ja 772 · Näe rohkem »
773
773.
Uus!!: Desiderius ja 773 · Näe rohkem »
774
774.
Uus!!: Desiderius ja 774 · Näe rohkem »
786
786.
Uus!!: Desiderius ja 786 · Näe rohkem »
