Sarnasusi Eesti ja Võrumaa
Eesti ja Võrumaa on 21 ühist asja (Unioonpeedia): Eestlaste muistne vabadusvõitlus, Kihelkond, Latgalid, Liivi sõda, Mõõgavendade ordu, Moskva tsaaririik, Muinaskihelkond, Põhjasõda, Põlva, Põlva maakond, Petserimaa, Tartu maakond, Tartu piiskopkond, Ugandi, Valga, Valga maakond, Valgamaa, Võru, Võru keel, Võru maakond, Vene NFSV.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel alates 1206.
Eesti ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Võrumaa ·
Kihelkond
Kihelkond (van. kihlakond, kihhelkond, kihhelkund) on Eesti aladel ajalooline, mujal ka tänapäeval reaalselt eksisteeriv kiriklik haldusüksus.
Eesti ja Kihelkond · Kihelkond ja Võrumaa ·
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Eesti ja Latgalid · Latgalid ja Võrumaa ·
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Eesti ja Liivi sõda · Liivi sõda ja Võrumaa ·
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Eesti ja Mõõgavendade ordu · Mõõgavendade ordu ja Võrumaa ·
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
Eesti ja Moskva tsaaririik · Moskva tsaaririik ja Võrumaa ·
Muinaskihelkond
Kihelkond ehk muinaskihelkond oli muinasaegne poliitilis-administratiivne territoriaalüksus tänapäeva Eesti ja Läti alal.
Eesti ja Muinaskihelkond · Muinaskihelkond ja Võrumaa ·
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Eesti ja Põhjasõda · Põhjasõda ja Võrumaa ·
Põlva
Põlva on linn Lõuna-Eestis, Põlva maakonna ja Põlva valla keskus.
Eesti ja Põlva · Põlva ja Võrumaa ·
Põlva maakond
Põlva maakond ehk Põlvamaa 1. järgu haldusüksus Eestis.
Eesti ja Põlva maakond · Põlva maakond ja Võrumaa ·
Petserimaa
Petserimaa, ka Petseri maakond oli Eesti maakond aastail 1920–1944, maakonnalinn oli Petseri.
Eesti ja Petserimaa · Petserimaa ja Võrumaa ·
Tartu maakond
Tartu maakond ehk Tartumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Eesti ja Tartu maakond · Tartu maakond ja Võrumaa ·
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Eesti ja Tartu piiskopkond · Tartu piiskopkond ja Võrumaa ·
Ugandi
Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.
Eesti ja Ugandi · Ugandi ja Võrumaa ·
Valga
Valga keskväljak Valga Keskraamatukogu (Zenckeri villa) Valga on maakonnalinn Lõuna-Eestis Eesti-Läti piiril ja Pedeli jõe ääres, Valga maakonna ja Valga valla halduskeskus.
Eesti ja Valga · Võrumaa ja Valga ·
Valga maakond
Valga maakond ehk Valgamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Eesti ja Valga maakond · Võrumaa ja Valga maakond ·
Valgamaa
Valgamaa on ajalooline maakond, mis paiknes Liivimaa kubermangus, enamjaolt praeguse Läti aladel ja oli valdavalt lätikeelne.
Eesti ja Valgamaa · Võrumaa ja Valgamaa ·
Võru
Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.
Eesti ja Võru · Võru ja Võrumaa ·
Võru keel
Lõunaeesti keeleala. Võru keel on märgitud tumepunasega Võru keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad Võru keel (võru keeles võro kiil) on ühe käsitluse järgi Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka; teiste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Võru murre.
Eesti ja Võru keel · Võru keel ja Võrumaa ·
Võru maakond
Võru maakond ehk Võrumaa (võru keeles Võro maakund, Võromaa) on 1. järgu haldusüksus Eesti kaguosas.
Eesti ja Võru maakond · Võru maakond ja Võrumaa ·
Vene NFSV
Venemaa Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik ehk Vene NFSV ehk VNFSV (lühendnimekuju Vene Föderatsioon), vene keeles Российская Советская Федеративная Социалистическая Республика, РСФСР oli Nõukogude Liidu 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) aastatel 1922–1991.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eesti ja Võrumaa ühist
- Millised on sarnasused Eesti ja Võrumaa
Võrdlus Eesti ja Võrumaa
Eesti on 809 suhted, samas Võrumaa 72. Kuna neil ühist 21, Jaccard indeks on 2.38% = 21 / (809 + 72).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eesti ja Võrumaa. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: