Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Divesinik ja Vesinik
Divesinik ja Vesinik on 36 ühist asja (Unioonpeedia): Aatom, Aatomituum, Aatommassiühik, Antoine Lavoisier, Atmosfäär, Eksotermiline reaktsioon, Elektrijuhtivus, Gaas, Hape, Henry Cavendish, Herts, Keemiline aine, Keemiline reaktsioon, Keemistemperatuur, Kelvin, Kondensatsioon, Lihtaine, Mass, Metallid, Molekul, Molekulmass, Normaaltingimused, Põlemine, Pikomeeter, Plahvatus, Robert Boyle, Süsivesinikud, Segu, Spinn, Sulamistemperatuur, ..., Suletud süsteem (füüsika), Täht (astronoomia), Vedelik, Vesi, Vesinik, Vesinikuenergeetika. Laienda indeks (6 rohkem) »
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Aatom ja Divesinik · Aatom ja Vesinik ·
Aatomituum
Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.
Aatomituum ja Divesinik · Aatomituum ja Vesinik ·
Aatommassiühik
Aatommassiühik (tähis u) või dalton (tähis Da) on massi mõõtühik, mida kasutatakse aatomite ja molekulide massi väljendamiseks.
Aatommassiühik ja Divesinik · Aatommassiühik ja Vesinik ·
Antoine Lavoisier
Antoine Laurent de Lavoisier (26. august 1743 Pariis – 8. mai 1794 Pariis) oli prantsuse keemik, nüüdiskeemia rajaja.
Antoine Lavoisier ja Divesinik · Antoine Lavoisier ja Vesinik ·
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Atmosfäär ja Divesinik · Atmosfäär ja Vesinik ·
Eksotermiline reaktsioon
Eksotermiline reaktsioon (keemiline plahvatus Endotermiline reaktsioon "haukuv koer" süsinikdisulfiidi ja lämmastikoksiidi vahel Eksotermiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus eraldub soojust.
Divesinik ja Eksotermiline reaktsioon · Eksotermiline reaktsioon ja Vesinik ·
Elektrijuhtivus
Elektrijuhtivus on aine või materjali või keha võime võimaldada endas elektrivoolu elektrivälja toimel.
Divesinik ja Elektrijuhtivus · Elektrijuhtivus ja Vesinik ·
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Divesinik ja Gaas · Gaas ja Vesinik ·
Hape
Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.
Divesinik ja Hape · Hape ja Vesinik ·
Henry Cavendish
Henry Cavendish Henry Cavendish (10. oktoober 1731 Nice – 24. veebruar 1810 London) oli inglise füüsik ja keemik, vesiniku avastaja.
Divesinik ja Henry Cavendish · Henry Cavendish ja Vesinik ·
Herts
Herts (saksa füüsiku Heinrich Rudolf Hertzi järgi), tähis Hz, on perioodilise protsessi sageduse mõõtühik, mis kuulub SI-süsteemi ühikute hulka.
Divesinik ja Herts · Herts ja Vesinik ·
Keemiline aine
Keemiline aine on aine, mille molekulidel on ühesugune koostis ja struktuur või mis koosneb ühe keemilise elemendi vabadest aatomitest.
Divesinik ja Keemiline aine · Keemiline aine ja Vesinik ·
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Divesinik ja Keemiline reaktsioon · Keemiline reaktsioon ja Vesinik ·
Keemistemperatuur
Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.
Divesinik ja Keemistemperatuur · Keemistemperatuur ja Vesinik ·
Kelvin
Kelvin (tähis K) on termodünaamilise temperatuuri mõõtühik ja üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.
Divesinik ja Kelvin · Kelvin ja Vesinik ·
Kondensatsioon
Faasisiirete skeem Kondensatsioon ja kondenseerumine ehk tihenemine on aine üleminek gaasilisest agregaatolekust vedelasse (mõne allika järgi veeldumine) või tahkesse (mõne allika järgi härmatumine).
Divesinik ja Kondensatsioon · Kondensatsioon ja Vesinik ·
Lihtaine
Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid.
Divesinik ja Lihtaine · Lihtaine ja Vesinik ·
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Divesinik ja Mass · Mass ja Vesinik ·
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Divesinik ja Metallid · Metallid ja Vesinik ·
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Divesinik ja Molekul · Molekul ja Vesinik ·
Molekulmass
Molekulmass ehk suhteline molekulmass (vananenud nimetus molekulaarmass) on arv, mis näitab, mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui aatommassiühik (amü).
Divesinik ja Molekulmass · Molekulmass ja Vesinik ·
Normaaltingimused
Normaaltingimused on füüsikas ja keemias kokkuleppelised tingimused temperatuurist ja rõhust sõltuvate suuruste üheseks fikseerimiseks.
Divesinik ja Normaaltingimused · Normaaltingimused ja Vesinik ·
Põlemine
280px Põlemine on kiire oksüdatsioonireaktsioon, millega kaasnevad intensiivne soojuse eraldumine, reaktsiooni produktide temperatuuri järsk tõus ja harilikult ka valgusnähtused (leek).
Divesinik ja Põlemine · Põlemine ja Vesinik ·
Pikomeeter
Pikomeeter (tähis pm) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub ühe triljondiku meetriga: Seda mõõtühikut kasutatakse peamiselt aatomi suurusjärgus pikkuste mõõtmisel.
Divesinik ja Pikomeeter · Pikomeeter ja Vesinik ·
Plahvatus
Plahvatuslik vulkaanipurse on füüsikalise plahvatuse näide Tugev eksotermiline reaktsioon võib esile kutsuda keemilise plahvatuse Plahvatus on energia kiire vabanemise protsess, millega kaasneb ruumala ja/või temperatuuri ülikiire kasv ja aine või tema oleku ülimalt kiire muutumine ning mille käigus tekib tavaliselt lööklaine.
Divesinik ja Plahvatus · Plahvatus ja Vesinik ·
Robert Boyle
Robert Boyle Robert Boyle (25. jaanuar 1627 – 30. detsember 1691) oli iiri füüsik ja keemik, keemia kui katselise teaduse rajajaid.
Divesinik ja Robert Boyle · Robert Boyle ja Vesinik ·
Süsivesinikud
Süsivesinikud on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku- ja vesinikuaatomitest.
Divesinik ja Süsivesinikud · Süsivesinikud ja Vesinik ·
Segu
Segu on kahe või enama aine koosesinemine, kus komponendid pole omavahel keemiliselt ühinenud; ühtlasi ka erilaadsete ainete mehaanilise segamise või segunemise tulemus.
Divesinik ja Segu · Segu ja Vesinik ·
Spinn
Spinn on kvantfüüsikas elementaarosakeste ja neist moodustunud osakeste süsteemide (näiteks aatomite, aatomituumade, hadronite jne) fundamentaalne omadus.
Divesinik ja Spinn · Spinn ja Vesinik ·
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Divesinik ja Sulamistemperatuur · Sulamistemperatuur ja Vesinik ·
Suletud süsteem (füüsika)
Suletud süsteem on termodünaamiline süsteem, millel on ümbritsevaga energia-, kuid mitte ainevahetus.
Divesinik ja Suletud süsteem (füüsika) · Suletud süsteem (füüsika) ja Vesinik ·
Täht (astronoomia)
Gaasi ja tolmu kondenseerumine, tähtede moodustumise algus (Lagoon Nebula) Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist.
Divesinik ja Täht (astronoomia) · Täht (astronoomia) ja Vesinik ·
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Divesinik ja Vedelik · Vedelik ja Vesinik ·
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Divesinik ja Vesi · Vesi ja Vesinik ·
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Divesinik ja Vesinik · Vesinik ja Vesinik ·
Vesinikuenergeetika
Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudis 2017. aastal. Vesinikuenergeetika on vesiniku kasutamine kütusena nii kütteks, sõidukites, energia hoiustamiseks kui ka kaugveoks.
Divesinik ja Vesinikuenergeetika · Vesinik ja Vesinikuenergeetika ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Divesinik ja Vesinik ühist
- Millised on sarnasused Divesinik ja Vesinik
Võrdlus Divesinik ja Vesinik
Divesinik on 74 suhted, samas Vesinik 146. Kuna neil ühist 36, Jaccard indeks on 16.36% = 36 / (74 + 146).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Divesinik ja Vesinik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
