Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Eesti ja Eesti kaitsevägi
Eesti ja Eesti kaitsevägi on 34 ühist asja (Unioonpeedia): Ajateenistus, Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Eesti õhuvägi, Eesti kaitsejõud, Eesti kaitseväe juhataja, Eesti kaitsevägi, Eesti maavägi, Eesti merevägi, Eesti Vabariigi aastapäev, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu, Eesti valitsus, Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, Eestimaa Päästekomitee, Iraagi sõda, Johan Laidoner, Kaitseliit, Kaitseministeerium, Kaitseväe Akadeemia, Kaitseväe peastaap, Märtsiküüditamine, Metsavennad, NATO, Punaarmee, Relva-SS, Riigikogu, Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918), Saksamaa, Tallinn, Tallinna lennujaam, Tartu rahu, ..., Vabadussõda, Wehrmacht, 20. august, 24. veebruar. Laienda indeks (4 rohkem) »
Ajateenistus
'''Ajateenistus maailma riikides''' Roheline – relvajõude ei ole Punane – ajateenistus Sinine – täiskutseline sõjavägi ja/või vabatahtlik ajateenistus Lilla – väeteenistusse sunnitakse astuma alla 20% kogu eagrupist või alla 40% vastava eagrupi meestest (kui ajateenistuskohustus kehtib vaid meestele) Oranž – plaanid ajateenistusest loobumiseks lähima kolme aasta jooksul Hall – info puudub Ajateenistus (ajateenistuskohustus, kohustuslik riigikaitseteenistus, varem ka sundaeg) on piiratud kestusega riigikaitseline või sisekaitseline tegevteenistus kindlaks määratud ja nõuetele vastavale inimrühmale kindlas vanusegrupis.
Ajateenistus ja Eesti · Ajateenistus ja Eesti kaitsevägi ·
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon
ÜRO 193 liikmesriiki Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (lühend ÜRO) on rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärgid on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja humanitaarset laadi rahvusvaheliste probleemide lahendamine.
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ja Eesti · Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ja Eesti kaitsevägi ·
Eesti õhuvägi
Eesti õhuvägi on Eesti kaitseväe üks põhiväeliikidest, mille ülesandeks on riigi õhuruumi kontroll ning strateegiliste objektide kaitsmine õhust.
Eesti ja Eesti õhuvägi · Eesti õhuvägi ja Eesti kaitsevägi ·
Eesti kaitsejõud
Eesti kaitsejõud on Eesti riigikaitset teostavate organisatsioonide kogum.
Eesti ja Eesti kaitsejõud · Eesti kaitsejõud ja Eesti kaitsevägi ·
Eesti kaitseväe juhataja
Kaitseväe juhataja Martin Herem Kaitseväe juhataja on Eesti kaitseväe kõrgeim juht.
Eesti ja Eesti kaitseväe juhataja · Eesti kaitseväe juhataja ja Eesti kaitsevägi ·
Eesti kaitsevägi
Eesti kaitsevägi on Eesti kaitsejõudude tegevteenistuses olev regulaarvägi ja Eesti kaitsejõudude olulisim osa, mis on valitsuse alluvuses olev riigivõimu asutus kaitseministeeriumi valitsemisalas.
Eesti ja Eesti kaitsevägi · Eesti kaitsevägi ja Eesti kaitsevägi ·
Eesti maavägi
Eesti maavägi on Eesti kaitseväe põhiväeliik, mille ülesandeks on riigikaitse teostamine maismaal kooskõlas kaitseplaanidele ja kaitseväe juhtimisorganite korraldustele.
Eesti ja Eesti maavägi · Eesti kaitsevägi ja Eesti maavägi ·
Eesti merevägi
Eesti merevägi on Eesti kaitseväe põhiväeliik ja struktuuriüksus, mis vastutab mereoperatsioonide eest.
Eesti ja Eesti merevägi · Eesti kaitsevägi ja Eesti merevägi ·
Eesti Vabariigi aastapäev
Pika Hermanni tornis Vabariigi aastapäeva paraad Tallinnas, 24. veebruar 2011 Tartu üliõpilaskorporatsioonid oma lippudega Eesti lipu tervitamisel Tartu tähetorni juures, 24. veebruar 2013 Eesti Vabariigi aastapäev on 24. veebruaril, millega tähistatakse Eesti Vabariigi väljakuulutamist 1918.
Eesti ja Eesti Vabariigi aastapäev · Eesti Vabariigi aastapäev ja Eesti kaitsevägi ·
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu (kuni 8. maini 1990 Eesti NSV XII Ülemnõukogu) oli viimane valitud Eesti NSV kõrgeim riigivõimuorgan ning pärast Eesti NSV suveräänsuse deklaratsiooni teine NSV Liidu poolt okupeeritud Eesti territooriumil faktilist võimu omanud kohalik võimuorgan.
Eesti ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu · Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja Eesti kaitsevägi ·
Eesti valitsus
Stenbocki maja Eesti valitsus (ametlikult Vabariigi Valitsus) on Eesti riigi täidesaatev võimuorgan, mis tegutseb Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seaduste alusel.
Eesti ja Eesti valitsus · Eesti kaitsevägi ja Eesti valitsus ·
Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu
Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, mitteametlikult tuntud ka kui (Ajutine) Maanõukogu, Eesti Maanõukogu, (Eesti) Maapäev, Eestimaa kubermangu ajutine semstvonõukogu, oli 1917.
Eesti ja Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu · Eesti kaitsevägi ja Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu ·
Eestimaa Päästekomitee
Eestimaa Päästekomitee (ka Eestimaa Päästmise Komitee) oli 19.
Eesti ja Eestimaa Päästekomitee · Eesti kaitsevägi ja Eestimaa Päästekomitee ·
Iraagi sõda
Apache'i helikopteri tegevus Iraagis Iraagi sõjaks nimetatakse mitteametlikult Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja Austraalia vägede 2003.
Eesti ja Iraagi sõda · Eesti kaitsevägi ja Iraagi sõda ·
Johan Laidoner
Johan Laidoner (12. veebruar 1884 Vardja, Viiratsi vald, Viljandimaa – 13. märts 1953 Vladimiri keskvangla, Vladimir, NSV Liit) oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik.
Eesti ja Johan Laidoner · Eesti kaitsevägi ja Johan Laidoner ·
Kaitseliit
Kaitseliit on vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis kuulub Kaitseministeeriumi valitsemisalasse.
Eesti ja Kaitseliit · Eesti kaitsevägi ja Kaitseliit ·
Kaitseministeerium
Kaitseministeerium (KAM) on Eesti valitsusasutus, mis vastutab riigikaitse korraldamise eest.
Eesti ja Kaitseministeerium · Eesti kaitsevägi ja Kaitseministeerium ·
Kaitseväe Akadeemia
Kaitseväe Akadeemia (lühend KVA, kuni 2019. aastani Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused) on riigikaitseline rakenduskõrgkool.
Eesti ja Kaitseväe Akadeemia · Eesti kaitsevägi ja Kaitseväe Akadeemia ·
Kaitseväe peastaap
Kaitseväe peastaabi hoone Juhkentali tänaval Tallinnas Kaitseväe peastaap on Eesti kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olev strateegilise tasandi kaitseväe struktuuriüksus, mis tegeleb kaitseväe operatiivjuhtimise, väljaõppe ja arendusega.
Eesti ja Kaitseväe peastaap · Eesti kaitsevägi ja Kaitseväe peastaap ·
Märtsiküüditamine
Märtsiküüditamine oli 1949.
Eesti ja Märtsiküüditamine · Eesti kaitsevägi ja Märtsiküüditamine ·
Metsavennad
Põhja-Eestis 1941. aasta suvel tegutsenud metsavendade rühm Rõuge vallas Metsavennad (läti keeles mežabrāļi, leedu keeles miško broliai) olid Eestis, Lätis ning Leedus võidelnud relvastatud vastupanuvõitlejad, kes Teise maailmasõja ajal ja ka hiljem võitlesid Nõukogude sissetungi ja kolme Balti riigi okupatsiooni ajal Nõukogude võimu vastu.
Eesti ja Metsavennad · Eesti kaitsevägi ja Metsavennad ·
NATO
NATO liikmesriigid Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (inglise keeles North Atlantic Treaty Organization (NATO), prantsuse keeles Organisation du traité de l'Atlantique nord (OTAN)) on sõjaline liit, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga.
Eesti ja NATO · Eesti kaitsevägi ja NATO ·
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Eesti ja Punaarmee · Eesti kaitsevägi ja Punaarmee ·
Relva-SS
Relva-SS (saksa keeles Waffen-SS) oli natsionaalsotsialistlikku Saksamaad valitseva ainupartei NSDAP sõjalise tiiva Schutzstaffel'i lahinguüksuste nimetus alates 1939.
Eesti ja Relva-SS · Eesti kaitsevägi ja Relva-SS ·
Riigikogu
Riigikogu on Eesti Vabariigi ühekojaline parlament, kellele kuulub Eestis seadusandlik võim.
Eesti ja Riigikogu · Eesti kaitsevägi ja Riigikogu ·
Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)
Saksa okupatsioon Eestis on hilisema Eesti Vabariigi maa-ala osaline või täielik okupeerimine Saksa Keisririigi vägede poolt esimese maailmasõja käigus.
Eesti ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918) · Eesti kaitsevägi ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918) ·
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Eesti ja Saksamaa · Eesti kaitsevägi ja Saksamaa ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Eesti ja Tallinn · Eesti kaitsevägi ja Tallinn ·
Tallinna lennujaam
Lennart Meri Tallinna lennujaam (ka Tallinna lennujaam, varem Ülemiste lennujaam; ICAO: EETN, IATA: TLL) on Eesti suurim lennujaam.
Eesti ja Tallinna lennujaam · Eesti kaitsevägi ja Tallinna lennujaam ·
Tartu rahu
Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.
Eesti ja Tartu rahu · Eesti kaitsevägi ja Tartu rahu ·
Vabadussõda
Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.
Eesti ja Vabadussõda · Eesti kaitsevägi ja Vabadussõda ·
Wehrmacht
Wehrmachti ''Balkenkreuz'' Wehrmacht (("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe). Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei relvastatud formeeringud Relva SS (saksa keeles Waffen SS) oli taktikaliselt allutatud Wehrmachti juhtimisele, kuid ei kuulunud selle koosseisu. Saksa sõjaväe tunnuseks oli stiliseeritud Raudristi versioon (nn Balkenkreuz), mis oli esmalt ilmunud lennukite ja tankide markeeringuna Esimese maailmasõja lõpus. Kuni NSDAP liidri Adolf Hitleri kantsleriks valimiseni ja Saksamaa relvajõudude võimsuse taastamiseni nimetati Versailles' rahulepingu kohaselt piiratud Saksamaa kaitsejõude Reichswehriks.
Eesti ja Wehrmacht · Eesti kaitsevägi ja Wehrmacht ·
20. august
20.
20. august ja Eesti · 20. august ja Eesti kaitsevägi ·
24. veebruar
24.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eesti ja Eesti kaitsevägi ühist
- Millised on sarnasused Eesti ja Eesti kaitsevägi
Võrdlus Eesti ja Eesti kaitsevägi
Eesti on 809 suhted, samas Eesti kaitsevägi 138. Kuna neil ühist 34, Jaccard indeks on 3.59% = 34 / (809 + 138).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eesti ja Eesti kaitsevägi. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
