Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Eesti ja Petseri klooster

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Eesti ja Petseri klooster

Eesti vs. Petseri klooster

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas. Petseri klooster Petseri klooster (vene keeles Псково-Печерский монастырь 'Pihkva-Petseri klooster') on õigeusu mungaklooster Petseri linnas.

Sarnasusi Eesti ja Petseri klooster

Eesti ja Petseri klooster on 12 ühist asja (Unioonpeedia): Liivi sõda, Nõukogude Liit, Põhjasõda, Petserimaa, Regivärss, Setomaa, Tartu, Vabadussõda, Vene keel, Vene NFSV, Venemaa, Venemaa Keisririik.

Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.

Eesti ja Liivi sõda · Liivi sõda ja Petseri klooster · Näe rohkem »

Nõukogude Liit

Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.

Eesti ja Nõukogude Liit · Nõukogude Liit ja Petseri klooster · Näe rohkem »

Põhjasõda

Põhjasõda oli 1700.–1721.

Eesti ja Põhjasõda · Põhjasõda ja Petseri klooster · Näe rohkem »

Petserimaa

Petserimaa, ka Petseri maakond oli Eesti maakond aastail 1920–1944, maakonnalinn oli Petseri.

Eesti ja Petserimaa · Petseri klooster ja Petserimaa · Näe rohkem »

Regivärss

Regivärss on läänemeresoomlaste vanemale rahvalaulule ehk regilaulule omane värsivorm.

Eesti ja Regivärss · Petseri klooster ja Regivärss · Näe rohkem »

Setomaa

Setomaa lipp Setomaa ehk Setumaa (setu ja võru keeles Setomaa) on setode asuala Eesti kaguosas ja sellega piirneval Venemaa territooriumil.

Eesti ja Setomaa · Petseri klooster ja Setomaa · Näe rohkem »

Tartu

Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.

Eesti ja Tartu · Petseri klooster ja Tartu · Näe rohkem »

Vabadussõda

Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.

Eesti ja Vabadussõda · Petseri klooster ja Vabadussõda · Näe rohkem »

Vene keel

Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.

Eesti ja Vene keel · Petseri klooster ja Vene keel · Näe rohkem »

Vene NFSV

Venemaa Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik ehk Vene NFSV ehk VNFSV (lühendnimekuju Vene Föderatsioon), vene keeles Российская Советская Федеративная Социалистическая Республика, РСФСР oli Nõukogude Liidu 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) aastatel 1922–1991.

Eesti ja Vene NFSV · Petseri klooster ja Vene NFSV · Näe rohkem »

Venemaa

Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.

Eesti ja Venemaa · Petseri klooster ja Venemaa · Näe rohkem »

Venemaa Keisririik

Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.

Eesti ja Venemaa Keisririik · Petseri klooster ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Eesti ja Petseri klooster

Eesti on 809 suhted, samas Petseri klooster 66. Kuna neil ühist 12, Jaccard indeks on 1.37% = 12 / (809 + 66).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Eesti ja Petseri klooster. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »