Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Eesti ja Eesti taasiseseisvumine
Eesti ja Eesti taasiseseisvumine on 31 ühist asja (Unioonpeedia): Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Balti kett, Eesti keel, Eesti kroon, Eesti lipp, Eesti president, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu, Eesti Vabariigi põhiseadus, Eesti Vabariigi põhiseadus (1992), Eesti valitsus, Eesti vapp, Eestimaa Kommunistlik Partei, Jaan Kaplinski, Laulev revolutsioon, Läti, Leedu, Lennart Meri, Nõukogude Liit, Nõukogude väeosad Eestis, Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest, Paul-Eerik Rummo, Postimees, Riigikogu, Saksamaa, Seadlus, Tallinn, Tartu, Tartu rahu, Vene NFSV, Venemaa, ..., 1992. aasta Eesti rahareform. Laienda indeks (1 rohkem) »
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon
ÜRO 193 liikmesriiki Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (lühend ÜRO) on rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärgid on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja humanitaarset laadi rahvusvaheliste probleemide lahendamine.
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ja Eesti · Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ja Eesti taasiseseisvumine ·
Balti kett
Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk Balti ketist osavõtjad Eestis Balti kett Leedus Balti kett (läti Baltijas ceļš 'Balti tee', leedu Baltijos kelias 'Balti tee') oli 23. augustil 1989 Eestis, Lätis ja Leedus korraldatud ühine poliitiline massimeeleavaldus, mille eesmärgiks oli demonstreerida maailmale Baltimaade iseseisvustahet ja juhtida tähelepanu NSV Liidu ja Saksamaa vahel poole sajandi eest sõlmitud Molotovi-Ribbentropi paktile, mille salaprotokollid viisid Baltimaade okupeerimise ja annekteerimiseni NSV Liidu poolt.
Balti kett ja Eesti · Balti kett ja Eesti taasiseseisvumine ·
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Eesti ja Eesti keel · Eesti keel ja Eesti taasiseseisvumine ·
Eesti kroon
Eesti kroon (ISO 4217 kood EEK) oli aastatel 1924–1941 ning 1992–2010 Eesti Vabariigi ametlik valuuta.
Eesti ja Eesti kroon · Eesti kroon ja Eesti taasiseseisvumine ·
Eesti lipp
20px Külgede suhe 7:11. Majalipu vähimad mõõtmed 105 × 165 cm Eesti lipp on Eesti riigilipp ja eestlaste rahvuslipp.
Eesti ja Eesti lipp · Eesti lipp ja Eesti taasiseseisvumine ·
Eesti president
Eesti president (institutsiooni ametlik nimetus Vabariigi President) on Eesti Vabariigi riigipea.
Eesti ja Eesti president · Eesti president ja Eesti taasiseseisvumine ·
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu (kuni 8. maini 1990 Eesti NSV XII Ülemnõukogu) oli viimane valitud Eesti NSV kõrgeim riigivõimuorgan ning pärast Eesti NSV suveräänsuse deklaratsiooni teine NSV Liidu poolt okupeeritud Eesti territooriumil faktilist võimu omanud kohalik võimuorgan.
Eesti ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu · Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja Eesti taasiseseisvumine ·
Eesti Vabariigi põhiseadus
Eesti Vabariigi põhiseadus (lühend PS) on Eesti riigi toimimise ja kõigi teiste seaduste õiguslik alusdokument.
Eesti ja Eesti Vabariigi põhiseadus · Eesti Vabariigi põhiseadus ja Eesti taasiseseisvumine ·
Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)
Eesti Vabariigi 1992.
Eesti ja Eesti Vabariigi põhiseadus (1992) · Eesti Vabariigi põhiseadus (1992) ja Eesti taasiseseisvumine ·
Eesti valitsus
Stenbocki maja Eesti valitsus (ametlikult Vabariigi Valitsus) on Eesti riigi täidesaatev võimuorgan, mis tegutseb Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seaduste alusel.
Eesti ja Eesti valitsus · Eesti taasiseseisvumine ja Eesti valitsus ·
Eesti vapp
Suur riigivapp Väike riigivapp Günther Reindorffi Eesti Vabariigi vapi kavand, 1922. Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp.
Eesti ja Eesti vapp · Eesti taasiseseisvumine ja Eesti vapp ·
Eestimaa Kommunistlik Partei
Eestimaa Kommunistlik Partei (lühend EKP) enne ka Eestimaa Kommunistlik (bolševike) Partei (lühend EK(b)P) oli Eesti Vabariigi territooriumil ebaseaduslikult 1920–1940 ning 1940–1990 Eesti NSV-s seaduslikult tegutsenud kommunistlik partei, Eesti NSV ajal 1940–1990 ka ainupartei.
Eesti ja Eestimaa Kommunistlik Partei · Eesti taasiseseisvumine ja Eestimaa Kommunistlik Partei ·
Jaan Kaplinski
Jaan Kaplinski (22. jaanuar 1941 Tartu – 8. august 2021) oli eesti proosakirjanik, luuletaja, tõlkija ja filosoof.
Eesti ja Jaan Kaplinski · Eesti taasiseseisvumine ja Jaan Kaplinski ·
Laulev revolutsioon
Pika Hermanni torni 24. veebruaril 1989. Jaan Künnapi foto Laulev revolutsioon hõlmab aastail 1987–1991 Eestis, Lätis ja Leedus toimunud ühiskondlik-poliitilisi sündmusi, mis kaasnesid NLKP KK peasekretäri Mihhail Gorbatšovi algatatud uuenduspoliitika (perestroika) ja avalikustamisega (glasnost) Nõukogude Liidus.
Eesti ja Laulev revolutsioon · Eesti taasiseseisvumine ja Laulev revolutsioon ·
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Eesti ja Läti · Eesti taasiseseisvumine ja Läti ·
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Eesti ja Leedu · Eesti taasiseseisvumine ja Leedu ·
Lennart Meri
Lennart Georg Meri (29. märts 1929 Tallinn – 14. märts 2006 Tallinn) oli Eesti kirjanik, tõlkija, filmitegija, diplomaat ja poliitik, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2001), Eesti president 1992–2001.
Eesti ja Lennart Meri · Eesti taasiseseisvumine ja Lennart Meri ·
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Eesti ja Nõukogude Liit · Eesti taasiseseisvumine ja Nõukogude Liit ·
Nõukogude väeosad Eestis
Siin on ülevaade Eesti NSV / Eesti territooriumil aastatel 1944–1994 paiknenud NSV Liidu relvajõudude (mille hulka kuulusid Nõukogude armee, NSV Liidu merevägi, NSV Liidu Piirivalve ja NSV Liidu Siseministeeriumi siseväed) väeosade ja nende asukohtade kohta. Nõukogude Eestis oli ligi 800 paigas 1565 sõjaväeobjekti kogupindalaga 87 147 hektarit, mis moodustas ligikaudu 1,9% kogu Eesti territooriumist.
Eesti ja Nõukogude väeosad Eestis · Eesti taasiseseisvumine ja Nõukogude väeosad Eestis ·
Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust iseseisvusest võeti vastu 20. augustil 1991.
Eesti ja Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest · Eesti taasiseseisvumine ja Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest ·
Paul-Eerik Rummo
Paul-Eerik Rummo Paul-Eerik Rummo esinemas kirjandusfestivalil HeadRead 29. mail 2011 Paul-Eerik Rummo (sündinud 19. jaanuaril 1942 Tallinnas) on Eesti kirjanik ja poliitik.
Eesti ja Paul-Eerik Rummo · Eesti taasiseseisvumine ja Paul-Eerik Rummo ·
Postimees
Postimees (aastatel 1857–1886 Perno Postimees, 1948–1990 Edasi) on eesti päevaleht.
Eesti ja Postimees · Eesti taasiseseisvumine ja Postimees ·
Riigikogu
Riigikogu on Eesti Vabariigi ühekojaline parlament, kellele kuulub Eestis seadusandlik võim.
Eesti ja Riigikogu · Eesti taasiseseisvumine ja Riigikogu ·
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Eesti ja Saksamaa · Eesti taasiseseisvumine ja Saksamaa ·
Seadlus
Seadlus on riigipea, valitsuse või riigi muu juhtorgani välja antav seaduse jõuga normatiivne õigusakt või seadusest madalama jõuga rakendusakt.
Eesti ja Seadlus · Eesti taasiseseisvumine ja Seadlus ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Eesti ja Tallinn · Eesti taasiseseisvumine ja Tallinn ·
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Eesti ja Tartu · Eesti taasiseseisvumine ja Tartu ·
Tartu rahu
Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.
Eesti ja Tartu rahu · Eesti taasiseseisvumine ja Tartu rahu ·
Vene NFSV
Venemaa Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik ehk Vene NFSV ehk VNFSV (lühendnimekuju Vene Föderatsioon), vene keeles Российская Советская Федеративная Социалистическая Республика, РСФСР oli Nõukogude Liidu 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) aastatel 1922–1991.
Eesti ja Vene NFSV · Eesti taasiseseisvumine ja Vene NFSV ·
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Eesti ja Venemaa · Eesti taasiseseisvumine ja Venemaa ·
1992. aasta Eesti rahareform
Ühekroonine pangatäht Üherublane pangatäht 1992.
1992. aasta Eesti rahareform ja Eesti · 1992. aasta Eesti rahareform ja Eesti taasiseseisvumine ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eesti ja Eesti taasiseseisvumine ühist
- Millised on sarnasused Eesti ja Eesti taasiseseisvumine
Võrdlus Eesti ja Eesti taasiseseisvumine
Eesti on 809 suhted, samas Eesti taasiseseisvumine 209. Kuna neil ühist 31, Jaccard indeks on 3.05% = 31 / (809 + 209).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eesti ja Eesti taasiseseisvumine. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
