Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Eesti ja Läänemeresoome algkeel
Eesti ja Läänemeresoome algkeel on 21 ühist asja (Unioonpeedia): Arheoloogiline kultuur, Eesti keel, Germaani keeled, Kammkeraamika kultuur, Kindlustatud asula, Läänemeri, Läti, Lõunaeesti keeled, Nöörkeraamika kultuur, Nõukogude Liit, Rooma rauaaeg, Rootsi, Soome, Soome laht, Sulev Vahtre, Tartu, Tšuudid, Uurali algkeel, Valter Lang, Virumaa, Weichseli jäätumine.
Arheoloogiline kultuur
Arheoloogiline kultuur on sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab mingis piirkonnas piiritletud ajaperioodist pärinevaid arheoloogilisi leide.
Arheoloogiline kultuur ja Eesti · Arheoloogiline kultuur ja Läänemeresoome algkeel ·
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Eesti ja Eesti keel · Eesti keel ja Läänemeresoome algkeel ·
Germaani keeled
Germaani keeled on Indoeuroopa keelkonda kuuluv keelterühm.
Eesti ja Germaani keeled · Germaani keeled ja Läänemeresoome algkeel ·
Kammkeraamika kultuur
Kammkeraamika killud, u 4000–2000 eKr (Eesti Ajaloomuuseum) Kammkeraamika kultuur oli neoliitiline arheoloogiline kultuur, mida tuntakse valdavalt kammornamendiga keraamika järgi.
Eesti ja Kammkeraamika kultuur · Kammkeraamika kultuur ja Läänemeresoome algkeel ·
Kindlustatud asula
Kindlustatud asula oli Euroopa varase metalliaja asulatüüp, mis paiknes looduslikult kaitstud kohas (nt künkal) ja oli sageli tugevdatud kunstlike kindlustustega, eriti kui looduslik kaitse jäi nõrgaks.
Eesti ja Kindlustatud asula · Kindlustatud asula ja Läänemeresoome algkeel ·
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Eesti ja Läänemeri · Läänemeresoome algkeel ja Läänemeri ·
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Eesti ja Läti · Läänemeresoome algkeel ja Läti ·
Lõunaeesti keeled
Lõunaeesti keeled – võru, setu, mulgi ja tartu ning keelesaared Leivu, Lutsi ja Kraasna. 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad. Lõunaeesti keeled (ka: lõunaeesti keel, lõunaeesti murderühm, lõunaeesti murded, lõunaeesti peamurre) on rühm tänapäevani peamiselt Lõuna-Eestis kõneldavaid põliseid piirkonnakeeli, mida võidakse, olenevalt kontekstist ja konkreetsest keelest, pidada kord keelteks, kord murreteks.
Eesti ja Lõunaeesti keeled · Läänemeresoome algkeel ja Lõunaeesti keeled ·
Nöörkeraamika kultuur
Nöörkeraamika kultuur hakkas levima Eestis 3000.
Eesti ja Nöörkeraamika kultuur · Läänemeresoome algkeel ja Nöörkeraamika kultuur ·
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Eesti ja Nõukogude Liit · Läänemeresoome algkeel ja Nõukogude Liit ·
Rooma rauaaeg
Rooma rauaaeg on vanema rauaaja hilisem periood Põhja-Euroopas.
Eesti ja Rooma rauaaeg · Läänemeresoome algkeel ja Rooma rauaaeg ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Eesti ja Rootsi · Läänemeresoome algkeel ja Rootsi ·
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Eesti ja Soome · Läänemeresoome algkeel ja Soome ·
Soome laht
Soome laht tuletorn merelt Älvi saar Soome laht on laht Läänemeres.
Eesti ja Soome laht · Läänemeresoome algkeel ja Soome laht ·
Sulev Vahtre
Sulev Vahtre (1937. aastani Sulev Vinkmann; 7. juuli 1926 Laiuse vald – 31. august 2007 Tartu) oli eesti ajaloolane.
Eesti ja Sulev Vahtre · Läänemeresoome algkeel ja Sulev Vahtre ·
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Eesti ja Tartu · Läänemeresoome algkeel ja Tartu ·
Tšuudid
Tšuudid (vene keeles чудь, чюдь) on Vana-Vene leetopissides kasutatud etnonüüm, mida arvatakse 9.–10.
Eesti ja Tšuudid · Läänemeresoome algkeel ja Tšuudid ·
Uurali algkeel
Uurali algkeel (ka Uurali aluskeel, alguurali keel) on hüpoteetiline keeleteadlaste rekonstrueeritud algkeel, millest pärinevad kõik Uurali keelkonna keeled.
Eesti ja Uurali algkeel · Läänemeresoome algkeel ja Uurali algkeel ·
Valter Lang
Valter Lang Valter Lang (sündinud 26. jaanuaril 1958 Kulunda asula, Novosibirski oblast, Vene NFSV) on eesti arheoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).
Eesti ja Valter Lang · Läänemeresoome algkeel ja Valter Lang ·
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Eesti ja Virumaa · Läänemeresoome algkeel ja Virumaa ·
Weichseli jäätumine
Würmi jäätumised Weichseli jäätumine on Kvaternaari jääaja viimane suurem jäätumine.
Eesti ja Weichseli jäätumine · Läänemeresoome algkeel ja Weichseli jäätumine ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eesti ja Läänemeresoome algkeel ühist
- Millised on sarnasused Eesti ja Läänemeresoome algkeel
Võrdlus Eesti ja Läänemeresoome algkeel
Eesti on 809 suhted, samas Läänemeresoome algkeel 83. Kuna neil ühist 21, Jaccard indeks on 2.35% = 21 / (809 + 83).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eesti ja Läänemeresoome algkeel. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
