Kiiremini kui brauser!
67 suhted: Adaptiivne radiatsioon, Ajastu, Akantoodid, Aleuroliit, Amata lade, Ammoniidid (paleontoloogia), Apatiit, Aruküla lade, Šelfimeri, Ķemeri lade, Baltika (manner), Burtnieki lade, Daugava lade, Devon (täpsustus), Devoni krahvkond, Dolomiit, Dubniki lade, Eesti, Eesti geoloogiline ehitus, Eesti kronostratigraafiline skaala, Fanerosoikum, Gauja lade, Geokronoloogiline üksus, Geokronoloogiline skaala, Gondwana, Iapetuse ookean, Joosu savimaardla, Karbon, Käsijalgsed, Kõhrkalad, Keskdevon, Kiiruimsed, Konodondid, Kronostratigraafiline üksus, Kvaternaar, Lade, Ladestik, Ladestu, Laurentia, Lõuatud, Liiv, Liivakivi, Lubjakivi, Luukalad, Massiline väljasuremine, Meriliiliad, Narva lade, Paleosoikum, Pangaea, Panthalassa, ..., Pärnu lade, Pļaviņase lade, Põhjavesi, Perekond (bioloogia), Piusa liivamaardla, Rēzekne lade, Sammalloomad, Savi, Süsihappegaas, Sõnajalgtaimed, Silur, Soontaimed, Sugukond (bioloogia), Terrigeensed setted, Tethyse ookean, Tilžė lade, Trilobiidid. Laienda indeks (17 rohkem) »
Adaptiivne radiatsioon
Adaptiivne radiatsioon (ka adaptiivradiatsioon, ökoloogiline divergents, ökoloogiline lahknemine, kohastumuslik radiatsioon) on ühest eellasgrupist lähtuv uute liikide või liigigruppide tekkimine, mis erinevad märgatavalt mingite funktsionaalsete tunnuste poolest.
Uus!!: Devon ja Adaptiivne radiatsioon · Näe rohkem »
Ajastu
Ajastu all mõeldakse ligikaudselt piiritletud pikemat ajavahemikku, mille tunnuseks on teatavad olud või sündmused.
Uus!!: Devon ja Ajastu · Näe rohkem »
Akantoodid
Akantoodid (Acanthodii) on rühm väljasurnud kalu, enamasti paigutatakse nad kõhrkalade klassi, kuid omavad ka ühisjooni luukaladega ning käsitletakse sageli omaette klassina.
Uus!!: Devon ja Akantoodid · Näe rohkem »
Aleuroliit
Aleuroliit Aleuroliit on valdavalt aleuriidist koosnev settekivim.
Uus!!: Devon ja Aleuroliit · Näe rohkem »
Amata lade
Riežupe liivakivikoopad asuvad Amata lademes Amata lade on Kesk-Devoni ladestiku regionaalne lade.
Uus!!: Devon ja Amata lade · Näe rohkem »
Ammoniidid (paleontoloogia)
Erinevad ammoniitide kojad Ernst Haeckeli 1904. aasta teoses Kunstformen der Natur Ammoniidid (Ammonitida) olid vana- ja keskaegkonna meredes elutsenud spiraalse kojaga peajalgsed limused.
Uus!!: Devon ja Ammoniidid (paleontoloogia) · Näe rohkem »
Apatiit
Apatiidikristallid Apatiit on kaltsiumit ja fosforit sisaldav mineraalirühm.
Uus!!: Devon ja Apatiit · Näe rohkem »
Aruküla lade
Kalmistu paljand on Aruküla lademe stratotüübiks Aruküla lade on keskdevoni ladestiku regionaalne lade.
Uus!!: Devon ja Aruküla lade · Näe rohkem »
Šelfimeri
Šelfimeri ehk epikontinentaalne meri on meri, mille põhjaks on mandrilava ehk šelf.
Uus!!: Devon ja Šelfimeri · Näe rohkem »
Ķemeri lade
Ķemeri lade on alamdevoni ladestiku regionaalne lade.
Uus!!: Devon ja Ķemeri lade · Näe rohkem »
Baltika (manner)
Kontinendid 550 miljonit aastat tagasi. Baltika on märgitud rohelisega Baltika on nimi ürgmandrile Hilis-Proterosoikumist kuni Vara-Paleosoikumini.
Uus!!: Devon ja Baltika (manner) · Näe rohkem »
Burtnieki lade
Burtnieki lademe liivakivid paljanduvad Salatsi jõe kallastel. Pildil Neļķu klintis. Burtnieki lade on keskdevoni ladestiku regionaalne lade.
Uus!!: Devon ja Burtnieki lade · Näe rohkem »
Daugava lade
Daugava lade on ülemdevoni ladestiku regionaalne lade.
Uus!!: Devon ja Daugava lade · Näe rohkem »
Devon (täpsustus)
Devon on krahvkond Edela-Inglismaal.
Uus!!: Devon ja Devon (täpsustus) · Näe rohkem »
Devoni krahvkond
Devon on krahvkond Edela-Inglismaal.
Uus!!: Devon ja Devoni krahvkond · Näe rohkem »
Dolomiit
See artikkel on mineraalist; kivimi kohta vaata artiklit Dolokivi. ---- Dolomiit on karbonaatne kivimit moodustav mineraal.
Uus!!: Devon ja Dolomiit · Näe rohkem »
Dubniki lade
Dubniki lade on ülemdevoni ladestiku regionaalne lade.
Uus!!: Devon ja Dubniki lade · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Devon ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti geoloogiline ehitus
Geokronoloogiline skaala Eesti asub Ida-Euroopa platvormi loodeosas.
Uus!!: Devon ja Eesti geoloogiline ehitus · Näe rohkem »
Eesti kronostratigraafiline skaala
Eesti ala pealiskorra kronostrafigraafiline skaala.
Uus!!: Devon ja Eesti kronostratigraafiline skaala · Näe rohkem »
Fanerosoikum
Fanerosoikum on kronostratigraafiline üksus (ladem) ja geokronoloogiline üksus (eoon).
Uus!!: Devon ja Fanerosoikum · Näe rohkem »
Gauja lade
Koiva jõe kaldal on üks võimsamaid Koiva lademe paljandeid Gauja lade on keskdevoni ladestiku regionaalne lade.
Uus!!: Devon ja Gauja lade · Näe rohkem »
Geokronoloogiline üksus
Geokronoloogiline üksus on ajavahemik geoloogilises ajas.
Uus!!: Devon ja Geokronoloogiline üksus · Näe rohkem »
Geokronoloogiline skaala
Geokronoloogiline skaala on ajaskaala, mis jagab geoloogilise aja ehk Maa ajaloo väiksemateks geokronoloogilisteks ning geokronomeetrilisteks üksusteks.
Uus!!: Devon ja Geokronoloogiline skaala · Näe rohkem »
Gondwana
Lauraasia ja Gondwana Gondwana on hiidmanner, mis eksisteeris paleosoikumis ja mesosoikumis perioodil umbes 510 kuni 180 Ma tagasi.
Uus!!: Devon ja Gondwana · Näe rohkem »
Iapetuse ookean
Iapetuse ookean oli vanaaegkonnas ordoviitsiumi ja siluri ajastul eksisteerinud ookean.
Uus!!: Devon ja Iapetuse ookean · Näe rohkem »
Joosu savimaardla
Joosu savimaardla on savimaardla Põlva maakonnas Põlva vallas.
Uus!!: Devon ja Joosu savimaardla · Näe rohkem »
Karbon
Karboni ajastu lopsakas taimestik kunstniku silme läbi Karbon on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu).
Uus!!: Devon ja Karbon · Näe rohkem »
Käsijalgsed
Käsijalgsed ehk brahhiopoodid (Brachiopoda) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad bentilised selgrootud.
Uus!!: Devon ja Käsijalgsed · Näe rohkem »
Kõhrkalad
Kõhrkalad (varem ka põiksuused, kondrihtüsed; teaduslik ladinakeelne nimetus Chondrichthyes) on vee-eluliste keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Uus!!: Devon ja Kõhrkalad · Näe rohkem »
Keskdevon
Keskdevon on kronostratigraafiline üksus (ladestik) ning geokronoloogiline üksus (ajastik).
Uus!!: Devon ja Keskdevon · Näe rohkem »
Kiiruimsed
Kiiruimsed ehk aktinopterüügid (Actinopterygii) on luukalade klass keelikloomade hõimkonnast.
Uus!!: Devon ja Kiiruimsed · Näe rohkem »
Konodondid
Konodondid (Conodonta, ka Conodontophora) on väljasurnud klass selgroogseid.
Uus!!: Devon ja Konodondid · Näe rohkem »
Kronostratigraafiline üksus
Kronostratigraafiline üksus on stratigraafiline üksus, mis on tekkinud kindla ajavahemiku jooksul.
Uus!!: Devon ja Kronostratigraafiline üksus · Näe rohkem »
Kvaternaar
Kvaternaar ehk antropogeen on uusaegkonna (kainosoikumi) kolmas periood geokronoloogilises skaalas.
Uus!!: Devon ja Kvaternaar · Näe rohkem »
Lade
Lade (inglise stage) on väikseim kronostratigraafiline üksus.
Uus!!: Devon ja Lade · Näe rohkem »
Ladestik
Ladestik (inglise series) on ladestust väiksem kronostratigraafiline üksus.
Uus!!: Devon ja Ladestik · Näe rohkem »
Ladestu
Ladestu (inglise keeles system) on ladekonnast järgmine väiksem kronostratigraafiline üksus, mis jaotatakse ladestikeks.
Uus!!: Devon ja Ladestu · Näe rohkem »
Laurentia
Põhja-Ameerika kraaton ehk kunagine Laurentia on tähistatud kaardil pruuni värviga Laurentia on Põhja-Ameerika tuumaks olev vana kontinentaalse maakoorega stabiilne litosfääri plokk ehk kraaton.
Uus!!: Devon ja Laurentia · Näe rohkem »
Lõuatud
Lõuatud ehk agnaadid (Agnatha) on parafüleetiline rühm (infrahõimkond) lõugadeta angerjakujulisi kalu, kes kuuluvad keelikloomade hõimkonda selgroogsete alamhõimkonda.
Uus!!: Devon ja Lõuatud · Näe rohkem »
Liiv
basaldis leidub rohkelt) 5. Biogeenne liiv Molokailt (Hawaii), mis koosneb peamiselt korallide tükkidest ja foraminifeeride kodadest. 6. Peene hematiidipigmendiga kaetud kvartsiterad Utah' osariigist (USA). 7. Vulkaaniline klaas (obsidiaan) Californiast (Kaskaadise vulkaaniline ahelik) 8. Granaatliiv Idaho'st (Emerald Creek) 9. Oliviinliiv Papakolea rannast, Hawaii Liiv on purdsete, mille terasuurus on 0,0625...2 mm (Wentworthi lõimiseskaala).
Uus!!: Devon ja Liiv · Näe rohkem »
Liivakivi
Suur Taevaskoda koosneb devoni ajastul settinud liivast moodustunud liivakivist Peeneteraline Gauja lademe liivakivi koosneb kõige suurema kvartsisisaldusega liivast Eestis Ninamaa panga liivakivi Liivakivi on tsementeerunud liivast koosnev settekivim.
Uus!!: Devon ja Liivakivi · Näe rohkem »
Lubjakivi
Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim, üks paekividest.
Uus!!: Devon ja Lubjakivi · Näe rohkem »
Luukalad
Luukalad (Osteichthyes) on keelikloomade hõimkonna ülemklass, mis hõlmab sagaruimsete ja kiiruimsete klasse.
Uus!!: Devon ja Luukalad · Näe rohkem »
Massiline väljasuremine
Massiline väljasuremine ehk massväljasuremine on paljude taksonite massiline ja ligikaudu samaaegne väljasuremine.
Uus!!: Devon ja Massiline väljasuremine · Näe rohkem »
Meriliiliad
Meriliiliad ehk krinoidid (Crinoidea) on okasnahksete hõimkonda varsokasnahksete alamhõimkonda kuuluvate mereloomade klass.
Uus!!: Devon ja Meriliiliad · Näe rohkem »
Narva lade
Narva lade on keskdevoni ladestiku regionaalne lade.
Uus!!: Devon ja Narva lade · Näe rohkem »
Paleosoikum
Paleosoikum (palaios (παλαιός), "iidne" ja zoe (ζωή), "elu", tähendades "iidne elu") ehk vanaaegkond on geokronoloogiline üksus (aegkond) ning kronostratigraafiline üksus (ladekond).
Uus!!: Devon ja Paleosoikum · Näe rohkem »
Pangaea
Lihtsustatud animatsioon Pangaea jagunemisest tänapäeva mandriteks Pangaea oli ligikaudu 300–200 miljonit aastat tagasi eksisteerinud hiidmanner, mis sisaldas kõiki tänapäeva mandreid.
Uus!!: Devon ja Pangaea · Näe rohkem »
Panthalassa
Panthalassa oli ookean, mis ümbritses Pangaea hiidmandrit.
Uus!!: Devon ja Panthalassa · Näe rohkem »
Pärnu lade
Tori põrgus paljanduvad Pärnu lademe liivakivid. Pärnu lade on keskdevoni ladestiku regionaalne lade.
Uus!!: Devon ja Pärnu lade · Näe rohkem »
Pļaviņase lade
Peetri jõe ääres on Eesti devoni lubjakivide kõige paremini vaadeldavaid paljandeid Pļaviņase lade on ülemdevoni ladestiku regionaalne lade.
Uus!!: Devon ja Pļaviņase lade · Näe rohkem »
Põhjavesi
Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi.
Uus!!: Devon ja Põhjavesi · Näe rohkem »
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Uus!!: Devon ja Perekond (bioloogia) · Näe rohkem »
Piusa liivamaardla
Vaade Piusa liivamaardlale Piusa liivamaardla on liivamaardla, mis asub Võru maakonnas Võru vallas.
Uus!!: Devon ja Piusa liivamaardla · Näe rohkem »
Rēzekne lade
Rēzekne lade on alamdevoni ladestiku regionaalne lade.
Uus!!: Devon ja Rēzekne lade · Näe rohkem »
Sammalloomad
Sammalloomad (Bryozoa ehk Ectoprocta) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad väikesed kolooniates elavad loomad.
Uus!!: Devon ja Sammalloomad · Näe rohkem »
Savi
Kvaternaari savilasund Arumetsa savimaardlas Rõuge vallas Savi on valdavalt savimineraalidest koosnev sete.
Uus!!: Devon ja Savi · Näe rohkem »
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Uus!!: Devon ja Süsihappegaas · Näe rohkem »
Sõnajalgtaimed
Sõnajalgtaimed ehk pteridofüüdid ehk tüvendeostaimed (Pteridophyta ehk Filicophyta) on soontaimede hõimkond, kuhu kuulub umbes 20 000 liiki.
Uus!!: Devon ja Sõnajalgtaimed · Näe rohkem »
Silur
Silur (vanasti ka Gotlandium) on geokronoloogiline üksus (ajastu) ja kronostratigraafiline üksus (ladestu).
Uus!!: Devon ja Silur · Näe rohkem »
Soontaimed
Soontaimed (ka vaskulaartaimed, trahheofüüdid, kõrgemad taimed; Tracheophyta ehk Tracheobionta) on taimede suurtakson, millesse kuuluvad tänapäevastest taimerühmadest koldtaimed, sõnajalgtaimed ja seemnetaimed.
Uus!!: Devon ja Soontaimed · Näe rohkem »
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Uus!!: Devon ja Sugukond (bioloogia) · Näe rohkem »
Terrigeensed setted
Terrigeensed setted on madalmerelised setted, mis koosnevad peamiselt maismaalt pärit settematerjalist.
Uus!!: Devon ja Terrigeensed setted · Näe rohkem »
Tethyse ookean
Tethyse ookean oli Mesosoikumis ja Kainosoikumis ookean Gondwana ja Lauraasia hiidmandri vahel enne Atlandi ookeani avanemist.
Uus!!: Devon ja Tethyse ookean · Näe rohkem »
Tilžė lade
Tilžė lade on alamdevoni ladestiku regionaalne lade.
Uus!!: Devon ja Tilžė lade · Näe rohkem »
Trilobiidid
Kambriumi trilobiit ''Elrathia kingi'' USAst Trilobiidid (Trilobita) on lülijalgsete hõimkonda kuulunud väljasurnud loomade klass.
Uus!!: Devon ja Trilobiidid · Näe rohkem »
