Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Eesti NSV ja Märtsiküüditamine
Eesti NSV ja Märtsiküüditamine on 35 ühist asja (Unioonpeedia): Arnold Veimer, Baltimaad, Boris Kumm, Eesti, Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium, Eesti NSV Ministrite Nõukogu, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium, Eestimaa Kommunistlik Partei, EKP Keskkomitee, Enn Sarv, Inimsusvastane kuritegu, Jossif Stalin, Juuniküüditamine, Küüditamine, Kolhoos, Läti NSV, Mart Arold, Metsavennad, Moskva, Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, Nõukogude Liit, Nikolai Karotamm, NSV Liidu Ülemnõukogu, NSV Liidu Ministrite Nõukogu, Pärnu, Raudtee, Siber, Tallinn, Tartu, Tartu Ülikool, ..., Teine maailmasõda, Võru, Vene NFSV, 25. märts, 29. jaanuar. Laienda indeks (5 rohkem) »
Arnold Veimer
Arnold Veimer Arnold Veimer (vene keeles Арнольд Тынувич Веймер; Nehatu vald – 3. märts 1977 Tallinn) oli Eesti NSV riigitegelane ja majandusteadlane, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (1957), president 1968–1973.
Arnold Veimer ja Eesti NSV · Arnold Veimer ja Märtsiküüditamine ·
Baltimaad
Leedu Leedu Baltimaad ehk Balti riigid on mitteametlik geopoliitiline termin, mida kasutatakse tänapäeval koondnimetusena kolme iseseisva riigi: Eesti, Läti ja Leedu kohta.
Baltimaad ja Eesti NSV · Baltimaad ja Märtsiküüditamine ·
Boris Kumm
Boris Kumm (1. september 1897 Pärnu – 21. november 1958 Tallinn) oli Eesti poliitik, stalinliku terroripoliitika peamisi teostajaid Eesti NSV-s, 1941.
Boris Kumm ja Eesti NSV · Boris Kumm ja Märtsiküüditamine ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Eesti NSV · Eesti ja Märtsiküüditamine ·
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium oli Eesti NSV Ülemnõukogu alaliselt tegutsenud juhtorgan.
Eesti NSV ja Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium · Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium ja Märtsiküüditamine ·
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
Eesti NSV Ministrite Nõukogu (lühend ENSV MN; oli aastatel 1944–1990 Eesti NSV (Nõukogude Liidu haldusüksuse) täidesaatev ja korraldav võimuorgan, eeskätt Moskva keskvõimu (NLKP Keskkomitee ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu) otseste korralduste alusel. Formaalselt oli tegu liiduvabariigi valitsusega, mis allus Moskvas asuvale keskvõimule NSV Liidu Ministrite Nõukogule. Eesti NSV Ministrite Nõukogu eellane oli 1940. aastal moodustatud Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu (lühend ENSV RKN), mis tegutses alates 25. augustist 1940 suveni 1941. Teise maailmasõja aegu 1941–1944 oli Eesti NSV RKN Nõukogude Liidu tagalas, 2. oktoobrist 24. oktoobrini 1944 tegutses Võrus ja kuni 25. märtsini 1946 Tallinnas. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juht oli Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees. 25. märtsil 1946 otsustas Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu vastavalt NSV Liidu Ülemnõukogu 15. märtsi 1946. aasta seadusele "NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu ümberkujundamise kohta NSV Liidu Ministrite Nõukoguks ning liidu- ja autonoomsete vabariikide rahvakomissaride nõukogude ümberkujundamise kohta liidu- ja autonoomsete vabariikide ministrite nõukogudeks" kujundada Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ümber Eesti NSV Ministrite Nõukoguks ja Eesti NSV rahvakomissariaadid Eesti NSV ministeeriumiteks. Vastavalt NSV Liidu Ülemnõukogu seadlusele nimetati ka Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimeheks ja Eesti NSV rahvakomissare hakati kutsuma Eesti NSV ministriteks. Eesti NSV Ministrite Nõukogu juht oli Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees.
Eesti NSV ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu · Eesti NSV Ministrite Nõukogu ja Märtsiküüditamine ·
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium, lühend Eesti NSV RJM (vene keeles Министерство государственной безопасности ЭССР, lühend МГБ Эстонской ССР) oli NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi struktuuriüksus ning kontrolli- ja repressiivorgan aastatel 1946–1954.
Eesti NSV ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium · Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium ja Märtsiküüditamine ·
Eestimaa Kommunistlik Partei
Eestimaa Kommunistlik Partei (lühend EKP) enne ka Eestimaa Kommunistlik (bolševike) Partei (lühend EK(b)P) oli Eesti Vabariigi territooriumil ebaseaduslikult 1920–1940 ning 1940–1990 Eesti NSV-s seaduslikult tegutsenud kommunistlik partei, Eesti NSV ajal 1940–1990 ka ainupartei.
Eesti NSV ja Eestimaa Kommunistlik Partei · Eestimaa Kommunistlik Partei ja Märtsiküüditamine ·
EKP Keskkomitee
Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee (lühend EKP KK; aastatel 1940–1954 Eestimaa Kommunistliku (bolševike) Partei Keskkomitee, lühend EK(b)P KK) oli Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei struktuuriüksuse Eestimaa Kommunistliku Partei kõrgeim kollektiivne juhtorgan.
EKP Keskkomitee ja Eesti NSV · EKP Keskkomitee ja Märtsiküüditamine ·
Enn Sarv
Enn Sarv (aastani 1932 Espenstein; 13. mai 1921 – 22. märts 2008) oli eesti vabadusvõitleja, tõlkija ja matemaatik.
Eesti NSV ja Enn Sarv · Enn Sarv ja Märtsiküüditamine ·
Inimsusvastane kuritegu
Inimsusvastane kuritegu (inglise keeles crime against humanity) on ükskõik missugune tsiviilelanikkonna vastu suunatud mõrvamine, hävitamine, orjastamine, küüditamine, deporteerimine, rüüstamine, vabaduse võtmine, piinamine, vägistamine ja muu inimsusvastane tegu, mis on toime pandud relvakonflikti ajal; samuti tagakiusamine poliitilisel, rassilisel või usulisel pinnal sõjakuritegude või rahuvastaste kuritegude toimepanemisel või seoses nende kuritegudega.
Eesti NSV ja Inimsusvastane kuritegu · Inimsusvastane kuritegu ja Märtsiküüditamine ·
Jossif Stalin
Jossif Stalin (vene keeles Иосиф Виссарионович Сталин Jossif Vissarionovitš Stalin; tegelik nimi gruusia keeles იოსებ ჯუღაშვილი Ioseb Džugašvili, vene keeles Иосиф Джугашвили; 18. detsember 1878 Gruusia, Gori – 5. märts 1953 Volõnskoje küla Kuntsevo lähedal Moskva oblastis, tänapäeval Moskva) oli Nõukogude Liidu riigi- ja parteijuht aastatel 1924–1953.
Eesti NSV ja Jossif Stalin · Jossif Stalin ja Märtsiküüditamine ·
Juuniküüditamine
Juuniküüditamine oli 14.
Eesti NSV ja Juuniküüditamine · Juuniküüditamine ja Märtsiküüditamine ·
Küüditamine
Küüditatute mälestuskivi Paldiski raudteejaamahoone ees Küüditamine (ka deporteerimine, deportatsioon) on inimeste sunniviisiline ümberasustamine.
Eesti NSV ja Küüditamine · Küüditamine ja Märtsiküüditamine ·
Kolhoos
Kolhoos (vene keeles: колхоз, lühend sõnadest коллективное хозяйство, 'ühismajand', 'kollektiivmajand') oli Nõukogude Liidus põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev (ühis)majand.
Eesti NSV ja Kolhoos · Kolhoos ja Märtsiküüditamine ·
Läti NSV
Läti NSV oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Nõukogude Liidu koosseisus (5. augustist 1940).
Eesti NSV ja Läti NSV · Läti NSV ja Märtsiküüditamine ·
Mart Arold
Mart Arold (kirjanikunimega Leo Levala; 12. august 1944 Saare vald – 15. jaanuar 2014) oli eesti füüsik ja publitsist.
Eesti NSV ja Mart Arold · Märtsiküüditamine ja Mart Arold ·
Metsavennad
Põhja-Eestis 1941. aasta suvel tegutsenud metsavendade rühm Rõuge vallas Metsavennad (läti keeles mežabrāļi, leedu keeles miško broliai) olid Eestis, Lätis ning Leedus võidelnud relvastatud vastupanuvõitlejad, kes Teise maailmasõja ajal ja ka hiljem võitlesid Nõukogude sissetungi ja kolme Balti riigi okupatsiooni ajal Nõukogude võimu vastu.
Eesti NSV ja Metsavennad · Märtsiküüditamine ja Metsavennad ·
Moskva
Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.
Eesti NSV ja Moskva · Märtsiküüditamine ja Moskva ·
Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei
Gorkis (Moskva lähedal) Nikita Hruštšov Leonid Brežnev Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, lühendatult NLKP; vene keeles Коммунистическая партия Советского Союза, lühendatult КПСС) oli Nõukogude Venemaal ja Nõukogude Liidus ainus ja juhtiv partei aastatel 1918–1991.
Eesti NSV ja Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei · Märtsiküüditamine ja Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei ·
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Eesti NSV ja Nõukogude Liit · Märtsiküüditamine ja Nõukogude Liit ·
Nikolai Karotamm
Nikolai Karotamm (vene keeles Каротамм Николай Георгиевич) (23. oktoober 1901 Pärnu, Liivimaa kubermang – 21. september 1969 Moskva NSV Liit) oli Eesti NSV parteijuht ja majandusteadlane.
Eesti NSV ja Nikolai Karotamm · Märtsiküüditamine ja Nikolai Karotamm ·
NSV Liidu Ülemnõukogu
NSV Liidu Ülemnõukogu (vene keeles Верховный Совет СССР, Verhovnõi Sovet SSSR) oli Nõukogude Liidu kõrgeim riigivõimuorgan (rahvaesindusorgan).
Eesti NSV ja NSV Liidu Ülemnõukogu · Märtsiküüditamine ja NSV Liidu Ülemnõukogu ·
NSV Liidu Ministrite Nõukogu
NSV Liidu Ministrite Nõukogu (lühend NSVL MN; vene Совет Министров СССР) oli NSV Liidu kõrgeim täidesaatev valitsusorgan 15. märtsist 1946 – 26. detsembrini 1990.
Eesti NSV ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu · Märtsiküüditamine ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu ·
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Eesti NSV ja Pärnu · Märtsiküüditamine ja Pärnu ·
Raudtee
Odawara raudteejaam Jaapanis Raudtee puhastamine lumest Raudtee on rööbasteega transpordisüsteem inimeste veoks (ühistransport) või kaubaveoks.
Eesti NSV ja Raudtee · Märtsiküüditamine ja Raudtee ·
Siber
       Siberi föderaalringkond        Siber kui tänapäeva geograafiline piirkond        Siber kui ajalooline piirkond Siber (vene keeles Сибирь, kasahhi keeles Сібір, mongoli keeles Сибирь, hiina keeles 西伯利亞) on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeni.
Eesti NSV ja Siber · Märtsiküüditamine ja Siber ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Eesti NSV ja Tallinn · Märtsiküüditamine ja Tallinn ·
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Eesti NSV ja Tartu · Märtsiküüditamine ja Tartu ·
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Eesti NSV ja Tartu Ülikool · Märtsiküüditamine ja Tartu Ülikool ·
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Eesti NSV ja Teine maailmasõda · Märtsiküüditamine ja Teine maailmasõda ·
Võru
Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.
Eesti NSV ja Võru · Märtsiküüditamine ja Võru ·
Vene NFSV
Venemaa Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik ehk Vene NFSV ehk VNFSV (lühendnimekuju Vene Föderatsioon), vene keeles Российская Советская Федеративная Социалистическая Республика, РСФСР oli Nõukogude Liidu 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) aastatel 1922–1991.
Eesti NSV ja Vene NFSV · Märtsiküüditamine ja Vene NFSV ·
25. märts
25.
25. märts ja Eesti NSV · 25. märts ja Märtsiküüditamine ·
29. jaanuar
29.
29. jaanuar ja Eesti NSV · 29. jaanuar ja Märtsiküüditamine ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eesti NSV ja Märtsiküüditamine ühist
- Millised on sarnasused Eesti NSV ja Märtsiküüditamine
Võrdlus Eesti NSV ja Märtsiküüditamine
Eesti NSV on 242 suhted, samas Märtsiküüditamine 181. Kuna neil ühist 35, Jaccard indeks on 8.27% = 35 / (242 + 181).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eesti NSV ja Märtsiküüditamine. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
