Sarnasusi Eesti ja Saaremaa mäss
Eesti ja Saaremaa mäss on 27 ühist asja (Unioonpeedia): Asutav Kogu, Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, Esimene maailmasõda, Haapsalu, Hiiumaa, Johan Laidoner, Kaitseliit, Kärdla, Kolhoos, Konstantin Päts, Kuressaare, Mobilisatsioon, Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, Nõukogude Liit, Pärnu, Punaarmee, Riia, Saaremaa, Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918), Saksamaa, Tallinn, Tartu Ülikool, Teine maailmasõda, Vabadussõda, Väinameri, Venemaa Keisririik, Virtsu.
Asutav Kogu
Asutav Kogu (Eesti Asutav Kogu) oli Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ (parlament) 23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920.
Asutav Kogu ja Eesti · Asutav Kogu ja Saaremaa mäss ·
Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu
Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, mitteametlikult tuntud ka kui (Ajutine) Maanõukogu, Eesti Maanõukogu, (Eesti) Maapäev, Eestimaa kubermangu ajutine semstvonõukogu, oli 1917.
Eesti ja Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu · Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu ja Saaremaa mäss ·
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Eesti ja Esimene maailmasõda · Esimene maailmasõda ja Saaremaa mäss ·
Haapsalu
Haapsalu (Läänemaa murrakutes varem ka Oablu või Aablu) on linn Lääne-Eestis, Lääne maakonna ja omavalitsusliku Haapsalu linna halduskeskus.
Eesti ja Haapsalu · Haapsalu ja Saaremaa mäss ·
Hiiumaa
Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.
Eesti ja Hiiumaa · Hiiumaa ja Saaremaa mäss ·
Johan Laidoner
Johan Laidoner (12. veebruar 1884 Vardja, Viiratsi vald, Viljandimaa – 13. märts 1953 Vladimiri keskvangla, Vladimir, NSV Liit) oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik.
Eesti ja Johan Laidoner · Johan Laidoner ja Saaremaa mäss ·
Kaitseliit
Kaitseliit on vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis kuulub Kaitseministeeriumi valitsemisalasse.
Eesti ja Kaitseliit · Kaitseliit ja Saaremaa mäss ·
Kärdla
Kärdla (rootsi keeles Kärrdal; saksa keeles Kertel) on linn Lääne-Eestis, Hiiu maakonna ja Hiiumaa valla keskus.
Eesti ja Kärdla · Kärdla ja Saaremaa mäss ·
Kolhoos
Kolhoos (vene keeles: колхоз, lühend sõnadest коллективное хозяйство, 'ühismajand', 'kollektiivmajand') oli Nõukogude Liidus põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev (ühis)majand.
Eesti ja Kolhoos · Kolhoos ja Saaremaa mäss ·
Konstantin Päts
Konstantin Päts (23. veebruar 1874 Tahkuranna vald, Pärnumaa – 18. jaanuar 1956 Buraševo, Kalinini oblast, Venemaa (end. NSVL)) oli riigitegelane, jurist, ajakirjanik, aastatel 1918–1940 üks mõjuvõimsamaid Eesti Vabariigi poliitikuid ja Eesti esimene president (1938–1940).
Eesti ja Konstantin Päts · Konstantin Päts ja Saaremaa mäss ·
Kuressaare
Kuressaare on linn Saaremaal, Saaremaa valla keskus ja Saare maakonna halduskeskus.
Eesti ja Kuressaare · Kuressaare ja Saaremaa mäss ·
Mobilisatsioon
Mobilisatsioon ehk mobiliseerimine on relvajõudude isikkoosseisu, varustuse ja riigi majanduse sõjaks kogumine ja valmis seadmine.
Eesti ja Mobilisatsioon · Mobilisatsioon ja Saaremaa mäss ·
Mu isamaa, mu õnn ja rõõm
"Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" on Eesti Vabariigi riigihümn.
Eesti ja Mu isamaa, mu õnn ja rõõm · Mu isamaa, mu õnn ja rõõm ja Saaremaa mäss ·
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Eesti ja Nõukogude Liit · Nõukogude Liit ja Saaremaa mäss ·
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Eesti ja Pärnu · Pärnu ja Saaremaa mäss ·
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Eesti ja Punaarmee · Punaarmee ja Saaremaa mäss ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Eesti ja Riia · Riia ja Saaremaa mäss ·
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Eesti ja Saaremaa · Saaremaa ja Saaremaa mäss ·
Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)
Saksa okupatsioon Eestis on hilisema Eesti Vabariigi maa-ala osaline või täielik okupeerimine Saksa Keisririigi vägede poolt esimese maailmasõja käigus.
Eesti ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918) · Saaremaa mäss ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918) ·
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Eesti ja Saksamaa · Saaremaa mäss ja Saksamaa ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Eesti ja Tallinn · Saaremaa mäss ja Tallinn ·
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Eesti ja Tartu Ülikool · Saaremaa mäss ja Tartu Ülikool ·
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Eesti ja Teine maailmasõda · Saaremaa mäss ja Teine maailmasõda ·
Vabadussõda
Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.
Eesti ja Vabadussõda · Saaremaa mäss ja Vabadussõda ·
Väinameri
Väinamere asend Jää Väinamerel päikesetõusu ajal Väinameri (varasema nimega Muhu väin) on käärulise rannajoonega madal saarterikas Läänemere osa, mis paikneb Lääne-Eesti saarte (Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Vormsi) ning mandri vahel.
Eesti ja Väinameri · Saaremaa mäss ja Väinameri ·
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Eesti ja Venemaa Keisririik · Saaremaa mäss ja Venemaa Keisririik ·
Virtsu
Virtsu on alevik Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Virtsu poolsaarel.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eesti ja Saaremaa mäss ühist
- Millised on sarnasused Eesti ja Saaremaa mäss
Võrdlus Eesti ja Saaremaa mäss
Eesti on 809 suhted, samas Saaremaa mäss 197. Kuna neil ühist 27, Jaccard indeks on 2.68% = 27 / (809 + 197).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eesti ja Saaremaa mäss. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: