Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Eesti Aleksandrikool ja Eesti Aleksandrikooli peakomitee

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Eesti Aleksandrikool ja Eesti Aleksandrikooli peakomitee

Eesti Aleksandrikool vs. Eesti Aleksandrikooli peakomitee

Eesti Aleksandrikool (tegelikult Eesti Aleksandri Linnakool) oli aastail 1888–1906 Põltsamaa kihelkonnas Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas tegutsenud õppeasutus. Eesti Aleksandrikooli peakomitee oli aastail 1870–1884 tegutsenud organisatsioon, mille eesmärgiks oli Eesti Aleksandrikooli heaks raha kogumise juhtimine ja abikomiteede tegevuse koordineerimine.

Sarnasusi Eesti Aleksandrikool ja Eesti Aleksandrikooli peakomitee

Eesti Aleksandrikool ja Eesti Aleksandrikooli peakomitee on 9 ühist asja (Unioonpeedia): Aleksander Elango, Allan Liim, Eesti Aleksandrikooli liikumine, Endel Laul, Hans Kruus, Hans Wühner, Jaan Adamson, Põltsamaa, Väino Sirk.

Aleksander Elango

Aleksander Elango Aleksander Elango (aastani 1924 Johanson; 21. veebruar 1902 – 17. märts 2004) oli eesti pedagoogikateadlane ja Vabadussõja veteran.

Aleksander Elango ja Eesti Aleksandrikool · Aleksander Elango ja Eesti Aleksandrikooli peakomitee · Näe rohkem »

Allan Liim

Allan Liim (9. juulil 1929 Tallinn – 8. november 2017 Tartu) oli eesti ajaloolane ja pedagoog.

Allan Liim ja Eesti Aleksandrikool · Allan Liim ja Eesti Aleksandrikooli peakomitee · Näe rohkem »

Eesti Aleksandrikooli liikumine

Eesti Aleksandrikooli Peakomitee president Jakob Hurt 1866. aastal Eesti Aleksandrikooli liikumine (ka Aleksandrikooli liikumine) oli eestlaste ärkamisaja olulisemaid rahvaaktsioone, mille eesmärgiks oli rajada eestikeelne kõrgem õppeasutus, mille kursus vastaks ligilähedaselt kreiskoolile.

Eesti Aleksandrikool ja Eesti Aleksandrikooli liikumine · Eesti Aleksandrikooli liikumine ja Eesti Aleksandrikooli peakomitee · Näe rohkem »

Endel Laul

Endel Laul (21. aprill 1927 Torma vald – 25. september 2014 Tallinn) oli eesti ajaloolane, hariduse ja kooliajaloo uurija.

Eesti Aleksandrikool ja Endel Laul · Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja Endel Laul · Näe rohkem »

Hans Kruus

Hans Kruus Hans Johannes Kruus (22. oktoober 1891 Tartu – 30. juuni 1976 Tallinn) oli eesti ajaloolane ja Nõukogude riigi-, haridus- ja kultuuritegelane.

Eesti Aleksandrikool ja Hans Kruus · Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja Hans Kruus · Näe rohkem »

Hans Wühner

Hans Wühner (sünninimi Hans Vanakubja; 13. november (30. oktoober) 1836 Aidu vald (Paistu kihelkond) – 13. august (30. juuli) 1911 Karula vald) oli kihelkonnakooliõpetaja ja eesti rahvusliku liikumise tegelane.

Eesti Aleksandrikool ja Hans Wühner · Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja Hans Wühner · Näe rohkem »

Jaan Adamson

Jaan Adamson Jaan Adamson (7. november (vkj järgi 26. oktoober) 1824 Kurnuvere küla, Vastemõisa vald (Suure-Jaani kihelkond) – 27. aprill (15. aprill) 1879 Holstre vald) oli eesti koolmeister ja organist, eesti rahvusliku liikumise tegelane, Eesti Aleksandrikooli mõtte peamisi algatajaid.

Eesti Aleksandrikool ja Jaan Adamson · Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja Jaan Adamson · Näe rohkem »

Põltsamaa

Droonivideo Põltsamaa jõest ja ordulinnusest 2021. aasta oktoobris Põltsamaa on linn Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Põltsamaa jõe ääres.

Eesti Aleksandrikool ja Põltsamaa · Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja Põltsamaa · Näe rohkem »

Väino Sirk

Väino Sirk (sündinud 1. detsembril 1942 Tallinnas) on eesti ajaloolane.

Eesti Aleksandrikool ja Väino Sirk · Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja Väino Sirk · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Eesti Aleksandrikool ja Eesti Aleksandrikooli peakomitee

Eesti Aleksandrikool on 62 suhted, samas Eesti Aleksandrikooli peakomitee 36. Kuna neil ühist 9, Jaccard indeks on 9.18% = 9 / (62 + 36).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Eesti Aleksandrikool ja Eesti Aleksandrikooli peakomitee. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »