Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Eesti ja Lõunaeesti keeled
Eesti ja Lõunaeesti keeled on 8 ühist asja (Unioonpeedia): Eesti keel, Eesti kirjakeel, Läti, Setomaa, Tartu Ülikool, Ugandi, Uus testament, Võru keel.
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Eesti ja Eesti keel · Eesti keel ja Lõunaeesti keeled ·
Eesti kirjakeel
Eesti kirjakeel on allkeel, mida kasutatakse kogu eesti keele alal; sellises tähenduses vastanduvad talle kohamurded.
Eesti ja Eesti kirjakeel · Eesti kirjakeel ja Lõunaeesti keeled ·
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Eesti ja Läti · Läti ja Lõunaeesti keeled ·
Setomaa
Setomaa lipp Setomaa ehk Setumaa (setu ja võru keeles Setomaa) on setode asuala Eesti kaguosas ja sellega piirneval Venemaa territooriumil.
Eesti ja Setomaa · Lõunaeesti keeled ja Setomaa ·
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Eesti ja Tartu Ülikool · Lõunaeesti keeled ja Tartu Ülikool ·
Ugandi
Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.
Eesti ja Ugandi · Lõunaeesti keeled ja Ugandi ·
Uus testament
Uus testament (ka Uus Testament, lühend UT; kreeka keeles Καινή Διαθήκη, eesti keeles ka uus leping) on piibli teine osa.
Eesti ja Uus testament · Lõunaeesti keeled ja Uus testament ·
Võru keel
Lõunaeesti keeleala. Võru keel on märgitud tumepunasega Võru keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad Võru keel (võru keeles võro kiil) on ühe käsitluse järgi Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka; teiste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Võru murre.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eesti ja Lõunaeesti keeled ühist
- Millised on sarnasused Eesti ja Lõunaeesti keeled
Võrdlus Eesti ja Lõunaeesti keeled
Eesti on 809 suhted, samas Lõunaeesti keeled 48. Kuna neil ühist 8, Jaccard indeks on 0.93% = 8 / (809 + 48).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eesti ja Lõunaeesti keeled. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
