Sarnasusi Eesti NSV ja Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus
Eesti NSV ja Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus on 76 ühist asja (Unioonpeedia): Ameerika Ühendriigid, Anneksioon, Armeenlased, Aserbaidžaanlased, Balti kett, Baltimaad, Dissident, Eesti, Eesti kodanike komiteed, Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti NSV Ministrite Nõukogu, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat, Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, Eestimaa Kommunistlik Partei, Eestlased, Fosforiidisõda, Glasnost, Hävituspataljonid, Indrek Toome, Inimsusvastane kuritegu, Interliikumine, Isemajandava Eesti ettepanek, Johannes Käbin, Jossif Stalin, Juudid, Juuniküüditamine, Karl Vaino, Kolmas riik, Kuritegu, Läänemeri, ..., Läti, Läti NSV, Lätlased, Leedu, Leedulased, Liiduvabariik, Loomeliitude ühispleenum, Mihhail Gorbatšov, Molotovi-Ribbentropi pakt, Narva jõgi, Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, Nõukogude Liit, Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991), Nikita Hruštšov, Nikolai Karotamm, NKVD, NLKP 20. kongress, NLKP KK peasekretär, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat, Perestroika, Poolakad, Punaarmee, Rahvarinne, Sakslased, Sõjakuritegu, Soome, Soomlased, Suurbritannia, Suvesõda, Tartu, Tatarlased, Tšuvašid, Teine maailmasõda, Ukrainlased, Vaino Väljas, Valgevenelased, Venelased, Wehrmacht, 14. juuni, 16. november, 1960. aastad, 1970. aastad, 1980. aastad, 22. juuni, 40 kiri, 8. Eesti Laskurkorpus. Laienda indeks (46 rohkem) »
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Ameerika Ühendriigid ja Eesti NSV · Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ·
Anneksioon
Hawaii kuningriigi lipu langetamine 12. augustil 1898 Hawaii annekteerimise tseremoonial Anneksioon ehk annekteerimine (ladina keeles annexio, 'liitmine') on teise riigi territooriumi või selle osa liidendamine oma riigi külge, ilma selle teise riigi nõusolekuta.
Anneksioon ja Eesti NSV · Anneksioon ja Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ·
Armeenlased
1 000 + Armeenlased (armeenia keeles haj) on rahvas Armeenia mägismaal, Armeenia Vabariigi põlisasukad.
Armeenlased ja Eesti NSV · Armeenlased ja Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ·
Aserbaidžaanlased
pisi Aseri tütarlapsed Aserbaidžaanlased ehk aserbaidžaanid ehk aserid (ka aserbaidžaanid; aserbaidžaani Azərbaycanlılar آذربایجانلیلار, Azərbaycan türkləri ترکهای آذربایجانی Stephan Thernstrom, Ann Orlov, Oscar Handlin. Harvard Encyclopedia of American ethnic groups. Harvard University Press, 1981, lk 171.) on aserbaidžaani keelt emakeelena kõnelev turgi rahvas.
Aserbaidžaanlased ja Eesti NSV · Aserbaidžaanlased ja Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ·
Balti kett
Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk Balti ketist osavõtjad Eestis Balti kett Leedus Balti kett (läti Baltijas ceļš 'Balti tee', leedu Baltijos kelias 'Balti tee') oli 23. augustil 1989 Eestis, Lätis ja Leedus korraldatud ühine poliitiline massimeeleavaldus, mille eesmärgiks oli demonstreerida maailmale Baltimaade iseseisvustahet ja juhtida tähelepanu NSV Liidu ja Saksamaa vahel poole sajandi eest sõlmitud Molotovi-Ribbentropi paktile, mille salaprotokollid viisid Baltimaade okupeerimise ja annekteerimiseni NSV Liidu poolt.
Balti kett ja Eesti NSV · Balti kett ja Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ·
Baltimaad
Leedu Leedu Baltimaad ehk Balti riigid on mitteametlik geopoliitiline termin, mida kasutatakse tänapäeval koondnimetusena kolme iseseisva riigi: Eesti, Läti ja Leedu kohta.
Baltimaad ja Eesti NSV · Baltimaad ja Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ·
Dissident
Dissident ehk teisitimõtleja on laiemas tähenduses keegi, kes aktiivselt vastandab ennast valitsevale poliitikale, ideoloogiale või institutsioonile.
Dissident ja Eesti NSV · Dissident ja Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Eesti NSV · Eesti ja Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ·
Eesti kodanike komiteed
Tunne Kelami Eesti Vabariigi kodanikuks registreerimise tunnistus. Eesti kodanike komiteed (EKK) olid 1989.
Eesti NSV ja Eesti kodanike komiteed · Eesti kodanike komiteed ja Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ·
Eesti Muinsuskaitse Selts
Eesti Muinsuskaitse Selts (lühend: EMS) on kodanikualgatuse korras loodud organisatsioon, mille eesmärkideks on Eesti ja Eestiga seotud muinsus- ja ajaloo-objektide kaitsmine, muinsuskaitsealase teadlikkuse suurendamine ja vastava teabe levitamine.
Eesti Muinsuskaitse Selts ja Eesti NSV · Eesti Muinsuskaitse Selts ja Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ·
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
Eesti NSV Ministrite Nõukogu (lühend ENSV MN; oli aastatel 1944–1990 Eesti NSV (Nõukogude Liidu haldusüksuse) täidesaatev ja korraldav võimuorgan, eeskätt Moskva keskvõimu (NLKP Keskkomitee ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu) otseste korralduste alusel. Formaalselt oli tegu liiduvabariigi valitsusega, mis allus Moskvas asuvale keskvõimule NSV Liidu Ministrite Nõukogule. Eesti NSV Ministrite Nõukogu eellane oli 1940. aastal moodustatud Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu (lühend ENSV RKN), mis tegutses alates 25. augustist 1940 suveni 1941. Teise maailmasõja aegu 1941–1944 oli Eesti NSV RKN Nõukogude Liidu tagalas, 2. oktoobrist 24. oktoobrini 1944 tegutses Võrus ja kuni 25. märtsini 1946 Tallinnas. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juht oli Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees. 25. märtsil 1946 otsustas Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu vastavalt NSV Liidu Ülemnõukogu 15. märtsi 1946. aasta seadusele "NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu ümberkujundamise kohta NSV Liidu Ministrite Nõukoguks ning liidu- ja autonoomsete vabariikide rahvakomissaride nõukogude ümberkujundamise kohta liidu- ja autonoomsete vabariikide ministrite nõukogudeks" kujundada Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ümber Eesti NSV Ministrite Nõukoguks ja Eesti NSV rahvakomissariaadid Eesti NSV ministeeriumiteks. Vastavalt NSV Liidu Ülemnõukogu seadlusele nimetati ka Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimeheks ja Eesti NSV rahvakomissare hakati kutsuma Eesti NSV ministriteks. Eesti NSV Ministrite Nõukogu juht oli Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees.
Eesti NSV ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu · Eesti NSV Ministrite Nõukogu ja Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ·
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ehk lühendatult Eesti NSV RJRK (venekeelne lühend НКГБ Эстонской ССР) oli Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku süsteemis NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi struktuuriüksus aastatel 1941 ja 1943–1946, mille ülesandeks oli Eesti territooriumil Nõukogude Liidus valitseva kommunistliku partei juhtkonna ning ühiskondliku korra poliitiliste vastaste jälgimine ja represseerimine.
Eesti NSV ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat · Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ja Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ·
Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei
Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (lühend ERSP) oli Eesti NSV-s 20.
Eesti NSV ja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei · Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ja Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ·
Eestimaa Kommunistlik Partei
Eestimaa Kommunistlik Partei (lühend EKP) enne ka Eestimaa Kommunistlik (bolševike) Partei (lühend EK(b)P) oli Eesti Vabariigi territooriumil ebaseaduslikult 1920–1940 ning 1940–1990 Eesti NSV-s seaduslikult tegutsenud kommunistlik partei, Eesti NSV ajal 1940–1990 ka ainupartei.
Eesti NSV ja Eestimaa Kommunistlik Partei · Eestimaa Kommunistlik Partei ja Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ·
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Eesti NSV ja Eestlased · Eestlased ja Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ·
Fosforiidisõda
pisi Fosforiidisõjaks nimetatakse Eestis 1987.
Eesti NSV ja Fosforiidisõda · Fosforiidisõda ja Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ·
Glasnost
Glasnost (vene keeles гласность 'avalikkus', 'üldteatavus'; varem on eestikeelse vastena kasutatud sõna avalikustamine) oli Mihhail Gorbatšovi ellu kutsutud avalikustamispoliitika NSV Liidus.
Eesti NSV ja Glasnost · Glasnost ja Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ·
Hävituspataljonid
Hävituspataljonid (vene keeles истребительные батальоны) olid Teise maailmasõja ajal ja pärast seda Nõukogude Liidu juhtkonna otsusel loodud paramilitaarsed üksused.
Eesti NSV ja Hävituspataljonid · Hävituspataljonid ja Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ·
Indrek Toome
Indrek Toome (19. september 1943 Tallinn – 28. veebruar 2023) oli Eesti NSV poliitik ja Eesti ettevõtja, ENSV Ministrite Nõukogu esimees aastatel 1988–1990.
Eesti NSV ja Indrek Toome · Indrek Toome ja Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ·
Inimsusvastane kuritegu
Inimsusvastane kuritegu (inglise keeles crime against humanity) on ükskõik missugune tsiviilelanikkonna vastu suunatud mõrvamine, hävitamine, orjastamine, küüditamine, deporteerimine, rüüstamine, vabaduse võtmine, piinamine, vägistamine ja muu inimsusvastane tegu, mis on toime pandud relvakonflikti ajal; samuti tagakiusamine poliitilisel, rassilisel või usulisel pinnal sõjakuritegude või rahuvastaste kuritegude toimepanemisel või seoses nende kuritegudega.
Eesti NSV ja Inimsusvastane kuritegu · Inimsusvastane kuritegu ja Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ·
Interliikumine
Interliikumine, ka Interrinne (ametliku nimega Eesti NSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine; vene keeles Интернациональное движение трудящихся Эстонской ССР, lühemalt Интердвижение) oli Eestis aastatel 1988–1991 tegutsenud nõukogudemeelne ja Eesti iseseisvuse vastane liikumine.
Eesti NSV ja Interliikumine · Interliikumine ja Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ·
Isemajandava Eesti ettepanek
Ettepanek ajalehes Edasi "Ettepanek: kogu Eesti NSV täielikule isemajandamisele" ehk IME ettepanek ilmus 26. septembril 1987 Tartu ajalehes Edasi.
Eesti NSV ja Isemajandava Eesti ettepanek · Isemajandava Eesti ettepanek ja Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ·
Johannes Käbin
Johannes Käbin (venepäraselt Ivan Käbin; 24. september 1905 Kalvi, Aseri vald, Virumaa – 26. oktoober 1999 Tallinn) oli Eesti NSV riigitegelane, Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee esimene sekretär 1950–1978 ja Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees 1978–1983.
Eesti NSV ja Johannes Käbin · Johannes Käbin ja Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ·
Jossif Stalin
Jossif Stalin (vene keeles Иосиф Виссарионович Сталин Jossif Vissarionovitš Stalin; tegelik nimi gruusia keeles იოსებ ჯუღაშვილი Ioseb Džugašvili, vene keeles Иосиф Джугашвили; 18. detsember 1878 Gruusia, Gori – 5. märts 1953 Volõnskoje küla Kuntsevo lähedal Moskva oblastis, tänapäeval Moskva) oli Nõukogude Liidu riigi- ja parteijuht aastatel 1924–1953.
Eesti NSV ja Jossif Stalin · Jossif Stalin ja Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ·
Juudid
Juutide diasporaa (2010. aastate lõpus) Albert Einstein, Maimonides, Golda Meir, Emma Lazarus Juudid (ka heebrealased) on ühtsete religioossete ja etniliste tunnustega inimrühm, kelle esivanemaiks peetakse Iisraeli ja Juuda elanikkonda.
Eesti NSV ja Juudid · Juudid ja Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ·
Juuniküüditamine
Juuniküüditamine oli 14.
Eesti NSV ja Juuniküüditamine · Juuniküüditamine ja Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ·
Karl Vaino
Karl Vaino (venepäraselt Karl Genrihhovitš Vaino, Карл Генрихович Вайно; 28. mai 1923 Tomsk, NSV Liit – 12. veebruar 2022) oli Eesti NSV parteitegelane, Eestimaa Kommunistliku Partei eelviimane esimene sekretär.
Eesti NSV ja Karl Vaino · Karl Vaino ja Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ·
Kolmas riik
Kolmanda Riigi sõjalipp Suur-Saksamaa 1943. aastal Suur-Saksamaa 1944. aastal Kolmas riik (ka Kolmas Riik või Kolmas Reich; saksa keeles Drittes Reich) oli Saksamaa (Saksa Riigi ja Suursaksa Riigi) kujundlik (mitteametlik) nimetus aastatel 1933–1945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik totalitaarne režiim.
Eesti NSV ja Kolmas riik · Kolmas riik ja Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ·
Kuritegu
Kuritegu (inglise keeles criminal offence) on süütegu, mille eest määratakse füüsilisele isikule rahaline karistus või vangistus ning juriidilisele isikule rahaline karistus.
Eesti NSV ja Kuritegu · Kuritegu ja Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ·
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Eesti NSV ja Läänemeri · Läänemeri ja Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ·
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Eesti NSV ja Läti · Läti ja Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ·
Läti NSV
Läti NSV oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Nõukogude Liidu koosseisus (5. augustist 1940).
Eesti NSV ja Läti NSV · Läti NSV ja Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ·
Lätlased
Lätlased (läti keeles latvieši) on läti keelt emakeelena kõnelev balti rahvas, Läti põhirahvus.
Eesti NSV ja Lätlased · Lätlased ja Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ·
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Eesti NSV ja Leedu · Leedu ja Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ·
Leedulased
Leedulased rahvariietes Leedulased (omanimetus lietuviai) on balti rahvas, kes elab Euroopas Läänemere kagukaldal ja moodustab Leedu põhirahvuse.
Eesti NSV ja Leedulased · Leedulased ja Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ·
Liiduvabariik
Liiduvabariik oli Nõukogude Liidu 1. järgu haldusüksus.
Eesti NSV ja Liiduvabariik · Liiduvabariik ja Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ·
Loomeliitude ühispleenum
1988.
Eesti NSV ja Loomeliitude ühispleenum · Loomeliitude ühispleenum ja Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ·
Mihhail Gorbatšov
Mihhail Gorbatšov (vene keeles Михаил Сергеевич Горбачёв Mihhail Sergejevitš Gorbatšov; 2. märts 1931 Privolnoje, Põhja-Kaukaasia krai (praegu Stavropoli krai) NSV Liit – 30. august 2022 Moskva, Venemaa) oli Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik ja ühiskonnategelane, Nõukogude Liidu viimane riigipea.
Eesti NSV ja Mihhail Gorbatšov · Mihhail Gorbatšov ja Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ·
Molotovi-Ribbentropi pakt
Pakti järgi plaanitud ja tegelikud piirid Ida-Euroopas aastatel 1939–1940 Pakti lisaprotokoll (saksakeelne versioon) Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel (vene Договор о ненападении между Германией и Советским Союзом) ehk Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millega reguleeriti kahe riigi vahelisi suhteid ja mille lisaprotokolliga jagati mõjupiirkonnad Ida-Euroopas.
Eesti NSV ja Molotovi-Ribbentropi pakt · Molotovi-Ribbentropi pakt ja Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ·
Narva jõgi
Narva jõgi on jõgi Eesti ja Vene Föderatsiooni vahelisel ajutisel piirikontrolljoonel.
Eesti NSV ja Narva jõgi · Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ja Narva jõgi ·
Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei
Gorkis (Moskva lähedal) Nikita Hruštšov Leonid Brežnev Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, lühendatult NLKP; vene keeles Коммунистическая партия Советского Союза, lühendatult КПСС) oli Nõukogude Venemaal ja Nõukogude Liidus ainus ja juhtiv partei aastatel 1918–1991.
Eesti NSV ja Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei · Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei ja Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ·
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Eesti NSV ja Nõukogude Liit · Nõukogude Liit ja Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ·
Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)
Nõukogude Eesti (1944–1991) oli Eesti ala okupeerimine NSV Liidu poolt Teise maailmasõja käigus ja selle järel.
Eesti NSV ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) · Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ·
Nikita Hruštšov
Moskva, 1959'') Nikita Hruštšov (vene Никита Сергеевич Хрущёв; 15. aprill 1894 Kalinovka, Kurski kubermang – 11. september 1971 Moskva) oli Nõukogude Liidu riigitegelane: kindralleitnant (1943), NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees (1958–1964) ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee (NLKP KK) peasekretär (1953–1964).
Eesti NSV ja Nikita Hruštšov · Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ja Nikita Hruštšov ·
Nikolai Karotamm
Nikolai Karotamm (vene keeles Каротамм Николай Георгиевич) (23. oktoober 1901 Pärnu, Liivimaa kubermang – 21. september 1969 Moskva NSV Liit) oli Eesti NSV parteijuht ja majandusteadlane.
Eesti NSV ja Nikolai Karotamm · Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ja Nikolai Karotamm ·
NKVD
Nõukogude Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat (vene keeles Народный комиссариат внутреннихдел СССР), lühend NKVD (vene keeles НКВД СССР NKVD SSSR), oli Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku ja sisejulgeoleku: korrakaitse-, elanikkonna poliitilise järelevalve-, luure- ning kinnipidamisasutuste valve ja kinnipeetavate sunnitööle rakendamise eest vastutanud asutus.
Eesti NSV ja NKVD · Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ja NKVD ·
NLKP 20. kongress
NLKP 20. kongressi puhul välja antud Nõukogude Liidu postmark NLKP 20.
Eesti NSV ja NLKP 20. kongress · Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ja NLKP 20. kongress ·
NLKP KK peasekretär
Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee peasekretär oli Nõukogude Liidus kõrgeim parteiline ja poliitiline ametikoht.
Eesti NSV ja NLKP KK peasekretär · Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ja NLKP KK peasekretär ·
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat või NKGB (Народный Комиссариат Государственной Безопасности СССР (НКГБ)) oli Nõukogude Liidu sisejulgeoleku süsteemis aastatel 1941 ja 1943–1946 riikliku julgeoleku eest vastutanud ametkond, mille ülesandeks oli Nõukogude Liidus valitseva Kommunistliku Partei juhtkonna, eriti Jossif Stalini poliitiliste vastaste ja tema poolt kehtestatud riigikorra vastaste jälgimine, represseerimine ja hävitamine.
Eesti NSV ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat · Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ·
Perestroika
Perestroika (vene keeles перестройка 'ümberehitus', 'rekonstruktsioon', 'ümberhäälestamine', 'ümberrivistumine'; eesti kirjakeelne vaste on uutmine) oli NLKP KK peasekretäri Mihhail Gorbatšovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus.
Eesti NSV ja Perestroika · Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ja Perestroika ·
Poolakad
Poolakate diasporaa Poolakad (endanimetus Polacy) on lääneslaavi rahvas Euroopas.
Eesti NSV ja Poolakad · Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ja Poolakad ·
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Eesti NSV ja Punaarmee · Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ja Punaarmee ·
Rahvarinne
Uus tänav 28 asus 1988–1994 Rahvarinde peakontor. Tänapäeval tähistab seda mälestustahvel maja seinal. Rahvarinne, ametliku nimetusega Eestimaa Rahvarinne, oli kodanikualgatusega sündinud poliitiline liikumine, perestroikaaja suurim massiliikumine Eestis aastatel 1988–1993.
Eesti NSV ja Rahvarinne · Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ja Rahvarinne ·
Sakslased
Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.
Eesti NSV ja Sakslased · Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ja Sakslased ·
Sõjakuritegu
Delegaadid Haagi esimesel rahukonverentsil 1899. aastal Sõjakuritegu on rahvusvahelise sõjaõiguse rikkumine sõja ajal.
Eesti NSV ja Sõjakuritegu · Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ja Sõjakuritegu ·
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Eesti NSV ja Soome · Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ja Soome ·
Soomlased
Soomlased rahvariietes Soomlased (endanimetus suomalaiset) on läänemeresoome rahvas, Soome suurim põlisrahvus.
Eesti NSV ja Soomlased · Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ja Soomlased ·
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Eesti NSV ja Suurbritannia · Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ja Suurbritannia ·
Suvesõda
Suvesõda oli Eestis Teises maailmasõjas 1941.
Eesti NSV ja Suvesõda · Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ja Suvesõda ·
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Eesti NSV ja Tartu · Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ja Tartu ·
Tatarlased
Kaasani khaaniriigi viimane valitsejanna Söyembikä koos pojaga Tatarlased (tatari keeles tatarlar, татарлар) on turgi rahvas, kelle elukohaks on Venemaa Euroopa osa, sh Volga keskjooks, ja Uural, Siber, Kasahstan, Kesk-Aasia, Xinjiang, Kaug-Ida.
Eesti NSV ja Tatarlased · Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ja Tatarlased ·
Tšuvašid
Tšuvašid (endanimetus чӑвашсем) on turgi rahvas Euroopas Volga keskjooksul.
Eesti NSV ja Tšuvašid · Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ja Tšuvašid ·
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Eesti NSV ja Teine maailmasõda · Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ja Teine maailmasõda ·
Ukrainlased
Ukrainlased 1941. aasta fotol Ukrainlased (ukraina keeles українці) on idaslaavi rahvas, Ukraina põhirahvus.
Eesti NSV ja Ukrainlased · Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ja Ukrainlased ·
Vaino Väljas
Vaino Väljas (sündinud 28. märtsil 1931 Külakülas Emmaste vallas) on endine Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat.
Eesti NSV ja Vaino Väljas · Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ja Vaino Väljas ·
Valgevenelased
Valgevenelaste asuala 1903. aastal (kollane punktiir) ja 1919. aastal (punane punktiir). Kaardil on näidatud ka praeguse Valgevene piiridValgevenelased (endanimetus беларусы) on idaslaavi rahvus, Valgevene Vabariigi põhirahvus.
Eesti NSV ja Valgevenelased · Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ja Valgevenelased ·
Venelased
Venelaste diasporaa Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.
Eesti NSV ja Venelased · Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ja Venelased ·
Wehrmacht
Wehrmachti ''Balkenkreuz'' Wehrmacht (("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe). Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei relvastatud formeeringud Relva SS (saksa keeles Waffen SS) oli taktikaliselt allutatud Wehrmachti juhtimisele, kuid ei kuulunud selle koosseisu. Saksa sõjaväe tunnuseks oli stiliseeritud Raudristi versioon (nn Balkenkreuz), mis oli esmalt ilmunud lennukite ja tankide markeeringuna Esimese maailmasõja lõpus. Kuni NSDAP liidri Adolf Hitleri kantsleriks valimiseni ja Saksamaa relvajõudude võimsuse taastamiseni nimetati Versailles' rahulepingu kohaselt piiratud Saksamaa kaitsejõude Reichswehriks.
Eesti NSV ja Wehrmacht · Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ja Wehrmacht ·
14. juuni
14.
14. juuni ja Eesti NSV · 14. juuni ja Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ·
16. november
16.
16. november ja Eesti NSV · 16. november ja Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ·
1960. aastad
1960.
1960. aastad ja Eesti NSV · 1960. aastad ja Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ·
1970. aastad
1970.
1970. aastad ja Eesti NSV · 1970. aastad ja Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ·
1980. aastad
1980.
1980. aastad ja Eesti NSV · 1980. aastad ja Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ·
22. juuni
22.
22. juuni ja Eesti NSV · 22. juuni ja Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ·
40 kiri
"Avalik kiri Eesti NSV-st" on 28. oktoobriga 1980 dateeritud ja nädal hiljem teele pandud kiri, millega 40 allakirjutanud haritlast püüdis kaitsta venestamise ajal eesti keelt ja mõni nädal varem massimeeleavaldustega välja astunud koolinoori Nõukogude okupatsioonivõimude omavoli eest.
40 kiri ja Eesti NSV · 40 kiri ja Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ·
8. Eesti Laskurkorpus
8.
8. Eesti Laskurkorpus ja Eesti NSV · 8. Eesti Laskurkorpus ja Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eesti NSV ja Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ühist
- Millised on sarnasused Eesti NSV ja Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus
Võrdlus Eesti NSV ja Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus
Eesti NSV on 242 suhted, samas Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus 204. Kuna neil ühist 76, Jaccard indeks on 17.04% = 76 / (242 + 204).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eesti NSV ja Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: