Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Eesti Muinsuskaitse Selts ja Konstantin Päts

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Eesti Muinsuskaitse Selts ja Konstantin Päts

Eesti Muinsuskaitse Selts vs. Konstantin Päts

Eesti Muinsuskaitse Selts (lühend: EMS) on kodanikualgatuse korras loodud organisatsioon, mille eesmärkideks on Eesti ja Eestiga seotud muinsus- ja ajaloo-objektide kaitsmine, muinsuskaitsealase teadlikkuse suurendamine ja vastava teabe levitamine. Konstantin Päts (23. veebruar 1874 Tahkuranna vald, Pärnumaa – 18. jaanuar 1956 Buraševo, Kalinini oblast, Venemaa (end. NSVL)) oli riigitegelane, jurist, ajakirjanik, aastatel 1918–1940 üks mõjuvõimsamaid Eesti Vabariigi poliitikuid ja Eesti esimene president (1938–1940).

Sarnasusi Eesti Muinsuskaitse Selts ja Konstantin Päts

Eesti Muinsuskaitse Selts ja Konstantin Päts on 8 ühist asja (Unioonpeedia): Asutav Kogu, Buraševo, Metsakalmistu, Stockholm, Tallinn, Toronto, Tver, Vabadussõda.

Asutav Kogu

Asutav Kogu (Eesti Asutav Kogu) oli Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ (parlament) 23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920.

Asutav Kogu ja Eesti Muinsuskaitse Selts · Asutav Kogu ja Konstantin Päts · Näe rohkem »

Buraševo

Buraševo (vene Бурашево) on küla Venemaal Tveri oblastis Kalinini rajoonis, Buraševo valla (külaasunduse) halduskeskus.

Buraševo ja Eesti Muinsuskaitse Selts · Buraševo ja Konstantin Päts · Näe rohkem »

Metsakalmistu

Tallinna Metsakalmistu kabel, arhitekt Herbert Johanson (1884-1964) Metsakalmistu on surnuaed Tallinnas Pirita linnaosas Kloostrimetsa asumis Kloostrimetsa tee 36.

Eesti Muinsuskaitse Selts ja Metsakalmistu · Konstantin Päts ja Metsakalmistu · Näe rohkem »

Stockholm

Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla. 1252 asutatud linna ajalooline südamik paikneb Stadeni saarel. Stockholmis on palju kauneid keskaegseid ehitisi. 1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi 5 ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev Vasa muuseumis), suur park ja loomaaed. Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suurimaid sadama- ja tööstuslinnu. Veebruaris 2009 tunnustas Euroopa Komisjon Stockholmi keskkonnasõbraliku eluviisi eest ning nimetas linna 2010. aasta Euroopa keskkonnapealinnaks. Stockholmi kliimadiagramm.

Eesti Muinsuskaitse Selts ja Stockholm · Konstantin Päts ja Stockholm · Näe rohkem »

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Eesti Muinsuskaitse Selts ja Tallinn · Konstantin Päts ja Tallinn · Näe rohkem »

Toronto

Toronto on Kanada suurim linn ja Ontario provintsi pealinn, mis asub Ontario järve kaldal.

Eesti Muinsuskaitse Selts ja Toronto · Konstantin Päts ja Toronto · Näe rohkem »

Tver

Tver (vene Тверь) on linn Venemaal, Tveri oblasti keskus.

Eesti Muinsuskaitse Selts ja Tver · Konstantin Päts ja Tver · Näe rohkem »

Vabadussõda

Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.

Eesti Muinsuskaitse Selts ja Vabadussõda · Konstantin Päts ja Vabadussõda · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Eesti Muinsuskaitse Selts ja Konstantin Päts

Eesti Muinsuskaitse Selts on 85 suhted, samas Konstantin Päts 291. Kuna neil ühist 8, Jaccard indeks on 2.13% = 8 / (85 + 291).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Eesti Muinsuskaitse Selts ja Konstantin Päts. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »