Sarnasusi Eesti ja Riia peapiiskopkond
Eesti ja Riia peapiiskopkond on 18 ühist asja (Unioonpeedia): Albert (Riia piiskop), Enn Tarvel, Ladina keel, Latgalid, Läti, Liivi laht, Liivi sõda, Liivimaa ordu, Liivlased, Mõõgavendade ordu, Paavst, Pihkva vürstiriik, Poola, Riia, Saare-Lääne piiskopkond, Saksa ordu, Tartu piiskopkond, Tālava.
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Albert (Riia piiskop) ja Eesti · Albert (Riia piiskop) ja Riia peapiiskopkond ·
Enn Tarvel
Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; 31. juulil 1932 Metsiku küla – 22. september 2021) oli eesti ajaloolane.
Eesti ja Enn Tarvel · Enn Tarvel ja Riia peapiiskopkond ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Eesti ja Ladina keel · Ladina keel ja Riia peapiiskopkond ·
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Eesti ja Latgalid · Latgalid ja Riia peapiiskopkond ·
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Eesti ja Läti · Läti ja Riia peapiiskopkond ·
Liivi laht
Liivi lahe asukoht kaardil Liivi laht (ka Riia laht, läti keeles Rīgas jūras līcis, liivi keeles Rīgõ lop) on Läänemere osa suurusega 18 100 km².
Eesti ja Liivi laht · Liivi laht ja Riia peapiiskopkond ·
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Eesti ja Liivi sõda · Liivi sõda ja Riia peapiiskopkond ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Eesti ja Liivimaa ordu · Liivimaa ordu ja Riia peapiiskopkond ·
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Eesti ja Liivlased · Liivlased ja Riia peapiiskopkond ·
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Eesti ja Mõõgavendade ordu · Mõõgavendade ordu ja Riia peapiiskopkond ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Eesti ja Paavst · Paavst ja Riia peapiiskopkond ·
Pihkva vürstiriik
Pihkva vürstiriik (vene Псковское княжество) oli väike riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Pihkva vürstiriik · Pihkva vürstiriik ja Riia peapiiskopkond ·
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Eesti ja Poola · Poola ja Riia peapiiskopkond ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Eesti ja Riia · Riia ja Riia peapiiskopkond ·
Saare-Lääne piiskopkond
Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.
Eesti ja Saare-Lääne piiskopkond · Riia peapiiskopkond ja Saare-Lääne piiskopkond ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Eesti ja Saksa ordu · Riia peapiiskopkond ja Saksa ordu ·
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Eesti ja Tartu piiskopkond · Riia peapiiskopkond ja Tartu piiskopkond ·
Tālava
Tālava (latgali: Tuolova, läti: Tālava, ajaloolistes allikates: Tholowa, Tolowa, Tolewe) oli 13.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eesti ja Riia peapiiskopkond ühist
- Millised on sarnasused Eesti ja Riia peapiiskopkond
Võrdlus Eesti ja Riia peapiiskopkond
Eesti on 809 suhted, samas Riia peapiiskopkond 108. Kuna neil ühist 18, Jaccard indeks on 1.96% = 18 / (809 + 108).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eesti ja Riia peapiiskopkond. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: