Sarnasusi Eesti ja Eesti ajalugu
Eesti ja Eesti ajalugu on 197 ühist asja (Unioonpeedia): A. H. Tammsaare, ACTA, Aivar Kriiska, Alamsaksa keel, Albert (Riia piiskop), Ameerika Ühendriigid, Andres Adamson, Andres Tvauri, Andrus Ansip, Anti Selart, Asutav Kogu, Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Õpetatud Eesti Selts, Balti erikord, Balti kett, Baltlased, Bengt Gottfried Forselius, Carl Robert Jakobson, De iure, Demokraatia, Dissident, Eesti 2008.–2010. aasta majandussurutis, Eesti eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus, Eesti keel, Eesti kroon, Eesti mark, Eesti omavalitsuste haldusreform, Eesti president, Eesti Töörahva Kommuun, Eesti Vabadussõjalaste Liit, ..., Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt, Eesti Vabariigi põhiseadus (1938), Eesti Vabariigi põhiseadus (1992), Eesti Vabariik 100, Eestimaa hertsogkond, Eestimaa Kommunistlik Partei, Eestimaa kubermang, Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, Eestimaa Päästekomitee, Eestimaa rüütelkond, Eestlased, Eestlaste muistne vabadusvõitlus, Enn Tarvel, Esimene maailmasõda, Estofiil, Euro, Euroopa Liit, Fosforiidisõda, Friedrich Reinhold Kreutzwald, Friedrich Robert Faehlmann, Gregoriuse kalender, Gustav II Adolf, Haapsalu, Harta 12, Härgmäe lahing, Heiki Valk, Henriku Liivimaa kroonika, I üldlaulupidu, Indoeurooplased, Ivar Leimus, Jaan Tõnisson, Jakob Hurt, Jaroslav Tark, Järvamaa, Jüri Uluots, Jüriöö ülestõus, Johan Laidoner, Johann Voldemar Jannsen, Juuniküüditamine, Kalevipoeg, Kammkeraamika kultuur, Karl XI, Kärdla, Keskmine rauaaeg, Konstantin Päts, Koroonapandeemia Eestis, Kristjan Jaak Peterson, Kristlus, Kunda kultuur, Kunda Lammasmägi, Kuressaare, Latgalid, Laulev revolutsioon, Läänemaa, Läänemeri, Läti, Leetopiss, Lennart Meri, Liivi laht, Liivi sõda, Liivimaa ordu, Liivlased, Linnus, Linnusepiirkond, Lydia Koidula, Manifest kõigile Eestimaa rahvastele, Marika Mägi, Märtsiküüditamine, Mõõgavendade ordu, Mesoliitikum, Metsavennad, Narva, Narva kultuur, Narva lahing (1944), NATO, Nöörkeraamika kultuur, Nõukogude Eesti, Nõukogude Liit, Neoliitikum, Noorem rauaaeg, Otto Tiefi valitsus, Paavst, Paide, Paju lahing, Pärisorjus, Pärnu, Pärnu jõgi, Põhjasõda, Petserimaa, Pikk Hermann, Pildirüüste, Poola, Postimees, Prantsusmaa, Preislased, Pronksiaeg, Pronksiöö, Pronkssõdur, Pulli asula, Punaarmee, Rahvakogu, Rahvasteliit, Rahvuslus, Rakvere, Rauaaeg, Reformatsioon, Revala, Riia, Riia peapiiskopkond, Riigikogu, Rooma rauaaeg, Rootsi, Rzeczpospolita, Saaga, Saare-Lääne piiskopkond, Saaremaa, Sakala, Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918), Saksa ordu, Saksamaa, Siber, Sigtuna hävitamine, Sinimägede lahing, Skandinaavia, Soome, Soome-ugri rahvad, Sossolid, Sulev Vahtre, Suur majandussurutis, Suur põgenemine, Suvesõda, Taani, Taani kuningas, Tacitus, Tallinn, Tartu, Tartu Ülikool, Tartu piiskopkond, Tartu rahu, Tartu–Valga raudteelõik, Teine maailmasõda, Tiigrihüpe, Toomas Hendrik Ilves, Ugandi, Vabadussõda, Vabariigi Valitsus eksiilis, Vaikiv ajastu, Valter Lang, Võru, Venemaa, Venemaa Keisririik, Venemaa sissetung Ukrainasse, Viikingid, Viljandi, Virtsu, Virumaa, Weichseli jäätumine, 1. detsembri riigipöördekatse, 12. sajand, 13. sajand, 14. juuni, 1919. aasta maareform, 20. august, 22. juuni, 24. veebruar, 40 kiri, 6. august. Laienda indeks (167 rohkem) »
A. H. Tammsaare
A.
A. H. Tammsaare ja Eesti · A. H. Tammsaare ja Eesti ajalugu ·
ACTA
ACTA-ga liitunud riigid: roosa – allakirjutanud riigid; oranž – allakirjutanud riigid, keda katab ka Euroopa Liidu allkiri; roheline – alla kirjutamata jätnud riigid, keda katab ka Euroopa Liidu allkiri; sinine – teised riigid, kes võivad lepingule alla kirjutada ACTA-vastane meeleavaldus Tartus ACTA (inglise keeles The Anti-Counterfeiting Trade Agreement ehk võltsimisvastane kaubandusleping) on mitmepoolne riikidevaheline kokkulepe, mis püüab määratleda rahvusvahelisi norme intellektuaalomandi õiguste jõustamiseks.
ACTA ja Eesti · ACTA ja Eesti ajalugu ·
Aivar Kriiska
Aivar Kriiska pidamas kõnet Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi bakalaureuseõppe lõpuaktusel 29. juunil 2010. Aivar Kriiska pidamas kõnet Eesti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril 2008 Narvas. Aivar Kriiska (sündinud 15. augustil 1965 Mustvees) on eesti arheoloog.
Aivar Kriiska ja Eesti · Aivar Kriiska ja Eesti ajalugu ·
Alamsaksa keel
Alamsaksa keel on põhjapoolsel Saksamaal ja Madalmaades kõneldav ja kirjutatav regionaalkeel.
Alamsaksa keel ja Eesti · Alamsaksa keel ja Eesti ajalugu ·
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Albert (Riia piiskop) ja Eesti · Albert (Riia piiskop) ja Eesti ajalugu ·
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Ameerika Ühendriigid ja Eesti · Ameerika Ühendriigid ja Eesti ajalugu ·
Andres Adamson
Andres Adamson 2021. aasta Kirjandustänava festivalil Andres Adamson 3. aprillil 2014 Eesti Rahvusraamatukogus toimunud Tallinna raamatumessil Andres Adamson (sündinud 4. märtsil 1964 Kärdlas) on eesti ajaloolane, haridustegelane ja kirjastaja.
Andres Adamson ja Eesti · Andres Adamson ja Eesti ajalugu ·
Andres Tvauri
Andres Tvauri (sündinud 15. oktoobril 1970) on eesti arheoloog, alates 2001.
Andres Tvauri ja Eesti · Andres Tvauri ja Eesti ajalugu ·
Andrus Ansip
Andrus Ansip 2022. aasta Arvamusfestivalil Andrus Ansip (sündinud 1. oktoobril 1956 Tartus) on Eesti poliitik, Euroopa Parlamendi liige.
Andrus Ansip ja Eesti · Andrus Ansip ja Eesti ajalugu ·
Anti Selart
Anti Selart (sündinud 11. augustil 1973 Tallinnas) on eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud, alates 2002 filosoofiadoktor.
Anti Selart ja Eesti · Anti Selart ja Eesti ajalugu ·
Asutav Kogu
Asutav Kogu (Eesti Asutav Kogu) oli Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ (parlament) 23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920.
Asutav Kogu ja Eesti · Asutav Kogu ja Eesti ajalugu ·
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon
ÜRO 193 liikmesriiki Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (lühend ÜRO) on rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärgid on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja humanitaarset laadi rahvusvaheliste probleemide lahendamine.
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ja Eesti · Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ja Eesti ajalugu ·
Õpetatud Eesti Selts
Õpetatud Eesti Selts (lühend ÕES; saksa keeles Gelehrte Estnische Gesellschaft, lühend GEG) on vanim Eesti teadusselts.
Õpetatud Eesti Selts ja Eesti · Õpetatud Eesti Selts ja Eesti ajalugu ·
Balti erikord
Eestimaa kubermang Liivimaa kubermang Balti erikord oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere-äärsetes provintsides Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal.
Balti erikord ja Eesti · Balti erikord ja Eesti ajalugu ·
Balti kett
Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk Balti ketist osavõtjad Eestis Balti kett Leedus Balti kett (läti Baltijas ceļš 'Balti tee', leedu Baltijos kelias 'Balti tee') oli 23. augustil 1989 Eestis, Lätis ja Leedus korraldatud ühine poliitiline massimeeleavaldus, mille eesmärgiks oli demonstreerida maailmale Baltimaade iseseisvustahet ja juhtida tähelepanu NSV Liidu ja Saksamaa vahel poole sajandi eest sõlmitud Molotovi-Ribbentropi paktile, mille salaprotokollid viisid Baltimaade okupeerimise ja annekteerimiseni NSV Liidu poolt.
Balti kett ja Eesti · Balti kett ja Eesti ajalugu ·
Baltlased
Balti hõimude asuala umbes aastal 1200 Baltlased ehk balti rahvad on rühm Läänemere-äärseid rahvaid, kes kõnelevad balti keeli, mis on indoeuroopa keelkonda kuuluv keelerühm.
Baltlased ja Eesti · Baltlased ja Eesti ajalugu ·
Bengt Gottfried Forselius
Bengt Gottfried Forseliuse mälestuskivi Harju-Madisel Plaat mälestuskivil Bengt Gottfried Forselius (1660? – 16. november 1688) oli Eesti haridustegelane ja kirjamees.
Bengt Gottfried Forselius ja Eesti · Bengt Gottfried Forselius ja Eesti ajalugu ·
Carl Robert Jakobson
Carl Robert Jakobson Carl Robert Jakobson (pseudonüüm C. R. Linnutaja; 26. juuli 1841 Tartu – 19. märts 1882 Kurgja) oli eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik, muusik ja pedagoog.
Carl Robert Jakobson ja Eesti · Carl Robert Jakobson ja Eesti ajalugu ·
De iure
De iure ehk de jure (ladina keeles 'kehtiva õigusega', 'õiguslikult, juriidiliselt', 'seaduste kohaselt', 'ametlikult') on mõiste, mis vastandub väljendile de facto ('tegelikult', 'faktiliselt', 'praktikas').
De iure ja Eesti · De iure ja Eesti ajalugu ·
Demokraatia
Naine 2007. aasta Prantsusmaa presidendivalimiste ajal hääletamas Demokraatia (ka rahva võim) on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine.
Demokraatia ja Eesti · Demokraatia ja Eesti ajalugu ·
Dissident
Dissident ehk teisitimõtleja on laiemas tähenduses keegi, kes aktiivselt vastandab ennast valitsevale poliitikale, ideoloogiale või institutsioonile.
Dissident ja Eesti · Dissident ja Eesti ajalugu ·
Eesti 2008.–2010. aasta majandussurutis
Reaal-SKP kasv Eestis aastate lõikes, kust on näha järsku langust 2008. ja 2009. aastal Eesti 2008.–2010.
Eesti ja Eesti 2008.–2010. aasta majandussurutis · Eesti 2008.–2010. aasta majandussurutis ja Eesti ajalugu ·
Eesti eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus
Eesti eesistumise aegne eriesindaja Matti Maasikas (vasakult esimene) Saksamaa ja Baltimaade välisministrite kohtumisel 2016. aastal Eesti peaminister Jüri Ratas kõnelemas eesistumisega seotud pressikonverentsil Eesti eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus kestis 2017.
Eesti ja Eesti eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus · Eesti ajalugu ja Eesti eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus ·
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Eesti ja Eesti keel · Eesti ajalugu ja Eesti keel ·
Eesti kroon
Eesti kroon (ISO 4217 kood EEK) oli aastatel 1924–1941 ning 1992–2010 Eesti Vabariigi ametlik valuuta.
Eesti ja Eesti kroon · Eesti ajalugu ja Eesti kroon ·
Eesti mark
1000 marka Eesti mark oli Eesti rahaühik aastail 1918–1927.
Eesti ja Eesti mark · Eesti ajalugu ja Eesti mark ·
Eesti omavalitsuste haldusreform
Eesti omavalitsuste haldusreform oli haldusreform, mille käigus toimusid Eestis 2017.
Eesti ja Eesti omavalitsuste haldusreform · Eesti ajalugu ja Eesti omavalitsuste haldusreform ·
Eesti president
Eesti president (institutsiooni ametlik nimetus Vabariigi President) on Eesti Vabariigi riigipea.
Eesti ja Eesti president · Eesti ajalugu ja Eesti president ·
Eesti Töörahva Kommuun
Eesti Töörahva Kommuun (ka Eesti Töörahwa Kommuna (lühend ETK); ka Eestimaa Töörahva Kommuun; vene keeles Эстляндская трудовая коммуна, ЭТК) oli Narvas 29. novembril 1918 välja kuulutatud ja kuni 18. jaanuarini 1919 eksisteerinud administratiivüksus, omanimetusega nõukogude vabariik ja tegelikult Nõukogude Venemaa "ripatsriik" (enamik riigile omaseid tunnuseid puudus).
Eesti ja Eesti Töörahva Kommuun · Eesti Töörahva Kommuun ja Eesti ajalugu ·
Eesti Vabadussõjalaste Liit
Eesti Vabadussõjalaste Liidu liikmemärk Eesti Vabadussõjalaste Liit (lühend EVL) oli Eestis aastail 1933–1934 tegutsenud organisatsioon, mille põhikirjaliseks eesmärgiks oli "organiseerida vabadussõjalasi ja koondada enese ümber kõiki vabadussõjalaste organisatsioone, kes seisavad demokraatia ja iseseisvuse alusel; aidata süvendada ja uuendada kodanikus omariikluse mõtet, kohuse- ja rahvustunnet, alal hoida vabadussõjalastes ja levitada kodanikes seda vaimu".
Eesti ja Eesti Vabadussõjalaste Liit · Eesti Vabadussõjalaste Liit ja Eesti ajalugu ·
Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt
Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk niinimetatud baaside leping (ja selle juurde kuuluv salajane protokoll) oli 1939.
Eesti ja Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt · Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ja Eesti ajalugu ·
Eesti Vabariigi põhiseadus (1938)
Eesti Vabariigi 1938.
Eesti ja Eesti Vabariigi põhiseadus (1938) · Eesti Vabariigi põhiseadus (1938) ja Eesti ajalugu ·
Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)
Eesti Vabariigi 1992.
Eesti ja Eesti Vabariigi põhiseadus (1992) · Eesti Vabariigi põhiseadus (1992) ja Eesti ajalugu ·
Eesti Vabariik 100
"Eesti Vabariik 100" (lühemalt EV 100) oli kultuuriprogramm, millega tähistati Eesti iseseisvumise ja Eesti Vabariigi 100. aastapäeva aprillist 2017 kuni veebruarini 2020.
Eesti ja Eesti Vabariik 100 · Eesti Vabariik 100 ja Eesti ajalugu ·
Eestimaa hertsogkond
Eestimaa hertsogkond (taani keeles Hertugdømme Estland, ladina keeles Ducatus Estonie) oli Taani kuninga valdus (ladina keeles dominium directum), mille moodustas Taani vallutatud osa Eestist (Taani valdused Eestis).
Eesti ja Eestimaa hertsogkond · Eesti ajalugu ja Eestimaa hertsogkond ·
Eestimaa Kommunistlik Partei
Eestimaa Kommunistlik Partei (lühend EKP) enne ka Eestimaa Kommunistlik (bolševike) Partei (lühend EK(b)P) oli Eesti Vabariigi territooriumil ebaseaduslikult 1920–1940 ning 1940–1990 Eesti NSV-s seaduslikult tegutsenud kommunistlik partei, Eesti NSV ajal 1940–1990 ka ainupartei.
Eesti ja Eestimaa Kommunistlik Partei · Eesti ajalugu ja Eestimaa Kommunistlik Partei ·
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Eesti ja Eestimaa kubermang · Eesti ajalugu ja Eestimaa kubermang ·
Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu
Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, mitteametlikult tuntud ka kui (Ajutine) Maanõukogu, Eesti Maanõukogu, (Eesti) Maapäev, Eestimaa kubermangu ajutine semstvonõukogu, oli 1917.
Eesti ja Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu · Eesti ajalugu ja Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu ·
Eestimaa Päästekomitee
Eestimaa Päästekomitee (ka Eestimaa Päästmise Komitee) oli 19.
Eesti ja Eestimaa Päästekomitee · Eesti ajalugu ja Eestimaa Päästekomitee ·
Eestimaa rüütelkond
Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.
Eesti ja Eestimaa rüütelkond · Eesti ajalugu ja Eestimaa rüütelkond ·
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Eesti ja Eestlased · Eesti ajalugu ja Eestlased ·
Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel alates 1206.
Eesti ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Eesti ajalugu ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus ·
Enn Tarvel
Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; 31. juulil 1932 Metsiku küla – 22. september 2021) oli eesti ajaloolane.
Eesti ja Enn Tarvel · Eesti ajalugu ja Enn Tarvel ·
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Eesti ja Esimene maailmasõda · Eesti ajalugu ja Esimene maailmasõda ·
Estofiil
Estofiil on eesti keelt ja/või kultuuri harrastav mitte-eestlane.
Eesti ja Estofiil · Eesti ajalugu ja Estofiil ·
Euro
Euro sümbol 100 & 200 (trükitud 2019. aastal) Euro (lühend EUR, tähis €) on Euroopa ühtsesse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühisvaluuta.
Eesti ja Euro · Eesti ajalugu ja Euro ·
Euroopa Liit
Euroopa lipp Euroopa Liit 1. veebruaril 2020 Euroopa Liit on 27 liikmesriigiga majanduslik ja poliitiline ühendus, mis asub valdavalt Euroopas.
Eesti ja Euroopa Liit · Eesti ajalugu ja Euroopa Liit ·
Fosforiidisõda
pisi Fosforiidisõjaks nimetatakse Eestis 1987.
Eesti ja Fosforiidisõda · Eesti ajalugu ja Fosforiidisõda ·
Friedrich Reinhold Kreutzwald
Friedrich Reinhold Kreutzwald, ka (kuni 1817 Friedrich Reinhold Reinholdsohn (vkj 14. detsember) 26. detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, Virumaa – (vkj 13. august) 25. august 1882 Tartu) oli eesti kirjanik ja Võru linnaarst.
Eesti ja Friedrich Reinhold Kreutzwald · Eesti ajalugu ja Friedrich Reinhold Kreutzwald ·
Friedrich Robert Faehlmann
Friedrich Robert Faehlmann (Eduard Hau, 1839) Friedrich Robert Faehlmann (August Georg Wilhelm Pezold, 1832) Friedrich Robert Faehlmann (Fählmann; 31. detsember (vkj 20. detsember) 1798 Ao mõis – 22. aprill (vkj 10. aprill) 1850 Tartu) oli Eesti kirjamees ja arst.
Eesti ja Friedrich Robert Faehlmann · Eesti ajalugu ja Friedrich Robert Faehlmann ·
Gregoriuse kalender
paavsti bullast "Inter Gravissimas", millega Gregorius XIII tutvustas oma kalendrit Saksa postmark Gregoriuse kalendri kasutuselevõtu 400. aastapäeva puhul Gregoriuse kalender (varasemas õigekirjas gregooriuse kalender) ehk uus kalender on paavst Gregorius XIII poolt 1582.
Eesti ja Gregoriuse kalender · Eesti ajalugu ja Gregoriuse kalender ·
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Eesti ja Gustav II Adolf · Eesti ajalugu ja Gustav II Adolf ·
Haapsalu
Haapsalu (Läänemaa murrakutes varem ka Oablu või Aablu) on linn Lääne-Eestis, Lääne maakonna ja omavalitsusliku Haapsalu linna halduskeskus.
Eesti ja Haapsalu · Eesti ajalugu ja Haapsalu ·
Harta 12
"Harta 12" oli kodanikualgatuslik pöördumine, mis koostati ja avaldati 2012.
Eesti ja Harta 12 · Eesti ajalugu ja Harta 12 ·
Härgmäe lahing
Härgmäe lahing ehk Oomuli lahing oli lahing Vene-Liivi sõjas, mis peeti 2. augustil 1560 Õhne jõe keskjooksu alal Liivi ordu ja Moskva tsaaririigi vägede vahel.
Eesti ja Härgmäe lahing · Eesti ajalugu ja Härgmäe lahing ·
Heiki Valk
Heiki Valk 2011. aastal Heiki Valk (sündinud 7. mail 1959 Tartus) on eesti arheoloog, filosoofiadoktor, uurib Eesti keskaega ja hilisrauaaega, tema erilise tähelepanu all on Kagu-Eesti ja eriti Setomaa.
Eesti ja Heiki Valk · Eesti ajalugu ja Heiki Valk ·
Henriku Liivimaa kroonika
Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.
Eesti ja Henriku Liivimaa kroonika · Eesti ajalugu ja Henriku Liivimaa kroonika ·
I üldlaulupidu
I üldlaulupidu toimus 30. juunil–2. juulil (vkj 18.–20. juunil) 1869.
Eesti ja I üldlaulupidu · Eesti ajalugu ja I üldlaulupidu ·
Indoeurooplased
Indoeurooplased on indoeuroopa keeli kõnelevad rahvad ja hõimud tänapäeval ja minevikus.
Eesti ja Indoeurooplased · Eesti ajalugu ja Indoeurooplased ·
Ivar Leimus
Ivar Leimus, veebruar 2010 Ivar Leimus (sündinud 3. juunil 1953) on eesti ajaloolane ja tõlkija, kes peamiselt tegeleb numismaatikaga.
Eesti ja Ivar Leimus · Eesti ajalugu ja Ivar Leimus ·
Jaan Tõnisson
Jaan Tõnisson (10.vkj / 22. detsember 1868 Surva küla, Viljandi vald – ? Tallinn?) oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane.
Eesti ja Jaan Tõnisson · Eesti ajalugu ja Jaan Tõnisson ·
Jakob Hurt
Jakob Hurt Jakob Hurt (22. juuli (vkj 10. juuli) 1839 Himmaste küla – 13. jaanuar 1907 (vkj 31. detsember 1906) Peterburi) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane.
Eesti ja Jakob Hurt · Eesti ajalugu ja Jakob Hurt ·
Jaroslav Tark
Jaroslav Tark ehk Jaroslav Vladimirovitš ehk Jaroslav I (arvatavasti 978 – 20. veebruar 1054); ukraina keeles Ярослав Володимирович Мудрий, vene keeles Ярослав Владимирович Мудрый, Skandinaavia allikais Jarisleif või Jarisleifr Valdamarsson) oli Rjurikovitšite soost Vana-Vene valitseja, kes oli aastatel 987–1010 Rostovi vürst, 1010–1036 Novgorodi vürst, 1016–1018 ja 1019–1054 Kiievi suurvürst. Ehkki Jaroslavi tarkust kroonikates korduvalt kiideti, ei pärine liignimi Tark vürsti eluajast. Selle andis Jaroslavile alles 19. sajandil vene ajaloolane Nikolai Karamzin, et eristada teda teistest Jaroslav Vladimirovitši nimelistest vürstidest. Kiievi-Vene 1015–1113.
Eesti ja Jaroslav Tark · Eesti ajalugu ja Jaroslav Tark ·
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Eesti ja Järvamaa · Eesti ajalugu ja Järvamaa ·
Jüri Uluots
Jüri Uluots (13. jaanuar 1890 Jaanse talu, Uluste küla, Kirbla vald, Läänemaa – 9. jaanuar 1945 Stockholm) oli Eesti õigusteadlane ja poliitik.
Eesti ja Jüri Uluots · Eesti ajalugu ja Jüri Uluots ·
Jüriöö ülestõus
Jüriöö ülestõus oli aastatel 1343–1345 Harjumaal, Läänemaal ja Saaremaal toimunud eestlaste ülestõus Taani ja Liivi ordu ülemvõimu vastu.
Eesti ja Jüriöö ülestõus · Eesti ajalugu ja Jüriöö ülestõus ·
Johan Laidoner
Johan Laidoner (12. veebruar 1884 Vardja, Viiratsi vald, Viljandimaa – 13. märts 1953 Vladimiri keskvangla, Vladimir, NSV Liit) oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik.
Eesti ja Johan Laidoner · Eesti ajalugu ja Johan Laidoner ·
Johann Voldemar Jannsen
Johann Voldemar Jannsen Johann Voldemar Jannsen Johann Voldemar Jannsen (sünninimi Jaan Jensen; 16. mai (vkj 4.mai) 1819 Vana-Vändra vald – 13. juuli (vkj 1. juuli) 1890 Tartu) oli eesti ajakirjanik, koolmeister ja üks rahvusliku liikumise juhte.
Eesti ja Johann Voldemar Jannsen · Eesti ajalugu ja Johann Voldemar Jannsen ·
Juuniküüditamine
Juuniküüditamine oli 14.
Eesti ja Juuniküüditamine · Eesti ajalugu ja Juuniküüditamine ·
Kalevipoeg
"Kalevipoeg" on 19.
Eesti ja Kalevipoeg · Eesti ajalugu ja Kalevipoeg ·
Kammkeraamika kultuur
Kammkeraamika killud, u 4000–2000 eKr (Eesti Ajaloomuuseum) Kammkeraamika kultuur oli neoliitiline arheoloogiline kultuur, mida tuntakse valdavalt kammornamendiga keraamika järgi.
Eesti ja Kammkeraamika kultuur · Eesti ajalugu ja Kammkeraamika kultuur ·
Karl XI
Karl XI Karl XI (24. november 1655 Stockholm – 5. aprill 1697 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1660–1697.
Eesti ja Karl XI · Eesti ajalugu ja Karl XI ·
Kärdla
Kärdla (rootsi keeles Kärrdal; saksa keeles Kertel) on linn Lääne-Eestis, Hiiu maakonna ja Hiiumaa valla keskus.
Eesti ja Kärdla · Eesti ajalugu ja Kärdla ·
Keskmine rauaaeg
Keskmine rauaaeg on rauaaja periood vanema ja noorema rauaaja vahel, mis Eesti alal dateeritakse aastatesse 450–800.
Eesti ja Keskmine rauaaeg · Eesti ajalugu ja Keskmine rauaaeg ·
Konstantin Päts
Konstantin Päts (23. veebruar 1874 Tahkuranna vald, Pärnumaa – 18. jaanuar 1956 Buraševo, Kalinini oblast, Venemaa (end. NSVL)) oli riigitegelane, jurist, ajakirjanik, aastatel 1918–1940 üks mõjuvõimsamaid Eesti Vabariigi poliitikuid ja Eesti esimene president (1938–1940).
Eesti ja Konstantin Päts · Eesti ajalugu ja Konstantin Päts ·
Koroonapandeemia Eestis
Koroonapandeemia Eestis on osa 2019.
Eesti ja Koroonapandeemia Eestis · Eesti ajalugu ja Koroonapandeemia Eestis ·
Kristjan Jaak Peterson
Kristjan Jaak Peterson (Franz Burchard Dörbecki akvatinta, 19. saj) Toomemäel, autorid Jaak Soans ja Allan Murdmaa Kristjan Jaak Peterson, ka Kristian Jaak Peterson; õieti Christian Jakob Petersohn (14. märts (vkj 2. märts) 1801 Riia – 4. august (vkj 23. juuli) 1822 Riia) oli eesti kirjanik, üks Eesti rahvuskirjanduse loojaid.
Eesti ja Kristjan Jaak Peterson · Eesti ajalugu ja Kristjan Jaak Peterson ·
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Eesti ja Kristlus · Eesti ajalugu ja Kristlus ·
Kunda kultuur
Kunda kultuur ehk Kunda etapp oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur aastatel umbes 8500–7000 eKr.
Eesti ja Kunda kultuur · Eesti ajalugu ja Kunda kultuur ·
Kunda Lammasmägi
Kunda Lammasmägi Kunda Lammasmägi on mesoliitikumi arheoloogiline leiukoht Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Linnuse külas.
Eesti ja Kunda Lammasmägi · Eesti ajalugu ja Kunda Lammasmägi ·
Kuressaare
Kuressaare on linn Saaremaal, Saaremaa valla keskus ja Saare maakonna halduskeskus.
Eesti ja Kuressaare · Eesti ajalugu ja Kuressaare ·
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Eesti ja Latgalid · Eesti ajalugu ja Latgalid ·
Laulev revolutsioon
Pika Hermanni torni 24. veebruaril 1989. Jaan Künnapi foto Laulev revolutsioon hõlmab aastail 1987–1991 Eestis, Lätis ja Leedus toimunud ühiskondlik-poliitilisi sündmusi, mis kaasnesid NLKP KK peasekretäri Mihhail Gorbatšovi algatatud uuenduspoliitika (perestroika) ja avalikustamisega (glasnost) Nõukogude Liidus.
Eesti ja Laulev revolutsioon · Eesti ajalugu ja Laulev revolutsioon ·
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Eesti ja Läänemaa · Eesti ajalugu ja Läänemaa ·
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Eesti ja Läänemeri · Eesti ajalugu ja Läänemeri ·
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Eesti ja Läti · Eesti ajalugu ja Läti ·
Leetopiss
Laurentiuse leetopiss (''Лаврентьевская летопись'') Leetopiss (ajalookirjanduses ka letopiss, ebakorrektselt le(e)topis; kirikuslaavi keeles ле́топись või летописание) on vanavene kroonika, mis sisaldab mingi ajaloolise sündmuse kirjeldust.
Eesti ja Leetopiss · Eesti ajalugu ja Leetopiss ·
Lennart Meri
Lennart Georg Meri (29. märts 1929 Tallinn – 14. märts 2006 Tallinn) oli Eesti kirjanik, tõlkija, filmitegija, diplomaat ja poliitik, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2001), Eesti president 1992–2001.
Eesti ja Lennart Meri · Eesti ajalugu ja Lennart Meri ·
Liivi laht
Liivi lahe asukoht kaardil Liivi laht (ka Riia laht, läti keeles Rīgas jūras līcis, liivi keeles Rīgõ lop) on Läänemere osa suurusega 18 100 km².
Eesti ja Liivi laht · Eesti ajalugu ja Liivi laht ·
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Eesti ja Liivi sõda · Eesti ajalugu ja Liivi sõda ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Eesti ja Liivimaa ordu · Eesti ajalugu ja Liivimaa ordu ·
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Eesti ja Liivlased · Eesti ajalugu ja Liivlased ·
Linnus
Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone õhtuhämaruses Viiburi linnus Viiburis Venemaal Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.
Eesti ja Linnus · Eesti ajalugu ja Linnus ·
Linnusepiirkond
Linnusepiirkond oli ühe linnuse üliku(te)le kuuluv, tema (nende) ees maksu- või muid kohustusi kandva rahvastikuga maa-ala.
Eesti ja Linnusepiirkond · Eesti ajalugu ja Linnusepiirkond ·
Lydia Koidula
Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen, kodanikunimi 1873. aastast Lydia Emilie Florentine Michelson; Vana-Vändra vald – Kroonlinn (vaadatud 26.03.2016)) oli eesti luuletaja ja proosakirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar.
Eesti ja Lydia Koidula · Eesti ajalugu ja Lydia Koidula ·
Manifest kõigile Eestimaa rahvastele
Manifest Eestimaa rahvastele algses sõnastuses, kuupäevaga 21. veebruar 1918, nagu seda levitati enne 24. veebruari 1918 Manifest kõigile Eestimaa rahvastele avaldatuna ajalehes Teataja 25. veebruaril 1918 Eesti Vabariigi väljakuulutamise tähistamine Pärnus Manifest kõigile Eestimaa rahvastele ehk Eesti iseseisvuse manifest on dokument, mille alusel loodi 1918.
Eesti ja Manifest kõigile Eestimaa rahvastele · Eesti ajalugu ja Manifest kõigile Eestimaa rahvastele ·
Marika Mägi
Marika Mägi (sündinud 25. veebruaril 1968 Tallinnas) on eesti arheoloog.
Eesti ja Marika Mägi · Eesti ajalugu ja Marika Mägi ·
Märtsiküüditamine
Märtsiküüditamine oli 1949.
Eesti ja Märtsiküüditamine · Eesti ajalugu ja Märtsiküüditamine ·
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Eesti ja Mõõgavendade ordu · Eesti ajalugu ja Mõõgavendade ordu ·
Mesoliitikum
Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg on paleoliitikumi ja neoliitikumi vaheline üleminekuaeg, muinasaja teine suur periood.
Eesti ja Mesoliitikum · Eesti ajalugu ja Mesoliitikum ·
Metsavennad
Põhja-Eestis 1941. aasta suvel tegutsenud metsavendade rühm Rõuge vallas Metsavennad (läti keeles mežabrāļi, leedu keeles miško broliai) olid Eestis, Lätis ning Leedus võidelnud relvastatud vastupanuvõitlejad, kes Teise maailmasõja ajal ja ka hiljem võitlesid Nõukogude sissetungi ja kolme Balti riigi okupatsiooni ajal Nõukogude võimu vastu.
Eesti ja Metsavennad · Eesti ajalugu ja Metsavennad ·
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Eesti ja Narva · Eesti ajalugu ja Narva ·
Narva kultuur
Narva kultuur ehk Narva etapp oli esimene keraamikat kasutav kiviaja kultuur Eesti alal Eesti esiajaloos.
Eesti ja Narva kultuur · Eesti ajalugu ja Narva kultuur ·
Narva lahing (1944)
Narva lahing (saksa Schlacht bei Narva; vene Битва за Нарву) oli Nõukogude Leningradi rinde ja Saksa armeegrupi Narwa vaheline lahing teise maailmasõja idarindel 2. veebruarist kuni 26. juulini 1944, mis peeti strateegiliselt olulise Narva linna pärast.
Eesti ja Narva lahing (1944) · Eesti ajalugu ja Narva lahing (1944) ·
NATO
NATO liikmesriigid Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (inglise keeles North Atlantic Treaty Organization (NATO), prantsuse keeles Organisation du traité de l'Atlantique nord (OTAN)) on sõjaline liit, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga.
Eesti ja NATO · Eesti ajalugu ja NATO ·
Nöörkeraamika kultuur
Nöörkeraamika kultuur hakkas levima Eestis 3000.
Eesti ja Nöörkeraamika kultuur · Eesti ajalugu ja Nöörkeraamika kultuur ·
Nõukogude Eesti
Nõukogude Eesti oli de facto Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee võimu aluse maa-ala endises Eestimaa kubermangus mitteametlik nimetus (ametlikku ei olnud).
Eesti ja Nõukogude Eesti · Eesti ajalugu ja Nõukogude Eesti ·
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Eesti ja Nõukogude Liit · Eesti ajalugu ja Nõukogude Liit ·
Neoliitikum
Neoliitikum ehk noorem kiviaeg oli ajavahemik 4.–2. aastatuhat eKr.
Eesti ja Neoliitikum · Eesti ajalugu ja Neoliitikum ·
Noorem rauaaeg
Noorem rauaaeg on rauaaja viimane üldperiood, mis Eesti alal dateeritakse aastatesse 800–1200/1250.
Eesti ja Noorem rauaaeg · Eesti ajalugu ja Noorem rauaaeg ·
Otto Tiefi valitsus
Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis andis 18.09.1944 käskkirja, millega nimetas ametisse valitsuse Otto Tiefi valitsus (18. september 1944 – 12. jaanuar 1953) oli Eesti Vabariigi 28.
Eesti ja Otto Tiefi valitsus · Eesti ajalugu ja Otto Tiefi valitsus ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Eesti ja Paavst · Eesti ajalugu ja Paavst ·
Paide
Paide on linn Kesk-Eestis, Järva maakonna ja Paide linna nimelise omavalitsusüksuse keskus.
Eesti ja Paide · Eesti ajalugu ja Paide ·
Paju lahing
Paju lahing oli Eesti Vabadussõja ajal 31.
Eesti ja Paju lahing · Eesti ajalugu ja Paju lahing ·
Pärisorjus
Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste.
Eesti ja Pärisorjus · Eesti ajalugu ja Pärisorjus ·
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Eesti ja Pärnu · Eesti ajalugu ja Pärnu ·
Pärnu jõgi
Pärnu jõgi on jõgi Kesk- ja Lääne-Eestis, Võhandu jõe järel pikkuselt teine jõgi (145 km) Eestis.
Eesti ja Pärnu jõgi · Eesti ajalugu ja Pärnu jõgi ·
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Eesti ja Põhjasõda · Eesti ajalugu ja Põhjasõda ·
Petserimaa
Petserimaa, ka Petseri maakond oli Eesti maakond aastail 1920–1944, maakonnalinn oli Petseri.
Eesti ja Petserimaa · Eesti ajalugu ja Petserimaa ·
Pikk Hermann
Pikk Hermann, vaade loodest, 2013. Pikk Hermann on Tallinnas Toompeal asuva Toompea linnuse edelatorn.
Eesti ja Pikk Hermann · Eesti ajalugu ja Pikk Hermann ·
Pildirüüste
Pildirüüste (hollandi keeles Beeldenstorm, saksa keeles Bildersturm) on reformatsiooniga kaasnenud korratused, mille käigus lõhuti, eelkõige kirikutes, katoliku usu tunnuseid (altareid, pühapilte jne).
Eesti ja Pildirüüste · Eesti ajalugu ja Pildirüüste ·
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Eesti ja Poola · Eesti ajalugu ja Poola ·
Postimees
Postimees (aastatel 1857–1886 Perno Postimees, 1948–1990 Edasi) on eesti päevaleht.
Eesti ja Postimees · Eesti ajalugu ja Postimees ·
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Eesti ja Prantsusmaa · Eesti ajalugu ja Prantsusmaa ·
Preislased
Preislased on väljasurnud rahvas, kes elas Läänemere kagurannal Preisimaal.
Eesti ja Preislased · Eesti ajalugu ja Preislased ·
Pronksiaeg
Pronksiaegne kaelakee. Toulouse'i muuseum Pronksiaeg on esiaja keskmine põhiaeg kiviaja ja rauaaja vahel.
Eesti ja Pronksiaeg · Eesti ajalugu ja Pronksiaeg ·
Pronksiöö
Pronksiöö kino Kosmos juures. Pronksiööna tuntakse 2007.
Eesti ja Pronksiöö · Eesti ajalugu ja Pronksiöö ·
Pronkssõdur
Pronkssõdur Kaitseväe kalmistul juunis 2007 Pronkssõdur (algne ametlik nimi Tallinna vabastajate monument; vene keeles Монумент освободителям Таллинна; kasutatud ka hüüdnime Aljoša) on monument Tallinnas Kaitseväe kalmistul.
Eesti ja Pronkssõdur · Eesti ajalugu ja Pronkssõdur ·
Pulli asula
Pulli küla asukoht Pärnumaal Pulli asula (2010) Pulli asula oli Kunda kultuuri asula, seni teadaolevatel andmetel Eesti vanim inimasula.
Eesti ja Pulli asula · Eesti ajalugu ja Pulli asula ·
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Eesti ja Punaarmee · Eesti ajalugu ja Punaarmee ·
Rahvakogu
Rahvakogu arutelupäev 6. aprillil 2013 Rahvakogu on ühisloome meetodit kasutanud algatus, mis kutsuti ellu valmistamaks ette muudatusettepanekuid valimisseaduste, erakonnaseaduse ja teiste küsimuste lahendamiseks Eestis, mida seostati riigi demokraatia tulevikuga.
Eesti ja Rahvakogu · Eesti ajalugu ja Rahvakogu ·
Rahvasteliit
Rahvasteliit (inglise keeles League of Nations; prantsuse keeles Société des Nations; lühend RL) oli aastatel 1919–1946 eksisteerinud valitsustevaheline rahvusvaheline organisatsioon, mis loodi Esimese maailmasõja lõpetanud Pariisi rahukonverentsi tulemusel.
Eesti ja Rahvasteliit · Eesti ajalugu ja Rahvasteliit ·
Rahvuslus
Rahvuslus ehk natsionalism on ideoloogia ja käitumisvorm, mille objektiks on rahvus.
Eesti ja Rahvuslus · Eesti ajalugu ja Rahvuslus ·
Rakvere
Droonivideo Rakvere linnusest ja linnast 2022. aasta veebruaris Turu plats Rakvere (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene keeles Rakovor) on linn Lääne-Viru maakonnas, maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus.
Eesti ja Rakvere · Eesti ajalugu ja Rakvere ·
Rauaaeg
Rauaaeg on esiaja hilisem põhijärk, millal tähtsaim tööriista- ja relvamaterjal oli raud.
Eesti ja Rauaaeg · Eesti ajalugu ja Rauaaeg ·
Reformatsioon
Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.
Eesti ja Reformatsioon · Eesti ajalugu ja Reformatsioon ·
Revala
Revala ehk Revälä (Läti Henrikul Revele, Taani hindamisraamatus Reuælæ, hilisematel autoritel ka Revelä, Rivälä, samuti Rävala ja Räbala; saksa Reval, ladina Revalia, vene Revel jne) oli ajalooline maakond Põhja-Eestis.
Eesti ja Revala · Eesti ajalugu ja Revala ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Eesti ja Riia · Eesti ajalugu ja Riia ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Eesti ja Riia peapiiskopkond · Eesti ajalugu ja Riia peapiiskopkond ·
Riigikogu
Riigikogu on Eesti Vabariigi ühekojaline parlament, kellele kuulub Eestis seadusandlik võim.
Eesti ja Riigikogu · Eesti ajalugu ja Riigikogu ·
Rooma rauaaeg
Rooma rauaaeg on vanema rauaaja hilisem periood Põhja-Euroopas.
Eesti ja Rooma rauaaeg · Eesti ajalugu ja Rooma rauaaeg ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Eesti ja Rootsi · Eesti ajalugu ja Rootsi ·
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Eesti ja Rzeczpospolita · Eesti ajalugu ja Rzeczpospolita ·
Saaga
Lõik Njálli saagast "Möðruvallabókis" (AM 132 folio 13r), u 1350 Saaga (sõna pärineb vanapõhja keelest) on muistend skandinaavlaste ja germaanlaste ajaloost, varastest viikingiretkedest, nende käigus toimunud lahinguist, väljarändest Islandile ning tülidest Islandi perekondade vahel.
Eesti ja Saaga · Eesti ajalugu ja Saaga ·
Saare-Lääne piiskopkond
Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.
Eesti ja Saare-Lääne piiskopkond · Eesti ajalugu ja Saare-Lääne piiskopkond ·
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Eesti ja Saaremaa · Eesti ajalugu ja Saaremaa ·
Sakala
Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.
Eesti ja Sakala · Eesti ajalugu ja Sakala ·
Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)
Saksa okupatsioon Eestis on hilisema Eesti Vabariigi maa-ala osaline või täielik okupeerimine Saksa Keisririigi vägede poolt esimese maailmasõja käigus.
Eesti ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918) · Eesti ajalugu ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918) ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Eesti ja Saksa ordu · Eesti ajalugu ja Saksa ordu ·
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Eesti ja Saksamaa · Eesti ajalugu ja Saksamaa ·
Siber
       Siberi föderaalringkond        Siber kui tänapäeva geograafiline piirkond        Siber kui ajalooline piirkond Siber (vene keeles Сибирь, kasahhi keeles Сібір, mongoli keeles Сибирь, hiina keeles 西伯利亞) on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeni.
Eesti ja Siber · Eesti ajalugu ja Siber ·
Sigtuna hävitamine
Sigtuna tänapäeval Sigtuna hävitamine oli kirjalikes ajalooallikates mainitud Rootsi linna Sigtuna põletamine "paganate" (eri versioonides karjalaste, eestlaste või kuralaste) poolt 1187.
Eesti ja Sigtuna hävitamine · Eesti ajalugu ja Sigtuna hävitamine ·
Sinimägede lahing
Sinimägede lahing ehk lahing Tannenbergi liinil (saksa keeles Die Schlacht um die Tannenbergstellung; vene keeles Битва за линию «Танненберг») oli strateegilise tähtsusega kokkupõrge Saksamaa Armeegrupi Narva ja Nõukogude Liidu Leningradi rinde vägede vahel Teise maailmasõja Idarindel. Rahvasuus kutsutakse Sinimägede lahinguid Eesti oma Termopüülideks. Lahingud kestsid 26. juulist kuni 10. augustini 1944 ja kulmineerusid Nõukogude peamise rünnakukiilu tagasilöömisega 29. juulil. Relva-SS-i ja Wehrmachti üksused lõid otsustavalt tagasi kõik Punaarmee rünnakud Sinimägede vallutamiseks. Lahing sai alguse Armeegrupp Narva taandumisest Narva jõel asunud Panther-liinilt 25. juulil 1944 Tannenbergi liinile, mille kaitsepositsioonide osad olid Sinimägedes, ja kestis 10. augustini 1944. Nõukogude armee Leningradi rinde löögijõud oli suunatud kolmele Sinimäe kõrgendikule. Tegemist oli lahinguga, kus rünnak järgnes rünnakule, iga maalapp ja kaevikujupp käis korduvalt käest kätte. Mürskude lõhkemine oli katkematu, mistõttu kogu ümbrust kattis plahvatustest tekkinud tolm. Lahingute perioodil valitses Kirde-Eestis suur palavus ja laibalehk oli seetõttu eriti intensiivne. Keegi ei otsinud oma üksust, enamasti võideldi seal, kuhu satuti, kuni rünnaku lõpuni. Sageli mindi käsitsivõitluseni välja. Kõik Punaarmee rünnakud löödi kaitsjate poolt tagasi. Sinimägesid Punaarmee vallutada ei suutnud, nagu ei suutnud ta läbi murda ka mujal Tannenbergi liinist (mille kaitse osa Sinimäed olid). Sinimägede lahing oli kõige verisem lahing, mida Eesti pinnal kunagi peetud. Lahingu tulemusena peatati Nõukogude pealetung kogu Eesti vallutamiseks. See võimaldas umbes 100 000 eestlasel põgeneda Läände ning aitas kindlustada Soome lõunarinnet, mistõttu Soome sai sõjast iseseisvana väljuda. Sinimägede lahingut on kutsutud Euroopa rahvaste lahinguks bolševismi vastu ja Eestimaa Verduniks.
Eesti ja Sinimägede lahing · Eesti ajalugu ja Sinimägede lahing ·
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Eesti ja Skandinaavia · Eesti ajalugu ja Skandinaavia ·
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Eesti ja Soome · Eesti ajalugu ja Soome ·
Soome-ugri rahvad
Soome-ugri ja samojeedi rahvaste põhilised asualad kaardil Soome-ugri rahvad ehk soomeugrilased on soome-ugri keeli kõnelevad rahvad.
Eesti ja Soome-ugri rahvad · Eesti ajalugu ja Soome-ugri rahvad ·
Sossolid
Sossolid (ka sossoolid, allikates сосолы, ссолы) on Vana-Vene leetopissides mainitud rahvarühm, kellega Kiievi-Venel oli sõjaline konflikt.
Eesti ja Sossolid · Eesti ajalugu ja Sossolid ·
Sulev Vahtre
Sulev Vahtre (1937. aastani Sulev Vinkmann; 7. juuli 1926 Laiuse vald – 31. august 2007 Tartu) oli eesti ajaloolane.
Eesti ja Sulev Vahtre · Eesti ajalugu ja Sulev Vahtre ·
Suur majandussurutis
Maailma riikide reaal-SKP kasv 2009. aastal. Pruunides piirkondades valitses majandussurutis Suur majandussurutis* also known as *.
Eesti ja Suur majandussurutis · Eesti ajalugu ja Suur majandussurutis ·
Suur põgenemine
Eesti rootslased Nõukogude okupatsiooni eest põgenemas Saaremaa muuseumi väljapanekus Suur põgenemine oli massiline põgenemine sissetungiva Punaarmee eest Eestist 1944.
Eesti ja Suur põgenemine · Eesti ajalugu ja Suur põgenemine ·
Suvesõda
Suvesõda oli Eestis Teises maailmasõjas 1941.
Eesti ja Suvesõda · Eesti ajalugu ja Suvesõda ·
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Eesti ja Taani · Eesti ajalugu ja Taani ·
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Eesti ja Taani kuningas · Eesti ajalugu ja Taani kuningas ·
Tacitus
Publius Cornelius Tacitus Publius Cornelius Tacitus või Gaius Cornelius Tacitus (u. 55 – 120Antiigileksikon, 2. kd., lk. 206) oli Vana-Rooma ajaloolane ja kõnemees.
Eesti ja Tacitus · Eesti ajalugu ja Tacitus ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Eesti ja Tallinn · Eesti ajalugu ja Tallinn ·
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Eesti ja Tartu · Eesti ajalugu ja Tartu ·
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Eesti ja Tartu Ülikool · Eesti ajalugu ja Tartu Ülikool ·
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Eesti ja Tartu piiskopkond · Eesti ajalugu ja Tartu piiskopkond ·
Tartu rahu
Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.
Eesti ja Tartu rahu · Eesti ajalugu ja Tartu rahu ·
Tartu–Valga raudteelõik
Tartu–Valga raudteelõik on raudtee Eestis.
Eesti ja Tartu–Valga raudteelõik · Eesti ajalugu ja Tartu–Valga raudteelõik ·
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Eesti ja Teine maailmasõda · Eesti ajalugu ja Teine maailmasõda ·
Tiigrihüpe
Arvutiklass Eestis 1996. aastal "Tiigrihüpe" oli Eesti riiklik projekt, mille raames suunati suured investeeringud arvutusvõimsuste suurendamisele ja andmesideühenduste arendamisele, rõhuga hariduse infrastruktuuri parandamisel.
Eesti ja Tiigrihüpe · Eesti ajalugu ja Tiigrihüpe ·
Toomas Hendrik Ilves
Toomas Hendrik Ilves (sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis) on Eesti poliitik ja diplomaat, endine ajakirjanik, Eesti Vabariigi president aastatel 2006–2016.
Eesti ja Toomas Hendrik Ilves · Eesti ajalugu ja Toomas Hendrik Ilves ·
Ugandi
Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.
Eesti ja Ugandi · Eesti ajalugu ja Ugandi ·
Vabadussõda
Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.
Eesti ja Vabadussõda · Eesti ajalugu ja Vabadussõda ·
Vabariigi Valitsus eksiilis
Vabariigi Valitsus eksiilis eksisteeris 1944–1992.
Eesti ja Vabariigi Valitsus eksiilis · Eesti ajalugu ja Vabariigi Valitsus eksiilis ·
Vaikiv ajastu
Vaikivaks ajastuks nimetatakse Eesti ajalooperioodi 12. märtsist 1934 kuni 21. juunini 1940.
Eesti ja Vaikiv ajastu · Eesti ajalugu ja Vaikiv ajastu ·
Valter Lang
Valter Lang Valter Lang (sündinud 26. jaanuaril 1958 Kulunda asula, Novosibirski oblast, Vene NFSV) on eesti arheoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).
Eesti ja Valter Lang · Eesti ajalugu ja Valter Lang ·
Võru
Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.
Eesti ja Võru · Eesti ajalugu ja Võru ·
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Eesti ja Venemaa · Eesti ajalugu ja Venemaa ·
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Eesti ja Venemaa Keisririik · Eesti ajalugu ja Venemaa Keisririik ·
Venemaa sissetung Ukrainasse
Venemaa sissetung Ukrainasse on 24. veebruaril 2022 alanud Venemaa sõjaline sissetung ja rünnak Ukraina iseseisvuse vastu.
Eesti ja Venemaa sissetung Ukrainasse · Eesti ajalugu ja Venemaa sissetung Ukrainasse ·
Viikingid
Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887) Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).
Eesti ja Viikingid · Eesti ajalugu ja Viikingid ·
Viljandi
Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) on linn Lõuna-Eestis, Viljandi maakonna halduskeskus.
Eesti ja Viljandi · Eesti ajalugu ja Viljandi ·
Virtsu
Virtsu on alevik Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Virtsu poolsaarel.
Eesti ja Virtsu · Eesti ajalugu ja Virtsu ·
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Eesti ja Virumaa · Eesti ajalugu ja Virumaa ·
Weichseli jäätumine
Würmi jäätumised Weichseli jäätumine on Kvaternaari jääaja viimane suurem jäätumine.
Eesti ja Weichseli jäätumine · Eesti ajalugu ja Weichseli jäätumine ·
1. detsembri riigipöördekatse
1.
1. detsembri riigipöördekatse ja Eesti · 1. detsembri riigipöördekatse ja Eesti ajalugu ·
12. sajand
12.
12. sajand ja Eesti · 12. sajand ja Eesti ajalugu ·
13. sajand
13.
13. sajand ja Eesti · 13. sajand ja Eesti ajalugu ·
14. juuni
14.
14. juuni ja Eesti · 14. juuni ja Eesti ajalugu ·
1919. aasta maareform
1919.
1919. aasta maareform ja Eesti · 1919. aasta maareform ja Eesti ajalugu ·
20. august
20.
20. august ja Eesti · 20. august ja Eesti ajalugu ·
22. juuni
22.
22. juuni ja Eesti · 22. juuni ja Eesti ajalugu ·
24. veebruar
24.
24. veebruar ja Eesti · 24. veebruar ja Eesti ajalugu ·
40 kiri
"Avalik kiri Eesti NSV-st" on 28. oktoobriga 1980 dateeritud ja nädal hiljem teele pandud kiri, millega 40 allakirjutanud haritlast püüdis kaitsta venestamise ajal eesti keelt ja mõni nädal varem massimeeleavaldustega välja astunud koolinoori Nõukogude okupatsioonivõimude omavoli eest.
40 kiri ja Eesti · 40 kiri ja Eesti ajalugu ·
6. august
6.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eesti ja Eesti ajalugu ühist
- Millised on sarnasused Eesti ja Eesti ajalugu
Võrdlus Eesti ja Eesti ajalugu
Eesti on 809 suhted, samas Eesti ajalugu 1074. Kuna neil ühist 197, Jaccard indeks on 10.46% = 197 / (809 + 1074).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eesti ja Eesti ajalugu. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: