Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Eesti NSV ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)
Eesti NSV ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) on 58 ühist asja (Unioonpeedia): Arnold Veimer, Boris Kumm, Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest, Eesti, Eesti lipp, Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti NSV Ministrite Nõukogu, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat, Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, Eestimaa Kommunistlik Partei, EKP Keskkomitee, Fosforiidisõda, Glasnost, Indrek Toome, Isemajandava Eesti ettepanek, Johannes Käbin, Jossif Stalin, Karl Vaino, Kolmas riik, Loomeliitude ühispleenum, Mati Graf, Märtsiküüditamine, Märtsipleenum, Metsavennad, Mihhail Gorbatšov, Narva, Narva jõgi, Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, Nõukogude Liit, ..., Nikita Hruštšov, Nikolai Karotamm, NLKP 20. kongress, NSV Liidu Ministrite Nõukogu, Pärnu, Perestroika, Petserimaa, Punaarmee, Rahvarinne, Rootsi, Saaremaa, Tallinn, Tartu, Teine maailmasõda, Vaino Väljas, Võru, Venemaa, 16. november, 1960. aastad, 1970. aastad, 1980. aastad, 20. august, 22. september, 25. märts, 28. jaanuar, 29. jaanuar, 40 kiri, 8. Eesti Laskurkorpus. Laienda indeks (28 rohkem) »
Arnold Veimer
Arnold Veimer Arnold Veimer (vene keeles Арнольд Тынувич Веймер; Nehatu vald – 3. märts 1977 Tallinn) oli Eesti NSV riigitegelane ja majandusteadlane, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (1957), president 1968–1973.
Arnold Veimer ja Eesti NSV · Arnold Veimer ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ·
Boris Kumm
Boris Kumm (1. september 1897 Pärnu – 21. november 1958 Tallinn) oli Eesti poliitik, stalinliku terroripoliitika peamisi teostajaid Eesti NSV-s, 1941.
Boris Kumm ja Eesti NSV · Boris Kumm ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ·
Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest
Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest on 16. novembril 1988 Eesti NSV Ülemnõukogu otsusega vastu võetud dokument, millega Eesti NSV Ülemnõukogu deklareeris oma seaduste ülimuslikkust Eesti NSV territooriumil.
Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest ja Eesti NSV · Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Eesti NSV · Eesti ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ·
Eesti lipp
20px Külgede suhe 7:11. Majalipu vähimad mõõtmed 105 × 165 cm Eesti lipp on Eesti riigilipp ja eestlaste rahvuslipp.
Eesti NSV ja Eesti lipp · Eesti lipp ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ·
Eesti Muinsuskaitse Selts
Eesti Muinsuskaitse Selts (lühend: EMS) on kodanikualgatuse korras loodud organisatsioon, mille eesmärkideks on Eesti ja Eestiga seotud muinsus- ja ajaloo-objektide kaitsmine, muinsuskaitsealase teadlikkuse suurendamine ja vastava teabe levitamine.
Eesti Muinsuskaitse Selts ja Eesti NSV · Eesti Muinsuskaitse Selts ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ·
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
Eesti NSV Ministrite Nõukogu (lühend ENSV MN; oli aastatel 1944–1990 Eesti NSV (Nõukogude Liidu haldusüksuse) täidesaatev ja korraldav võimuorgan, eeskätt Moskva keskvõimu (NLKP Keskkomitee ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu) otseste korralduste alusel. Formaalselt oli tegu liiduvabariigi valitsusega, mis allus Moskvas asuvale keskvõimule NSV Liidu Ministrite Nõukogule. Eesti NSV Ministrite Nõukogu eellane oli 1940. aastal moodustatud Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu (lühend ENSV RKN), mis tegutses alates 25. augustist 1940 suveni 1941. Teise maailmasõja aegu 1941–1944 oli Eesti NSV RKN Nõukogude Liidu tagalas, 2. oktoobrist 24. oktoobrini 1944 tegutses Võrus ja kuni 25. märtsini 1946 Tallinnas. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juht oli Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees. 25. märtsil 1946 otsustas Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu vastavalt NSV Liidu Ülemnõukogu 15. märtsi 1946. aasta seadusele "NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu ümberkujundamise kohta NSV Liidu Ministrite Nõukoguks ning liidu- ja autonoomsete vabariikide rahvakomissaride nõukogude ümberkujundamise kohta liidu- ja autonoomsete vabariikide ministrite nõukogudeks" kujundada Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ümber Eesti NSV Ministrite Nõukoguks ja Eesti NSV rahvakomissariaadid Eesti NSV ministeeriumiteks. Vastavalt NSV Liidu Ülemnõukogu seadlusele nimetati ka Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimeheks ja Eesti NSV rahvakomissare hakati kutsuma Eesti NSV ministriteks. Eesti NSV Ministrite Nõukogu juht oli Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees.
Eesti NSV ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu · Eesti NSV Ministrite Nõukogu ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ·
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium, lühend Eesti NSV RJM (vene keeles Министерство государственной безопасности ЭССР, lühend МГБ Эстонской ССР) oli NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi struktuuriüksus ning kontrolli- ja repressiivorgan aastatel 1946–1954.
Eesti NSV ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium · Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ·
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ehk lühendatult Eesti NSV RJRK (venekeelne lühend НКГБ Эстонской ССР) oli Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku süsteemis NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi struktuuriüksus aastatel 1941 ja 1943–1946, mille ülesandeks oli Eesti territooriumil Nõukogude Liidus valitseva kommunistliku partei juhtkonna ning ühiskondliku korra poliitiliste vastaste jälgimine ja represseerimine.
Eesti NSV ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat · Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ·
Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei
Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (lühend ERSP) oli Eesti NSV-s 20.
Eesti NSV ja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei · Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ·
Eestimaa Kommunistlik Partei
Eestimaa Kommunistlik Partei (lühend EKP) enne ka Eestimaa Kommunistlik (bolševike) Partei (lühend EK(b)P) oli Eesti Vabariigi territooriumil ebaseaduslikult 1920–1940 ning 1940–1990 Eesti NSV-s seaduslikult tegutsenud kommunistlik partei, Eesti NSV ajal 1940–1990 ka ainupartei.
Eesti NSV ja Eestimaa Kommunistlik Partei · Eestimaa Kommunistlik Partei ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ·
EKP Keskkomitee
Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee (lühend EKP KK; aastatel 1940–1954 Eestimaa Kommunistliku (bolševike) Partei Keskkomitee, lühend EK(b)P KK) oli Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei struktuuriüksuse Eestimaa Kommunistliku Partei kõrgeim kollektiivne juhtorgan.
EKP Keskkomitee ja Eesti NSV · EKP Keskkomitee ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ·
Fosforiidisõda
pisi Fosforiidisõjaks nimetatakse Eestis 1987.
Eesti NSV ja Fosforiidisõda · Fosforiidisõda ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ·
Glasnost
Glasnost (vene keeles гласность 'avalikkus', 'üldteatavus'; varem on eestikeelse vastena kasutatud sõna avalikustamine) oli Mihhail Gorbatšovi ellu kutsutud avalikustamispoliitika NSV Liidus.
Eesti NSV ja Glasnost · Glasnost ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ·
Indrek Toome
Indrek Toome (19. september 1943 Tallinn – 28. veebruar 2023) oli Eesti NSV poliitik ja Eesti ettevõtja, ENSV Ministrite Nõukogu esimees aastatel 1988–1990.
Eesti NSV ja Indrek Toome · Indrek Toome ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ·
Isemajandava Eesti ettepanek
Ettepanek ajalehes Edasi "Ettepanek: kogu Eesti NSV täielikule isemajandamisele" ehk IME ettepanek ilmus 26. septembril 1987 Tartu ajalehes Edasi.
Eesti NSV ja Isemajandava Eesti ettepanek · Isemajandava Eesti ettepanek ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ·
Johannes Käbin
Johannes Käbin (venepäraselt Ivan Käbin; 24. september 1905 Kalvi, Aseri vald, Virumaa – 26. oktoober 1999 Tallinn) oli Eesti NSV riigitegelane, Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee esimene sekretär 1950–1978 ja Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees 1978–1983.
Eesti NSV ja Johannes Käbin · Johannes Käbin ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ·
Jossif Stalin
Jossif Stalin (vene keeles Иосиф Виссарионович Сталин Jossif Vissarionovitš Stalin; tegelik nimi gruusia keeles იოსებ ჯუღაშვილი Ioseb Džugašvili, vene keeles Иосиф Джугашвили; 18. detsember 1878 Gruusia, Gori – 5. märts 1953 Volõnskoje küla Kuntsevo lähedal Moskva oblastis, tänapäeval Moskva) oli Nõukogude Liidu riigi- ja parteijuht aastatel 1924–1953.
Eesti NSV ja Jossif Stalin · Jossif Stalin ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ·
Karl Vaino
Karl Vaino (venepäraselt Karl Genrihhovitš Vaino, Карл Генрихович Вайно; 28. mai 1923 Tomsk, NSV Liit – 12. veebruar 2022) oli Eesti NSV parteitegelane, Eestimaa Kommunistliku Partei eelviimane esimene sekretär.
Eesti NSV ja Karl Vaino · Karl Vaino ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ·
Kolmas riik
Kolmanda Riigi sõjalipp Suur-Saksamaa 1943. aastal Suur-Saksamaa 1944. aastal Kolmas riik (ka Kolmas Riik või Kolmas Reich; saksa keeles Drittes Reich) oli Saksamaa (Saksa Riigi ja Suursaksa Riigi) kujundlik (mitteametlik) nimetus aastatel 1933–1945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik totalitaarne režiim.
Eesti NSV ja Kolmas riik · Kolmas riik ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ·
Loomeliitude ühispleenum
1988.
Eesti NSV ja Loomeliitude ühispleenum · Loomeliitude ühispleenum ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ·
Mati Graf
Mati Graf (sündinud 24. detsembril 1939 Tallinnas) on eesti ajaloolane, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi emeriitprofessor.
Eesti NSV ja Mati Graf · Mati Graf ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ·
Märtsiküüditamine
Märtsiküüditamine oli 1949.
Eesti NSV ja Märtsiküüditamine · Märtsiküüditamine ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ·
Märtsipleenum
Märtsipleenum, ametlikult EK(b)P Keskkomitee VIII pleenum, oli 21.–26.
Eesti NSV ja Märtsipleenum · Märtsipleenum ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ·
Metsavennad
Põhja-Eestis 1941. aasta suvel tegutsenud metsavendade rühm Rõuge vallas Metsavennad (läti keeles mežabrāļi, leedu keeles miško broliai) olid Eestis, Lätis ning Leedus võidelnud relvastatud vastupanuvõitlejad, kes Teise maailmasõja ajal ja ka hiljem võitlesid Nõukogude sissetungi ja kolme Balti riigi okupatsiooni ajal Nõukogude võimu vastu.
Eesti NSV ja Metsavennad · Metsavennad ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ·
Mihhail Gorbatšov
Mihhail Gorbatšov (vene keeles Михаил Сергеевич Горбачёв Mihhail Sergejevitš Gorbatšov; 2. märts 1931 Privolnoje, Põhja-Kaukaasia krai (praegu Stavropoli krai) NSV Liit – 30. august 2022 Moskva, Venemaa) oli Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik ja ühiskonnategelane, Nõukogude Liidu viimane riigipea.
Eesti NSV ja Mihhail Gorbatšov · Mihhail Gorbatšov ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ·
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Eesti NSV ja Narva · Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Narva ·
Narva jõgi
Narva jõgi on jõgi Eesti ja Vene Föderatsiooni vahelisel ajutisel piirikontrolljoonel.
Eesti NSV ja Narva jõgi · Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Narva jõgi ·
Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei
Gorkis (Moskva lähedal) Nikita Hruštšov Leonid Brežnev Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, lühendatult NLKP; vene keeles Коммунистическая партия Советского Союза, lühendatult КПСС) oli Nõukogude Venemaal ja Nõukogude Liidus ainus ja juhtiv partei aastatel 1918–1991.
Eesti NSV ja Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei · Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ·
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Eesti NSV ja Nõukogude Liit · Nõukogude Liit ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ·
Nikita Hruštšov
Moskva, 1959'') Nikita Hruštšov (vene Никита Сергеевич Хрущёв; 15. aprill 1894 Kalinovka, Kurski kubermang – 11. september 1971 Moskva) oli Nõukogude Liidu riigitegelane: kindralleitnant (1943), NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees (1958–1964) ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee (NLKP KK) peasekretär (1953–1964).
Eesti NSV ja Nikita Hruštšov · Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Nikita Hruštšov ·
Nikolai Karotamm
Nikolai Karotamm (vene keeles Каротамм Николай Георгиевич) (23. oktoober 1901 Pärnu, Liivimaa kubermang – 21. september 1969 Moskva NSV Liit) oli Eesti NSV parteijuht ja majandusteadlane.
Eesti NSV ja Nikolai Karotamm · Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Nikolai Karotamm ·
NLKP 20. kongress
NLKP 20. kongressi puhul välja antud Nõukogude Liidu postmark NLKP 20.
Eesti NSV ja NLKP 20. kongress · Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja NLKP 20. kongress ·
NSV Liidu Ministrite Nõukogu
NSV Liidu Ministrite Nõukogu (lühend NSVL MN; vene Совет Министров СССР) oli NSV Liidu kõrgeim täidesaatev valitsusorgan 15. märtsist 1946 – 26. detsembrini 1990.
Eesti NSV ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu · Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu ·
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Eesti NSV ja Pärnu · Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Pärnu ·
Perestroika
Perestroika (vene keeles перестройка 'ümberehitus', 'rekonstruktsioon', 'ümberhäälestamine', 'ümberrivistumine'; eesti kirjakeelne vaste on uutmine) oli NLKP KK peasekretäri Mihhail Gorbatšovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus.
Eesti NSV ja Perestroika · Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Perestroika ·
Petserimaa
Petserimaa, ka Petseri maakond oli Eesti maakond aastail 1920–1944, maakonnalinn oli Petseri.
Eesti NSV ja Petserimaa · Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Petserimaa ·
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Eesti NSV ja Punaarmee · Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Punaarmee ·
Rahvarinne
Uus tänav 28 asus 1988–1994 Rahvarinde peakontor. Tänapäeval tähistab seda mälestustahvel maja seinal. Rahvarinne, ametliku nimetusega Eestimaa Rahvarinne, oli kodanikualgatusega sündinud poliitiline liikumine, perestroikaaja suurim massiliikumine Eestis aastatel 1988–1993.
Eesti NSV ja Rahvarinne · Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Rahvarinne ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Eesti NSV ja Rootsi · Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Rootsi ·
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Eesti NSV ja Saaremaa · Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Saaremaa ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Eesti NSV ja Tallinn · Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Tallinn ·
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Eesti NSV ja Tartu · Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Tartu ·
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Eesti NSV ja Teine maailmasõda · Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Teine maailmasõda ·
Vaino Väljas
Vaino Väljas (sündinud 28. märtsil 1931 Külakülas Emmaste vallas) on endine Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat.
Eesti NSV ja Vaino Väljas · Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Vaino Väljas ·
Võru
Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.
Eesti NSV ja Võru · Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Võru ·
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Eesti NSV ja Venemaa · Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Venemaa ·
16. november
16.
16. november ja Eesti NSV · 16. november ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ·
1960. aastad
1960.
1960. aastad ja Eesti NSV · 1960. aastad ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ·
1970. aastad
1970.
1970. aastad ja Eesti NSV · 1970. aastad ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ·
1980. aastad
1980.
1980. aastad ja Eesti NSV · 1980. aastad ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ·
20. august
20.
20. august ja Eesti NSV · 20. august ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ·
22. september
22.
22. september ja Eesti NSV · 22. september ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ·
25. märts
25.
25. märts ja Eesti NSV · 25. märts ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ·
28. jaanuar
28.
28. jaanuar ja Eesti NSV · 28. jaanuar ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ·
29. jaanuar
29.
29. jaanuar ja Eesti NSV · 29. jaanuar ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ·
40 kiri
"Avalik kiri Eesti NSV-st" on 28. oktoobriga 1980 dateeritud ja nädal hiljem teele pandud kiri, millega 40 allakirjutanud haritlast püüdis kaitsta venestamise ajal eesti keelt ja mõni nädal varem massimeeleavaldustega välja astunud koolinoori Nõukogude okupatsioonivõimude omavoli eest.
40 kiri ja Eesti NSV · 40 kiri ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ·
8. Eesti Laskurkorpus
8.
8. Eesti Laskurkorpus ja Eesti NSV · 8. Eesti Laskurkorpus ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eesti NSV ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ühist
- Millised on sarnasused Eesti NSV ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)
Võrdlus Eesti NSV ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)
Eesti NSV on 242 suhted, samas Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) 156. Kuna neil ühist 58, Jaccard indeks on 14.57% = 58 / (242 + 156).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eesti NSV ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991). Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
