Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Eesti NSV ja Nõukogude väeosad Eestis
Eesti NSV ja Nõukogude väeosad Eestis on 24 ühist asja (Unioonpeedia): Eesti, Eesti NSV Ministrite Nõukogu, Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium, Harju maakond, Läti NSV, Leningradi oblast, Märtsiküüditamine, Moskva, Nõukogude Liit, NSV Liidu Ministrite Nõukogu, Pärnu, Pihkva oblast, Punaarmee, Saaremaa, Tallinn, Tartu, Tartu maakond, Võru, Võru rajoon, Võrumaa, Venemaa, 17. juuni, 8. Eesti Laskurkorpus.
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Eesti NSV · Eesti ja Nõukogude väeosad Eestis ·
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
Eesti NSV Ministrite Nõukogu (lühend ENSV MN; oli aastatel 1944–1990 Eesti NSV (Nõukogude Liidu haldusüksuse) täidesaatev ja korraldav võimuorgan, eeskätt Moskva keskvõimu (NLKP Keskkomitee ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu) otseste korralduste alusel. Formaalselt oli tegu liiduvabariigi valitsusega, mis allus Moskvas asuvale keskvõimule NSV Liidu Ministrite Nõukogule. Eesti NSV Ministrite Nõukogu eellane oli 1940. aastal moodustatud Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu (lühend ENSV RKN), mis tegutses alates 25. augustist 1940 suveni 1941. Teise maailmasõja aegu 1941–1944 oli Eesti NSV RKN Nõukogude Liidu tagalas, 2. oktoobrist 24. oktoobrini 1944 tegutses Võrus ja kuni 25. märtsini 1946 Tallinnas. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juht oli Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees. 25. märtsil 1946 otsustas Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu vastavalt NSV Liidu Ülemnõukogu 15. märtsi 1946. aasta seadusele "NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu ümberkujundamise kohta NSV Liidu Ministrite Nõukoguks ning liidu- ja autonoomsete vabariikide rahvakomissaride nõukogude ümberkujundamise kohta liidu- ja autonoomsete vabariikide ministrite nõukogudeks" kujundada Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ümber Eesti NSV Ministrite Nõukoguks ja Eesti NSV rahvakomissariaadid Eesti NSV ministeeriumiteks. Vastavalt NSV Liidu Ülemnõukogu seadlusele nimetati ka Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimeheks ja Eesti NSV rahvakomissare hakati kutsuma Eesti NSV ministriteks. Eesti NSV Ministrite Nõukogu juht oli Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees.
Eesti NSV ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu · Eesti NSV Ministrite Nõukogu ja Nõukogude väeosad Eestis ·
Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu
Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu oli 1957.
Eesti NSV ja Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu · Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu ja Nõukogude väeosad Eestis ·
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium, lühend Eesti NSV RJM (vene keeles Министерство государственной безопасности ЭССР, lühend МГБ Эстонской ССР) oli NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi struktuuriüksus ning kontrolli- ja repressiivorgan aastatel 1946–1954.
Eesti NSV ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium · Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium ja Nõukogude väeosad Eestis ·
Harju maakond
Harju maakond ehk Harjumaa on 1. järgu haldusüksus Põhja-Eestis.
Eesti NSV ja Harju maakond · Harju maakond ja Nõukogude väeosad Eestis ·
Läti NSV
Läti NSV oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Nõukogude Liidu koosseisus (5. augustist 1940).
Eesti NSV ja Läti NSV · Läti NSV ja Nõukogude väeosad Eestis ·
Leningradi oblast
Leningradi oblast on oblast Venemaa loodeosas Soome lahe ääres.
Eesti NSV ja Leningradi oblast · Leningradi oblast ja Nõukogude väeosad Eestis ·
Märtsiküüditamine
Märtsiküüditamine oli 1949.
Eesti NSV ja Märtsiküüditamine · Märtsiküüditamine ja Nõukogude väeosad Eestis ·
Moskva
Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.
Eesti NSV ja Moskva · Moskva ja Nõukogude väeosad Eestis ·
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Eesti NSV ja Nõukogude Liit · Nõukogude Liit ja Nõukogude väeosad Eestis ·
NSV Liidu Ministrite Nõukogu
NSV Liidu Ministrite Nõukogu (lühend NSVL MN; vene Совет Министров СССР) oli NSV Liidu kõrgeim täidesaatev valitsusorgan 15. märtsist 1946 – 26. detsembrini 1990.
Eesti NSV ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu · Nõukogude väeosad Eestis ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu ·
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Eesti NSV ja Pärnu · Nõukogude väeosad Eestis ja Pärnu ·
Pihkva oblast
Pihkva oblast on oblast Venemaa loodeosas.
Eesti NSV ja Pihkva oblast · Nõukogude väeosad Eestis ja Pihkva oblast ·
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Eesti NSV ja Punaarmee · Nõukogude väeosad Eestis ja Punaarmee ·
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Eesti NSV ja Saaremaa · Nõukogude väeosad Eestis ja Saaremaa ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Eesti NSV ja Tallinn · Nõukogude väeosad Eestis ja Tallinn ·
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Eesti NSV ja Tartu · Nõukogude väeosad Eestis ja Tartu ·
Tartu maakond
Tartu maakond ehk Tartumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Eesti NSV ja Tartu maakond · Nõukogude väeosad Eestis ja Tartu maakond ·
Võru
Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.
Eesti NSV ja Võru · Nõukogude väeosad Eestis ja Võru ·
Võru rajoon
Võru rajoon oli haldusüksus Eesti NSV-s aastatel 1950–1989.
Eesti NSV ja Võru rajoon · Nõukogude väeosad Eestis ja Võru rajoon ·
Võrumaa
Võrumaa (saksa keeles Kreis Werro; võru keeles Võromaa) oli ajalooline maakond Eestis.
Eesti NSV ja Võrumaa · Nõukogude väeosad Eestis ja Võrumaa ·
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Eesti NSV ja Venemaa · Nõukogude väeosad Eestis ja Venemaa ·
17. juuni
17.
17. juuni ja Eesti NSV · 17. juuni ja Nõukogude väeosad Eestis ·
8. Eesti Laskurkorpus
8.
8. Eesti Laskurkorpus ja Eesti NSV · 8. Eesti Laskurkorpus ja Nõukogude väeosad Eestis ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eesti NSV ja Nõukogude väeosad Eestis ühist
- Millised on sarnasused Eesti NSV ja Nõukogude väeosad Eestis
Võrdlus Eesti NSV ja Nõukogude väeosad Eestis
Eesti NSV on 242 suhted, samas Nõukogude väeosad Eestis 300. Kuna neil ühist 24, Jaccard indeks on 4.43% = 24 / (242 + 300).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eesti NSV ja Nõukogude väeosad Eestis. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
