Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Eesti ja Liivlased
Eesti ja Liivlased on 41 ühist asja (Unioonpeedia): Albert (Riia piiskop), Arheoloogiline kultuur, Baltlased, Eesti 2011. aasta rahvaloendus, Eesti keel, Etümoloogia, Friedrich Pacius, Haapsalu, Henriku Liivimaa kroonika, Kanada, Karl Pajusalu, Kihelkond, Kiievi-Vene, Kivikalme, Kristlus, Ladina keel, Latgalid, Läti, Liivi sõda, Liivimaa ordu, Liivimaa ristisõda, Mõõgavendade ordu, Noorem rauaaeg, Paavst, Põhjasõda, Pihkva vürstiriik, Rauaaeg, Riia, Riia peapiiskopkond, Ruunikivi, ..., Sakala, Skandinaavia, Soome-ugri rahvad, Taani, Tacitus, Tallinn, Tartu, Tartu Ülikool, Vald, Valter Lang, Venemaa. Laienda indeks (11 rohkem) »
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Albert (Riia piiskop) ja Eesti · Albert (Riia piiskop) ja Liivlased ·
Arheoloogiline kultuur
Arheoloogiline kultuur on sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab mingis piirkonnas piiritletud ajaperioodist pärinevaid arheoloogilisi leide.
Arheoloogiline kultuur ja Eesti · Arheoloogiline kultuur ja Liivlased ·
Baltlased
Balti hõimude asuala umbes aastal 1200 Baltlased ehk balti rahvad on rühm Läänemere-äärseid rahvaid, kes kõnelevad balti keeli, mis on indoeuroopa keelkonda kuuluv keelerühm.
Baltlased ja Eesti · Baltlased ja Liivlased ·
Eesti 2011. aasta rahvaloendus
Eesti 2011.
Eesti ja Eesti 2011. aasta rahvaloendus · Eesti 2011. aasta rahvaloendus ja Liivlased ·
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Eesti ja Eesti keel · Eesti keel ja Liivlased ·
Etümoloogia
Etümoloogia (tuleneb vanakreeka sõnadest ἔτυμον ’tõde’, sõna algtähendus ning λόγος ’õpetus, sõna’) on keeleteaduse haru, milles uuritakse sõnade algupära, sõnade päritolu ja nende sugulussuhteid teiste sama keele või teiste keelte sõnadega.
Eesti ja Etümoloogia · Etümoloogia ja Liivlased ·
Friedrich Pacius
Friedrich Pacius (rootsipäraselt Fredrik Pacius) (19. märts 1809 Hamburg – 8. jaanuar 1891 Helsingi) oli saksa päritolu muusik (eelkõige viiuldaja), helilooja ja dirigent.
Eesti ja Friedrich Pacius · Friedrich Pacius ja Liivlased ·
Haapsalu
Haapsalu (Läänemaa murrakutes varem ka Oablu või Aablu) on linn Lääne-Eestis, Lääne maakonna ja omavalitsusliku Haapsalu linna halduskeskus.
Eesti ja Haapsalu · Haapsalu ja Liivlased ·
Henriku Liivimaa kroonika
Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.
Eesti ja Henriku Liivimaa kroonika · Henriku Liivimaa kroonika ja Liivlased ·
Kanada
Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas.
Eesti ja Kanada · Kanada ja Liivlased ·
Karl Pajusalu
Karl Pajusalu 2011. aastal Karl Pajusalu (sündinud 20. juunil 1963) on eesti keeleteadlane.
Eesti ja Karl Pajusalu · Karl Pajusalu ja Liivlased ·
Kihelkond
Kihelkond (van. kihlakond, kihhelkond, kihhelkund) on Eesti aladel ajalooline, mujal ka tänapäeval reaalselt eksisteeriv kiriklik haldusüksus.
Eesti ja Kihelkond · Kihelkond ja Liivlased ·
Kiievi-Vene
Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь Russ) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.
Eesti ja Kiievi-Vene · Kiievi-Vene ja Liivlased ·
Kivikalme
Mäla kivikalmed Muhu saarel Kivikalme (Saaremaal rahvapäraselt ka raun) on kalme, mis on ehitatud põhiliselt kividest.
Eesti ja Kivikalme · Kivikalme ja Liivlased ·
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Eesti ja Kristlus · Kristlus ja Liivlased ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Eesti ja Ladina keel · Ladina keel ja Liivlased ·
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Eesti ja Latgalid · Latgalid ja Liivlased ·
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Eesti ja Läti · Läti ja Liivlased ·
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Eesti ja Liivi sõda · Liivi sõda ja Liivlased ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Eesti ja Liivimaa ordu · Liivimaa ordu ja Liivlased ·
Liivimaa ristisõda
Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud läänemeresoome ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite ja eestlaste maa vallutamise ning nende sundristimisega.
Eesti ja Liivimaa ristisõda · Liivimaa ristisõda ja Liivlased ·
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Eesti ja Mõõgavendade ordu · Liivlased ja Mõõgavendade ordu ·
Noorem rauaaeg
Noorem rauaaeg on rauaaja viimane üldperiood, mis Eesti alal dateeritakse aastatesse 800–1200/1250.
Eesti ja Noorem rauaaeg · Liivlased ja Noorem rauaaeg ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Eesti ja Paavst · Liivlased ja Paavst ·
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Eesti ja Põhjasõda · Liivlased ja Põhjasõda ·
Pihkva vürstiriik
Pihkva vürstiriik (vene Псковское княжество) oli väike riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Pihkva vürstiriik · Liivlased ja Pihkva vürstiriik ·
Rauaaeg
Rauaaeg on esiaja hilisem põhijärk, millal tähtsaim tööriista- ja relvamaterjal oli raud.
Eesti ja Rauaaeg · Liivlased ja Rauaaeg ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Eesti ja Riia · Liivlased ja Riia ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Eesti ja Riia peapiiskopkond · Liivlased ja Riia peapiiskopkond ·
Ruunikivi
Ruunikivi Rootsis Ruunikivi (Kolunda, Stenkvista, Södermanland, Rootsi) kirjaga ''': þaiR: situ: stin: suniR: þurkitils: auk: fulku hiar: faþur: auk: muþur: iftiR ' kiarþu ' trikila:''' "Nad paigutasid selle kivi siia, Þorketill ja Folka pojad, et mälestada isa ja ema. (Nad) tegid (seda) uhkelt." Ruunikivi on surnu mälestuseks paigaldatud, harilikult püstine kivi, millel on ruunikirjas tekste.
Eesti ja Ruunikivi · Liivlased ja Ruunikivi ·
Sakala
Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.
Eesti ja Sakala · Liivlased ja Sakala ·
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Eesti ja Skandinaavia · Liivlased ja Skandinaavia ·
Soome-ugri rahvad
Soome-ugri ja samojeedi rahvaste põhilised asualad kaardil Soome-ugri rahvad ehk soomeugrilased on soome-ugri keeli kõnelevad rahvad.
Eesti ja Soome-ugri rahvad · Liivlased ja Soome-ugri rahvad ·
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Eesti ja Taani · Liivlased ja Taani ·
Tacitus
Publius Cornelius Tacitus Publius Cornelius Tacitus või Gaius Cornelius Tacitus (u. 55 – 120Antiigileksikon, 2. kd., lk. 206) oli Vana-Rooma ajaloolane ja kõnemees.
Eesti ja Tacitus · Liivlased ja Tacitus ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Eesti ja Tallinn · Liivlased ja Tallinn ·
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Eesti ja Tartu · Liivlased ja Tartu ·
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Eesti ja Tartu Ülikool · Liivlased ja Tartu Ülikool ·
Vald
Eestis on vald 2. järgu haldusüksuse ja ühtlasi madalaimat järku haldusüksuse tüüp.
Eesti ja Vald · Liivlased ja Vald ·
Valter Lang
Valter Lang Valter Lang (sündinud 26. jaanuaril 1958 Kulunda asula, Novosibirski oblast, Vene NFSV) on eesti arheoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).
Eesti ja Valter Lang · Liivlased ja Valter Lang ·
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eesti ja Liivlased ühist
- Millised on sarnasused Eesti ja Liivlased
Võrdlus Eesti ja Liivlased
Eesti on 809 suhted, samas Liivlased 180. Kuna neil ühist 41, Jaccard indeks on 4.15% = 41 / (809 + 180).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eesti ja Liivlased. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
