Ava Google MapsisSisukord
242 suhted: Acta Historica Tallinnensia, Albert Vendelin, Ameerika Ühendriigid, Andrei Ždanov, Anneksioon, Armeenlased, Arnold Veimer, AS Eesti Fosforiit, Aserbaidžaanlased, Balti küsimus, Balti kett, Balti soojuselektrijaam, Baltimaad, Boris Kumm, De facto, De iure, Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest, Dissident, Eesti, Eesti Ingeri, Eesti kodanike komiteed, Eesti Kolhoosiehitus, Eesti lipp, Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti NSV aunimetused, Eesti NSV Ülemnõukogu, Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis, Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium, Eesti NSV hümn, Eesti NSV konstitutsioon (1940), Eesti NSV lipp, Eesti NSV ministeeriumide loend, Eesti NSV Ministrite Nõukogu, Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat, Eesti NSV vapp, Eesti NSV välisministrite loend, Eesti okupeerimine 1940. aastal, Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, Eesti soojuselektrijaam, Eestimaa Kommunistlik Partei, Eestlased, EKP Keskkomitee, Elektrifitseerimine, Enn Sarv, ENSV (seriaal), Fosforiidisõda, Glasnost, Gustav Ernesaks, ... Laienda indeks (192 rohkem) »
- Nõukogude Liidu liiduvabariigid
Acta Historica Tallinnensia
Acta Historica Tallinnensia on Eesti Teaduste Akadeemia ajakiri, mis ilmub koostöös Tallinna Ülikooliga.
Vaata Eesti NSV ja Acta Historica Tallinnensia
Albert Vendelin
Albert Vendelin (21. august 1914 Petrograd – 24. mai 2007) oli Eesti NSV riigitegelane.
Vaata Eesti NSV ja Albert Vendelin
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Vaata Eesti NSV ja Ameerika Ühendriigid
Andrei Ždanov
Andrei Ždanov 267x267px Andrei Aleksandrovitš Ždanov (Андрей Александрович Жданов; 14. (vkj) / 26. veebruar 1896 Mariupol, Venemaa Keisririik (praegune Ukraina) – 31. august 1948 Valdai lähedal, Novgorodi oblast, Nõukogude Liit) oli Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane, kindralmajor.
Vaata Eesti NSV ja Andrei Ždanov
Anneksioon
Hawaii kuningriigi lipu langetamine 12. augustil 1898 Hawaii annekteerimise tseremoonial Anneksioon ehk annekteerimine (ladina keeles annexio, 'liitmine') on teise riigi territooriumi või selle osa liidendamine oma riigi külge, ilma selle teise riigi nõusolekuta.
Vaata Eesti NSV ja Anneksioon
Armeenlased
1 000 + Armeenlased (armeenia keeles haj) on rahvas Armeenia mägismaal, Armeenia Vabariigi põlisasukad.
Vaata Eesti NSV ja Armeenlased
Arnold Veimer
Arnold Veimer Arnold Veimer (vene keeles Арнольд Тынувич Веймер; Nehatu vald – 3. märts 1977 Tallinn) oli Eesti NSV riigitegelane ja majandusteadlane, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (1957), president 1968–1973.
Vaata Eesti NSV ja Arnold Veimer
AS Eesti Fosforiit
AS Eesti Fosforiit on pikka aega tegutsenud keemiatööstusettevõte, mis 20.
Vaata Eesti NSV ja AS Eesti Fosforiit
Aserbaidžaanlased
pisi Aseri tütarlapsed Aserbaidžaanlased ehk aserbaidžaanid ehk aserid (ka aserbaidžaanid; aserbaidžaani Azərbaycanlılar آذربایجانلیلار, Azərbaycan türkləri ترکهای آذربایجانی Stephan Thernstrom, Ann Orlov, Oscar Handlin. Harvard Encyclopedia of American ethnic groups.
Vaata Eesti NSV ja Aserbaidžaanlased
Balti küsimus
Balti küsimus on rahvusvahelist õigust puudutav küsimus Balti riikide – Leedu Vabariigi, Läti Vabariigi ja Eesti Vabariigi – 1940.
Vaata Eesti NSV ja Balti küsimus
Balti kett
Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk Balti ketist osavõtjad Eestis Balti kett Leedus Balti kett (läti Baltijas ceļš 'Balti tee', leedu Baltijos kelias 'Balti tee') oli 23. augustil 1989 Eestis, Lätis ja Leedus korraldatud ühine poliitiline massimeeleavaldus, mille eesmärgiks oli demonstreerida maailmale Baltimaade iseseisvustahet ja juhtida tähelepanu NSV Liidu ja Saksamaa vahel poole sajandi eest sõlmitud Molotovi-Ribbentropi paktile, mille salaprotokollid viisid Baltimaade okupeerimise ja annekteerimiseni NSV Liidu poolt.
Vaata Eesti NSV ja Balti kett
Balti soojuselektrijaam
Balti soojuselektrijaam (lühendatult Balti SEJ, ametlik nimi Balti Elektrijaam) on 100-protsendiliselt ettevõttele Eesti Energia kuuluva aktsiaseltsi Narva Elektrijaamad osa.
Vaata Eesti NSV ja Balti soojuselektrijaam
Baltimaad
Leedu Leedu Baltimaad ehk Balti riigid on mitteametlik geopoliitiline termin, mida kasutatakse tänapäeval koondnimetusena kolme iseseisva riigi: Eesti, Läti ja Leedu kohta.
Vaata Eesti NSV ja Baltimaad
Boris Kumm
Boris Kumm (1. september 1897 Pärnu – 21. november 1958 Tallinn) oli Eesti poliitik, stalinliku terroripoliitika peamisi teostajaid Eesti NSV-s, 1941.
Vaata Eesti NSV ja Boris Kumm
De facto
De facto (ladina keeles 'tegelikult', 'faktiliselt') tähendab midagi tegelikkuses eksisteerivat või toimunut, mis aga pole seadusega kinnistatud või fikseeritud.
Vaata Eesti NSV ja De facto
De iure
De iure ehk de jure (ladina keeles 'kehtiva õigusega', 'õiguslikult, juriidiliselt', 'seaduste kohaselt', 'ametlikult') on mõiste, mis vastandub väljendile de facto ('tegelikult', 'faktiliselt', 'praktikas').
Vaata Eesti NSV ja De iure
Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest
Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest on 16. novembril 1988 Eesti NSV Ülemnõukogu otsusega vastu võetud dokument, millega Eesti NSV Ülemnõukogu deklareeris oma seaduste ülimuslikkust Eesti NSV territooriumil.
Vaata Eesti NSV ja Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest
Dissident
Dissident ehk teisitimõtleja on laiemas tähenduses keegi, kes aktiivselt vastandab ennast valitsevale poliitikale, ideoloogiale või institutsioonile.
Vaata Eesti NSV ja Dissident
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Eesti NSV ja Eesti
Eesti Ingeri
Eesti-Ingeri põhjaosa 1934. aastal Eesti Ingeri oli Eesti Vabariigi Virumaa koosseisu kuuluva Narva-taguse osa – ajaloolise Ingerimaa äärmine lääneosa.
Vaata Eesti NSV ja Eesti Ingeri
Eesti kodanike komiteed
Tunne Kelami Eesti Vabariigi kodanikuks registreerimise tunnistus. Eesti kodanike komiteed (EKK) olid 1989.
Vaata Eesti NSV ja Eesti kodanike komiteed
Eesti Kolhoosiehitus
Eesti Kolhoosiehitus (lühend EKE) asutati kolhooside algatusel 1962.
Vaata Eesti NSV ja Eesti Kolhoosiehitus
Eesti lipp
20px Külgede suhe 7:11. Majalipu vähimad mõõtmed 105 × 165 cm Eesti lipp on Eesti riigilipp ja eestlaste rahvuslipp.
Vaata Eesti NSV ja Eesti lipp
Eesti Muinsuskaitse Selts
Eesti Muinsuskaitse Selts (lühend: EMS) on kodanikualgatuse korras loodud organisatsioon, mille eesmärkideks on Eesti ja Eestiga seotud muinsus- ja ajaloo-objektide kaitsmine, muinsuskaitsealase teadlikkuse suurendamine ja vastava teabe levitamine.
Vaata Eesti NSV ja Eesti Muinsuskaitse Selts
Eesti NSV aunimetused
Eesti NSV aunimetused on aunimetused, millega Eesti NSV-s tunnustati paljude erialade inimesi ja töökollektiive, kellel oli erilisi teeneid Eesti NSV riiklikus, majanduslikus ja kultuurilises ülesehitustöös.
Vaata Eesti NSV ja Eesti NSV aunimetused
Eesti NSV Ülemnõukogu
Eesti NSV Ülemnõukogu ehk Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu oli NSVL-i näiline Eesti NSV kõrgeim riigivõimuorgan aastatel 1940-1941 ja 1944-1990.
Vaata Eesti NSV ja Eesti NSV Ülemnõukogu
Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis
II Riigivolikogu (hilisema nimega: Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis) valimised toimusid 14.
Vaata Eesti NSV ja Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium oli Eesti NSV Ülemnõukogu alaliselt tegutsenud juhtorgan.
Vaata Eesti NSV ja Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium
Eesti NSV hümn
Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi hümn ehk Eesti NSV hümn oli Eesti NSV hümn.
Vaata Eesti NSV ja Eesti NSV hümn
Eesti NSV konstitutsioon (1940)
Eesti NSV konstitutsiooni võttis 25. augustil 1940 vastu Riigivolikogu, mille järgi muudeti senine Riigivolikogu ümber Ülemnõukoguks.
Vaata Eesti NSV ja Eesti NSV konstitutsioon (1940)
Eesti NSV lipp
Eesti NSV lipp oli NSV Liidu haldusüksuse Eesti NSV lipp.
Vaata Eesti NSV ja Eesti NSV lipp
Eesti NSV ministeeriumide loend
Eesti NSV ministeeriumide loend on Eesti NSV-s tegutsenud rahvakomissariaatide ja ministeeriumide loend aastatest 1940–1990.
Vaata Eesti NSV ja Eesti NSV ministeeriumide loend
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
Eesti NSV Ministrite Nõukogu (lühend ENSV MN; oli aastatel 1944–1990 Eesti NSV (Nõukogude Liidu haldusüksuse) täidesaatev ja korraldav võimuorgan, eeskätt Moskva keskvõimu (NLKP Keskkomitee ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu) otseste korralduste alusel.
Vaata Eesti NSV ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu
Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu
Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu oli 1957.
Vaata Eesti NSV ja Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium, lühend Eesti NSV RJM (vene keeles Министерство государственной безопасности ЭССР, lühend МГБ Эстонской ССР) oli NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi struktuuriüksus ning kontrolli- ja repressiivorgan aastatel 1946–1954.
Vaata Eesti NSV ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ehk lühendatult Eesti NSV RJRK (venekeelne lühend НКГБ Эстонской ССР) oli Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku süsteemis NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi struktuuriüksus aastatel 1941 ja 1943–1946, mille ülesandeks oli Eesti territooriumil Nõukogude Liidus valitseva kommunistliku partei juhtkonna ning ühiskondliku korra poliitiliste vastaste jälgimine ja represseerimine.
Vaata Eesti NSV ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat
Eesti NSV vapp
Eesti NSV vapp 1940–1990 Eesti NSV vapp oli NSV Liidu haldusüksuse Eesti NSV vapp.
Vaata Eesti NSV ja Eesti NSV vapp
Eesti NSV välisministrite loend
Eesti NSV välisministrid.
Vaata Eesti NSV ja Eesti NSV välisministrite loend
Eesti okupeerimine 1940. aastal
Eesti okupeerimine 1940.
Vaata Eesti NSV ja Eesti okupeerimine 1940. aastal
Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei
Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (lühend ERSP) oli Eesti NSV-s 20.
Vaata Eesti NSV ja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei
Eesti soojuselektrijaam
Eesti soojuselektrijaam (lühendatult Eesti SEJ; ametlik nimi Eesti Elektrijaam) on 100-protsendiliselt ettevõttele Eesti Energia kuuluva aktsiaseltsi Narva Elektrijaamad osa, soojuselektrijaam Narva lähedal Auvere külas Mustajõel, mis töötab alates 1969.
Vaata Eesti NSV ja Eesti soojuselektrijaam
Eestimaa Kommunistlik Partei
Eestimaa Kommunistlik Partei (lühend EKP) enne ka Eestimaa Kommunistlik (bolševike) Partei (lühend EK(b)P) oli Eesti Vabariigi territooriumil ebaseaduslikult 1920–1940 ning 1940–1990 Eesti NSV-s seaduslikult tegutsenud kommunistlik partei, Eesti NSV ajal 1940–1990 ka ainupartei.
Vaata Eesti NSV ja Eestimaa Kommunistlik Partei
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Vaata Eesti NSV ja Eestlased
EKP Keskkomitee
Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee (lühend EKP KK; aastatel 1940–1954 Eestimaa Kommunistliku (bolševike) Partei Keskkomitee, lühend EK(b)P KK) oli Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei struktuuriüksuse Eestimaa Kommunistliku Partei kõrgeim kollektiivne juhtorgan.
Vaata Eesti NSV ja EKP Keskkomitee
Elektrifitseerimine
Elektrifitseerimine on teiste energialiikide asemel elektrienergia kasutuselevõtt.
Vaata Eesti NSV ja Elektrifitseerimine
Enn Sarv
Enn Sarv (aastani 1932 Espenstein; 13. mai 1921 – 22. märts 2008) oli eesti vabadusvõitleja, tõlkija ja matemaatik.
Vaata Eesti NSV ja Enn Sarv
ENSV (seriaal)
"ENSV" on nostalgiline Eesti komöödiasari.
Vaata Eesti NSV ja ENSV (seriaal)
Fosforiidisõda
pisi Fosforiidisõjaks nimetatakse Eestis 1987.
Vaata Eesti NSV ja Fosforiidisõda
Glasnost
Glasnost (vene keeles гласность 'avalikkus', 'üldteatavus'; varem on eestikeelse vastena kasutatud sõna avalikustamine) oli Mihhail Gorbatšovi ellu kutsutud avalikustamispoliitika NSV Liidus.
Vaata Eesti NSV ja Glasnost
Gustav Ernesaks
Gustav Ernesaksa kuju Tallinna lauluväljakul Gustav Ernesaks (12. detsember 1908 Perila, Raasiku vald – 24. jaanuar 1993 Tallinn) oli eesti helilooja ja koorijuht.
Vaata Eesti NSV ja Gustav Ernesaks
Hans Kruus
Hans Kruus Hans Johannes Kruus (22. oktoober 1891 Tartu – 30. juuni 1976 Tallinn) oli eesti ajaloolane ja Nõukogude riigi-, haridus- ja kultuuritegelane.
Vaata Eesti NSV ja Hans Kruus
Harju maakond
Harju maakond ehk Harjumaa on 1. järgu haldusüksus Põhja-Eestis.
Vaata Eesti NSV ja Harju maakond
Hävituspataljonid
Hävituspataljonid (vene keeles истребительные батальоны) olid Teise maailmasõja ajal ja pärast seda Nõukogude Liidu juhtkonna otsusel loodud paramilitaarsed üksused.
Vaata Eesti NSV ja Hävituspataljonid
Heimar Lenk
Heimar Lenk (2011) Heimar Lenk (2006) Heimar Lenk (sündinud 17. septembril 1946 Tallinnas) on eesti ajakirjanik ja poliitik.
Vaata Eesti NSV ja Heimar Lenk
Helsingi lepped
Vasemalt: Henry Kissinger, Leonid Brežnev, Gerlad Ford ja Andrei Gromõko 1975. aastal Helsingis Helsingi lepped, ka Helsingi lepe või Helsingi lõppakt oli Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsil augustis 1975 Euroopa riikide (peale Albaania ja Andorra) ning Ameerika Ühendriikide ja Kanada riigipeade kohtumisel sõlmitud leping, mis sätestas deklaratiivses vormis üleeuroopalise strateegilise julgeoleku ja rahvusvahelise läbikäimise põhimõtted, sealhulgas humanitaarküsimustes.
Vaata Eesti NSV ja Helsingi lepped
Indrek Toome
Indrek Toome (19. september 1943 Tallinn – 28. veebruar 2023) oli Eesti NSV poliitik ja Eesti ettevõtja, ENSV Ministrite Nõukogu esimees aastatel 1988–1990.
Vaata Eesti NSV ja Indrek Toome
Inimsusvastane kuritegu
Inimsusvastane kuritegu (inglise keeles crime against humanity) on ükskõik missugune tsiviilelanikkonna vastu suunatud mõrvamine, hävitamine, orjastamine, küüditamine, deporteerimine, rüüstamine, vabaduse võtmine, piinamine, vägistamine ja muu inimsusvastane tegu, mis on toime pandud relvakonflikti ajal; samuti tagakiusamine poliitilisel, rassilisel või usulisel pinnal sõjakuritegude või rahuvastaste kuritegude toimepanemisel või seoses nende kuritegudega.
Vaata Eesti NSV ja Inimsusvastane kuritegu
Interliikumine
Interliikumine, ka Interrinne (ametliku nimega Eesti NSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine; vene keeles Интернациональное движение трудящихся Эстонской ССР, lühemalt Интердвижение) oli Eestis aastatel 1988–1991 tegutsenud nõukogudemeelne ja Eesti iseseisvuse vastane liikumine.
Vaata Eesti NSV ja Interliikumine
Isemajandava Eesti ettepanek
Ettepanek ajalehes Edasi "Ettepanek: kogu Eesti NSV täielikule isemajandamisele" ehk IME ettepanek ilmus 26. septembril 1987 Tartu ajalehes Edasi.
Vaata Eesti NSV ja Isemajandava Eesti ettepanek
Iseseisvus
Riigi iseseisvus ehk suveräänsus on riigi võime või omadus olla enda territooriumil kõrgeimaks vahelesekkujaks: otsustada ja lahendada poliitilises hierarhias esinevaid vaidlusi teatava lõplikkusastmega.
Vaata Eesti NSV ja Iseseisvus
Järva maakond
Järva maakond ehk Järvamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Vaata Eesti NSV ja Järva maakond
Johannes Käbin
Johannes Käbin (venepäraselt Ivan Käbin; 24. september 1905 Kalvi, Aseri vald, Virumaa – 26. oktoober 1999 Tallinn) oli Eesti NSV riigitegelane, Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee esimene sekretär 1950–1978 ja Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees 1978–1983.
Vaata Eesti NSV ja Johannes Käbin
Johannes Semper
Johannes Semper, 1930 Johannes Semper (10. märts (vkj)/ 22. märts 1892 Pahuvere küla, Tuhalaane vald, Paistu kihelkond, Viljandimaa – 21. veebruar 1970 Tallinn) oli eesti luuletaja, prosaist, kriitik, tõlkija, esseist ja poliitik.
Vaata Eesti NSV ja Johannes Semper
Johannes Varese valitsus
Johannes Varese valitsus ehk nn "rahvavalitsus" oli juunipöördega võimule tulnud Nõukogude Liidu nukuvalitsus Eestis, mis oli ametis 21. juunist kuni 25. augustini 1940.
Vaata Eesti NSV ja Johannes Varese valitsus
Jossif Stalin
Jossif Stalin (vene keeles Иосиф Виссарионович Сталин Jossif Vissarionovitš Stalin; tegelik nimi gruusia keeles იოსებ ჯუღაშვილი Ioseb Džugašvili, vene keeles Иосиф Джугашвили; 18. detsember 1878 Gruusia, Gori – 5.
Vaata Eesti NSV ja Jossif Stalin
Juhan Kahk
Juhan Kahk (1. august 1928 Nõmme – 28. juuni 1998 Tallinn) oli eesti ajaloolane, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1969).
Vaata Eesti NSV ja Juhan Kahk
Juudid
Juutide diasporaa (2010. aastate lõpus) Albert Einstein, Maimonides, Golda Meir, Emma Lazarus Juudid (ka heebrealased) on ühtsete religioossete ja etniliste tunnustega inimrühm, kelle esivanemaiks peetakse Iisraeli ja Juuda elanikkonda.
Vaata Eesti NSV ja Juudid
Juuniküüditamine
Juuniküüditamine oli 14.
Vaata Eesti NSV ja Juuniküüditamine
Juunikommunistid
Juunikommunistid on Eestis pärast 1940.
Vaata Eesti NSV ja Juunikommunistid
Juunipööre
Nõukogude Liitu Juunipööre oli Nõukogude Liidu korraldatud riigipööre Eestis 21. juunil 1940, mille tulemusel astus ametisse Johannes Varese nukuvalitsus ("rahvavalitsus"), et algatada tegevused Eesti liitmiseks Nõukogude Liiduga.
Vaata Eesti NSV ja Juunipööre
Kaitsetööstus
Kaitsetööstus ehk sõjatööstus on tootmisharu, mis tegeleb sõjatehnika tootmise, korrashoiu ja arendamisega.
Vaata Eesti NSV ja Kaitsetööstus
Karl Vaino
Karl Vaino (venepäraselt Karl Genrihhovitš Vaino, Карл Генрихович Вайно; 28. mai 1923 Tomsk, NSV Liit – 12. veebruar 2022) oli Eesti NSV parteitegelane, Eestimaa Kommunistliku Partei eelviimane esimene sekretär.
Vaata Eesti NSV ja Karl Vaino
Küüditamine
Küüditatute mälestuskivi Paldiski raudteejaamahoone ees Küüditamine (ka deporteerimine, deportatsioon) on inimeste sunniviisiline ümberasustamine.
Vaata Eesti NSV ja Küüditamine
Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)
Kingissepa rajoon (soome keeles Jaaman piiri) on haldusüksus Venemaal Leningradi oblasti lääneosas.
Vaata Eesti NSV ja Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)
Kitsarööpmeline raudtee
Kitsarööpmeline raudtee on rongiliikluseks ehitatud kitsarööpmelise rööbasteega raudtee, mille rööbaste vahekaugus (rööpmelaius) on alla 1435 mm.
Vaata Eesti NSV ja Kitsarööpmeline raudtee
Kohtla-Järve
Kohtla-Järve on linn Ida-Viru maakonnas.
Vaata Eesti NSV ja Kohtla-Järve
Kolhoos
Kolhoos (vene keeles: колхоз, lühend sõnadest коллективное хозяйство, 'ühismajand', 'kollektiivmajand') oli Nõukogude Liidus põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev (ühis)majand.
Vaata Eesti NSV ja Kolhoos
Kollektiviseerimine
Kollektiviseerimine (ka: sundkollektiviseerimine) oli Nõukogude Liidus ja mõningates teistes maades korraldatud aktsioon, mille eesmärgiks oli eraomandi likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse-kooperatiividesse.
Vaata Eesti NSV ja Kollektiviseerimine
Kolmas riik
Kolmanda Riigi sõjalipp Suur-Saksamaa 1943. aastal Suur-Saksamaa 1944. aastal Kolmas riik (ka Kolmas Riik või Kolmas Reich; saksa keeles Drittes Reich) oli Saksamaa (Saksa Riigi ja Suursaksa Riigi) kujundlik (mitteametlik) nimetus aastatel 1933–1945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik totalitaarne režiim.
Vaata Eesti NSV ja Kolmas riik
Kuritegu
Kuritegu (inglise keeles criminal offence) on süütegu, mille eest määratakse füüsilisele isikule rahaline karistus või vangistus ning juriidilisele isikule rahaline karistus.
Vaata Eesti NSV ja Kuritegu
Laiarööpmeline raudtee
Laiarööpmeline raudtee on rongide liiklemiseks ehitatud rööbastee, mille rööbaste vahekaugus (rööpme laius) on suurem kui 1435 mm.
Vaata Eesti NSV ja Laiarööpmeline raudtee
Lääne maakond
Lääne maakond ehk Läänemaa on 1. järgu haldusüksus Eesti lääneosas.
Vaata Eesti NSV ja Lääne maakond
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Vaata Eesti NSV ja Läänemeri
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Vaata Eesti NSV ja Läti
Läti NSV
Läti NSV oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Nõukogude Liidu koosseisus (5. augustist 1940).
Vaata Eesti NSV ja Läti NSV
Lätlased
Lätlased (läti keeles latvieši) on läti keelt emakeelena kõnelev balti rahvas, Läti põhirahvus.
Vaata Eesti NSV ja Lätlased
Lühend
Lühend on kirjalikus kõnes kirjamärk või kirjamärkide järjend, mis lühiduse huvides asendab mingit sõna või sõnaühendit, või kirjalikus ja suulises kõnes kasutatav sõna, mis on saadud mingi sõna või sõnaühendi lühendamisel.
Vaata Eesti NSV ja Lühend
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Vaata Eesti NSV ja Leedu
Leedulased
Leedulased rahvariietes Leedulased (omanimetus lietuviai) on balti rahvas, kes elab Euroopas Läänemere kagukaldal ja moodustab Leedu põhirahvuse.
Vaata Eesti NSV ja Leedulased
Leningradi oblast
Leningradi oblast on oblast Venemaa loodeosas Soome lahe ääres.
Vaata Eesti NSV ja Leningradi oblast
Liiduvabariik
Liiduvabariik oli Nõukogude Liidu 1. järgu haldusüksus.
Vaata Eesti NSV ja Liiduvabariik
Loomeliitude ühispleenum
1988.
Vaata Eesti NSV ja Loomeliitude ühispleenum
Maakond
Eestis on maakond 1. järgu haldusüksuse tüüp.
Vaata Eesti NSV ja Maakond
Maie Pihlamägi
Maie Pihlamägi (sündinud 13. märtsil 1950 Tallinnas) on eesti ajaloolane.
Vaata Eesti NSV ja Maie Pihlamägi
Mart Arold
Mart Arold (kirjanikunimega Leo Levala; 12. august 1944 Saare vald – 15. jaanuar 2014) oli eesti füüsik ja publitsist.
Vaata Eesti NSV ja Mart Arold
Mati Graf
Mati Graf (sündinud 24. detsembril 1939 Tallinnas) on eesti ajaloolane, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi emeriitprofessor.
Vaata Eesti NSV ja Mati Graf
Märtsiküüditamine
Märtsiküüditamine oli 1949.
Vaata Eesti NSV ja Märtsiküüditamine
Märtsipleenum
Märtsipleenum, ametlikult EK(b)P Keskkomitee VIII pleenum, oli 21.–26.
Vaata Eesti NSV ja Märtsipleenum
Metsavennad
Põhja-Eestis 1941. aasta suvel tegutsenud metsavendade rühm Rõuge vallas Metsavennad (läti keeles mežabrāļi, leedu keeles miško broliai) olid Eestis, Lätis ning Leedus võidelnud relvastatud vastupanuvõitlejad, kes Teise maailmasõja ajal ja ka hiljem võitlesid Nõukogude sissetungi ja kolme Balti riigi okupatsiooni ajal Nõukogude võimu vastu.
Vaata Eesti NSV ja Metsavennad
Mihhail Gorbatšov
Mihhail Gorbatšov (vene keeles Михаил Сергеевич Горбачёв Mihhail Sergejevitš Gorbatšov; 2. märts 1931 Privolnoje, Põhja-Kaukaasia krai (praegu Stavropoli krai) NSV Liit – 30. august 2022 Moskva, Venemaa) oli Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik ja ühiskonnategelane, Nõukogude Liidu viimane riigipea.
Vaata Eesti NSV ja Mihhail Gorbatšov
Ministrite nõukogu
Ministrite nõukogu ehk valitsus on kõrgeim täidesaatev võimuorgan.
Vaata Eesti NSV ja Ministrite nõukogu
Mittetunnustamispoliitika
Mittetunnustamispoliitika on rahvusvahelise poliitika üks erimenetlus rahvusvahelise õiguse rikkumisest tuleneva olukorra kehtetuks tunnistamiseks.
Vaata Eesti NSV ja Mittetunnustamispoliitika
Molotovi-Ribbentropi pakt
Pakti järgi plaanitud ja tegelikud piirid Ida-Euroopas aastatel 1939–1940 Pakti lisaprotokoll (saksakeelne versioon) Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel (vene Договор о ненападении между Германией и Советским Союзом) ehk Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millega reguleeriti kahe riigi vahelisi suhteid ja mille lisaprotokolliga jagati mõjupiirkonnad Ida-Euroopas.
Vaata Eesti NSV ja Molotovi-Ribbentropi pakt
Moskva
Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.
Vaata Eesti NSV ja Moskva
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Vaata Eesti NSV ja Narva
Narva jõgi
Narva jõgi on jõgi Eesti ja Vene Föderatsiooni vahelisel ajutisel piirikontrolljoonel.
Vaata Eesti NSV ja Narva jõgi
Nõukogude Liidu kodakondsus
Nõukogude Liidu ühtne kodakondsus kehtestati esmakordselt 30.
Vaata Eesti NSV ja Nõukogude Liidu kodakondsus
Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei
Gorkis (Moskva lähedal) Nikita Hruštšov Leonid Brežnev Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, lühendatult NLKP; vene keeles Коммунистическая партия Советского Союза, lühendatult КПСС) oli Nõukogude Venemaal ja Nõukogude Liidus ainus ja juhtiv partei aastatel 1918–1991.
Vaata Eesti NSV ja Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Vaata Eesti NSV ja Nõukogude Liit
Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)
Nõukogude Eesti (1944–1991) oli Eesti ala okupeerimine NSV Liidu poolt Teise maailmasõja käigus ja selle järel.
Vaata Eesti NSV ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)
Nõukogude võimu inimsusvastased kuriteod Eestis 1940–1941
Nõukogude võimu inimsusvastased kuriteod Eestis 1940–1941 on ülevaade Eestis Nõukogude võimu repressiivpoliitikat ja inimsusvastaseid kuritegusid okupeeritud Eestis toime pannud ja läbiviinud asutustest ning nende tegevuse süsteemist alates Eesti okupeerimisest kuni Saksa okupatsiooniperioodi alguseni.
Vaata Eesti NSV ja Nõukogude võimu inimsusvastased kuriteod Eestis 1940–1941
Nigol Andresen
Nigol Andresen (ametlikult kuni 1940 Nikolai Andresen; 2. oktoober 1899 Avido Haljala vald – 24. veebruar 1985 Tartu) oli eesti kirjanik, kirjandusteadlane, kriitik, tõlkija ja poliitik.
Vaata Eesti NSV ja Nigol Andresen
Nikita Hruštšov
Moskva, 1959'') Nikita Hruštšov (vene Никита Сергеевич Хрущёв; 15. aprill 1894 Kalinovka, Kurski kubermang – 11. september 1971 Moskva) oli Nõukogude Liidu riigitegelane: kindralleitnant (1943), NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees (1958–1964) ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee (NLKP KK) peasekretär (1953–1964).
Vaata Eesti NSV ja Nikita Hruštšov
Nikolai Karotamm
Nikolai Karotamm (vene keeles Каротамм Николай Георгиевич) (23. oktoober 1901 Pärnu, Liivimaa kubermang – 21. september 1969 Moskva NSV Liit) oli Eesti NSV parteijuht ja majandusteadlane.
Vaata Eesti NSV ja Nikolai Karotamm
NKVD
Nõukogude Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat (vene keeles Народный комиссариат внутреннихдел СССР), lühend NKVD (vene keeles НКВД СССР NKVD SSSR), oli Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku ja sisejulgeoleku: korrakaitse-, elanikkonna poliitilise järelevalve-, luure- ning kinnipidamisasutuste valve ja kinnipeetavate sunnitööle rakendamise eest vastutanud asutus.
Vaata Eesti NSV ja NKVD
NLKP 20. kongress
NLKP 20. kongressi puhul välja antud Nõukogude Liidu postmark NLKP 20.
Vaata Eesti NSV ja NLKP 20. kongress
NLKP KK peasekretär
Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee peasekretär oli Nõukogude Liidus kõrgeim parteiline ja poliitiline ametikoht.
Vaata Eesti NSV ja NLKP KK peasekretär
NSV Liidu Ülemnõukogu
NSV Liidu Ülemnõukogu (vene keeles Верховный Совет СССР, Verhovnõi Sovet SSSR) oli Nõukogude Liidu kõrgeim riigivõimuorgan (rahvaesindusorgan).
Vaata Eesti NSV ja NSV Liidu Ülemnõukogu
NSV Liidu Ministrite Nõukogu
NSV Liidu Ministrite Nõukogu (lühend NSVL MN; vene Совет Министров СССР) oli NSV Liidu kõrgeim täidesaatev valitsusorgan 15. märtsist 1946 – 26. detsembrini 1990.
Vaata Eesti NSV ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat või NKGB (Народный Комиссариат Государственной Безопасности СССР (НКГБ)) oli Nõukogude Liidu sisejulgeoleku süsteemis aastatel 1941 ja 1943–1946 riikliku julgeoleku eest vastutanud ametkond, mille ülesandeks oli Nõukogude Liidus valitseva Kommunistliku Partei juhtkonna, eriti Jossif Stalini poliitiliste vastaste ja tema poolt kehtestatud riigikorra vastaste jälgimine, represseerimine ja hävitamine.
Vaata Eesti NSV ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat
Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust iseseisvusest võeti vastu 20. augustil 1991.
Vaata Eesti NSV ja Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest
Paul Luhtein
Paul Luhtein (ka Paul Luhthein; kuni aastani 1935 Paavel Luttein; 22. märts 1909 Tallinn – 8. veebruar 2007) oli eesti kirjakunstnik, raamatu- ja tarbegraafik ja kunstipedagoog.
Vaata Eesti NSV ja Paul Luhtein
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Vaata Eesti NSV ja Pärnu
Pärnu maakond
Pärnu maakond ehk Pärnumaa on Eesti 1. järgu haldusüksus.
Vaata Eesti NSV ja Pärnu maakond
Põlevkivitööstus
VKG Petroter seadmed. Põlevkivitööstus on tööstusharu, mis tegeleb põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega.
Vaata Eesti NSV ja Põlevkivitööstus
Põlva rajoon
Põlva rajoon oli haldusüksus Eesti NSV-s aastatel 1950–1989.
Vaata Eesti NSV ja Põlva rajoon
Pealinn
Eesti pealinn Tallinn Pealinn on asula, kus asuvad riigi (või liitriigi koosseisu kuuluva riikliku moodustise – näiteks Saksamaal liidumaa, Šveitsis kantoni, Ameerika Ühendriikides osariigi) kõrgemad riigivõimu- ja valitsusasutused – parlament, valitsus, riigipea (presidendi, monarhi) residents.
Vaata Eesti NSV ja Pealinn
Peipsivenelased
Peipsivenelased on Eesti venelased, kes elavad Peipsi järve ääres, peamiselt Mustveel ja Kallaste linnas, Raja, Kolkja, Kasepää ja Varnja külas ning Piirissaarel.
Vaata Eesti NSV ja Peipsivenelased
Perestroika
Perestroika (vene keeles перестройка 'ümberehitus', 'rekonstruktsioon', 'ümberhäälestamine', 'ümberrivistumine'; eesti kirjakeelne vaste on uutmine) oli NLKP KK peasekretäri Mihhail Gorbatšovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus.
Vaata Eesti NSV ja Perestroika
Petseri rajoon
Petseri rajoon on haldusüksus Pihkva oblastis Venemaal.
Vaata Eesti NSV ja Petseri rajoon
Petserimaa
Petserimaa, ka Petseri maakond oli Eesti maakond aastail 1920–1944, maakonnalinn oli Petseri.
Vaata Eesti NSV ja Petserimaa
Pihkva oblast
Pihkva oblast on oblast Venemaa loodeosas.
Vaata Eesti NSV ja Pihkva oblast
Poolakad
Poolakate diasporaa Poolakad (endanimetus Polacy) on lääneslaavi rahvas Euroopas.
Vaata Eesti NSV ja Poolakad
Proletariaadi diktatuur
Proletariaadi diktatuur on marksismi järgi kapitalistliku korra likvideerimise ja riigi purustamise tulemusel kehtestatava proletariaadi riigivõimu olemuse määratlus.
Vaata Eesti NSV ja Proletariaadi diktatuur
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Vaata Eesti NSV ja Punaarmee
Rahvarinne
Uus tänav 28 asus 1988–1994 Rahvarinde peakontor. Tänapäeval tähistab seda mälestustahvel maja seinal. Rahvarinne, ametliku nimetusega Eestimaa Rahvarinne, oli kodanikualgatusega sündinud poliitiline liikumine, perestroikaaja suurim massiliikumine Eestis aastatel 1988–1993.
Vaata Eesti NSV ja Rahvarinne
Rahvasaadikute nõukogu
Rahvasaadikute Nõukogu (lühend RSN; vene keeles Совет народныхдепутатов) oli riigivõimu kohaliku esindusorgani nimetus NSV Liidus.
Vaata Eesti NSV ja Rahvasaadikute nõukogu
Raudtee
Odawara raudteejaam Jaapanis Raudtee puhastamine lumest Raudtee on rööbasteega transpordisüsteem inimeste veoks (ühistransport) või kaubaveoks.
Vaata Eesti NSV ja Raudtee
Rändeiive
andmed puuduvad Rändeiive ehk rändesaldo ehk mehaaniline iive on aasta jooksul mingisse paikkonda saabunud ja sealt lahkunud inimeste arvude vahe; osa üldiibest.
Vaata Eesti NSV ja Rändeiive
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Eesti NSV ja Rootsi
Saare maakond
Saare maakond ehk Saaremaa on 1. järgu haldusüksus Lääne-Eestis.
Vaata Eesti NSV ja Saare maakond
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Vaata Eesti NSV ja Saaremaa
Sakla
Uue-Lõve mõisa hobupostijaama hoone, kus asub Sakla raamatukogu, käsitöötuba ja perearsti vastuvõtt. Endine kolhoosikontor. Sakla on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Vaata Eesti NSV ja Sakla
Sakslased
Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.
Vaata Eesti NSV ja Sakslased
Sõjakuritegu
Delegaadid Haagi esimesel rahukonverentsil 1899. aastal Sõjakuritegu on rahvusvahelise sõjaõiguse rikkumine sõja ajal.
Vaata Eesti NSV ja Sõjakuritegu
Sõjavang
Sõjavang on sõjas olevate riikide vastaspoole vangi võetud võitleja.
Vaata Eesti NSV ja Sõjavang
Seadus
Seadus on õigusteaduse mõistes üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreeglite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt.
Vaata Eesti NSV ja Seadus
Siber
       Siberi föderaalringkond        Siber kui tänapäeva geograafiline piirkond        Siber kui ajalooline piirkond Siber (vene keeles Сибирь, kasahhi keeles Сібір, mongoli keeles Сибирь, hiina keeles 西伯利亞) on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeni.
Vaata Eesti NSV ja Siber
Sirp ja vasar
NSV Liidu lipul Nõukogude Liidu lipp Sirp ja vasar (☭) on kommunismi ja kommunistlike parteide sümbol, mis algselt tähistas töölisklassi ja talurahva liitu.
Vaata Eesti NSV ja Sirp ja vasar
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Vaata Eesti NSV ja Soome
Soome laht
Soome laht tuletorn merelt Älvi saar Soome laht on laht Läänemeres.
Vaata Eesti NSV ja Soome laht
Soomlased
Soomlased rahvariietes Soomlased (endanimetus suomalaiset) on läänemeresoome rahvas, Soome suurim põlisrahvus.
Vaata Eesti NSV ja Soomlased
Sovhoos
Sovhoos (vene keeles: совхоз, lühend sõnadest советское хозяйство, sõna-sõnalt nõukogude majand, tavakasutuses riigimajand; lühendatult sv või svh või sh) oli Nõukogude Liidus riiklik põllumajandusliku tootmise ettevõte.
Vaata Eesti NSV ja Sovhoos
Stimsoni doktriin
Stimsoni mittetunnustamisdoktriin on USA välispoliitiline doktriin, mille kohaselt USA ei tunnusta sõjalise jõu kasutamise või sellega ähvardamisega saavutatud territoriaalseid muutusi.
Vaata Eesti NSV ja Stimsoni doktriin
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Vaata Eesti NSV ja Suurbritannia
Suvesõda
Suvesõda oli Eestis Teises maailmasõjas 1941.
Vaata Eesti NSV ja Suvesõda
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Eesti NSV ja Tallinn
Tallinna Pooljuhttakistite Tehas
Tallinna Pooljuhttakistite Tehas oli Eestis üks esimesi elektroonikakomponente tootvaid tehaseid.
Vaata Eesti NSV ja Tallinna Pooljuhttakistite Tehas
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Vaata Eesti NSV ja Tartu
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Vaata Eesti NSV ja Tartu Ülikool
Tartu maakond
Tartu maakond ehk Tartumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Vaata Eesti NSV ja Tartu maakond
Tatarlased
Kaasani khaaniriigi viimane valitsejanna Söyembikä koos pojaga Tatarlased (tatari keeles tatarlar, татарлар) on turgi rahvas, kelle elukohaks on Venemaa Euroopa osa, sh Volga keskjooks, ja Uural, Siber, Kasahstan, Kesk-Aasia, Xinjiang, Kaug-Ida.
Vaata Eesti NSV ja Tatarlased
Tšuvašid
Tšuvašid (endanimetus чӑвашсем) on turgi rahvas Euroopas Volga keskjooksul.
Vaata Eesti NSV ja Tšuvašid
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Vaata Eesti NSV ja Teine maailmasõda
Terror
Terror on poliitiliselt motiveeritud vägivalla- ja hirmuteod.
Vaata Eesti NSV ja Terror
Ukrainlased
Ukrainlased 1941. aasta fotol Ukrainlased (ukraina keeles українці) on idaslaavi rahvas, Ukraina põhirahvus.
Vaata Eesti NSV ja Ukrainlased
Ultimaatum
Ultimaatum on suulises või kirjalikus vormis esitatud ühe vaidluspoole (riigi) poolt teisele vaidluspoolele (riigile) tüliküsimuse lahendamiseks ilma edasiste läbirääkimiste kavatsusteta esitatav kategooriline nõue.
Vaata Eesti NSV ja Ultimaatum
Umsiedlung
''Umsiedlung'''it kujutav plakat 1939. aastast Umsiedlung (saksa keeles 'ümberasumine, ümberasustamine') ehk baltisakslaste ümberasumine oli aktsioon, mille käigus asustati 1939.
Vaata Eesti NSV ja Umsiedlung
Vabariigi Valitsus eksiilis
Vabariigi Valitsus eksiilis eksisteeris 1944–1992.
Vaata Eesti NSV ja Vabariigi Valitsus eksiilis
Vaino Väljas
Vaino Väljas (sündinud 28. märtsil 1931 Külakülas Emmaste vallas) on endine Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat.
Vaata Eesti NSV ja Vaino Väljas
Valga maakond
Valga maakond ehk Valgamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Vaata Eesti NSV ja Valga maakond
Valgevenelased
Valgevenelaste asuala 1903. aastal (kollane punktiir) ja 1919. aastal (punane punktiir). Kaardil on näidatud ka praeguse Valgevene piiridValgevenelased (endanimetus беларусы) on idaslaavi rahvus, Valgevene Vabariigi põhirahvus.
Vaata Eesti NSV ja Valgevenelased
Vastupanuliikumine okupeeritud Eestis 1941–1944
Vastupanuliikumine okupeeritud Eestis 1941–1944 on ülevaade Saksa okupatsiooni ajal Eestis erinevate poliitilise suunitlusega rühmituste aktiivsest ja passiivsest vastupanutegevusest.
Vaata Eesti NSV ja Vastupanuliikumine okupeeritud Eestis 1941–1944
Vatikan
Vatikan on Roomas asuv merepiirita linnriik.
Vaata Eesti NSV ja Vatikan
Võru
Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.
Vaata Eesti NSV ja Võru
Võru maakond
Võru maakond ehk Võrumaa (võru keeles Võro maakund, Võromaa) on 1. järgu haldusüksus Eesti kaguosas.
Vaata Eesti NSV ja Võru maakond
Võru rajoon
Võru rajoon oli haldusüksus Eesti NSV-s aastatel 1950–1989.
Vaata Eesti NSV ja Võru rajoon
Võrumaa
Võrumaa (saksa keeles Kreis Werro; võru keeles Võromaa) oli ajalooline maakond Eestis.
Vaata Eesti NSV ja Võrumaa
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Vaata Eesti NSV ja Vene keel
Vene NFSV
Venemaa Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik ehk Vene NFSV ehk VNFSV (lühendnimekuju Vene Föderatsioon), vene keeles Российская Советская Федеративная Социалистическая Республика, РСФСР oli Nõukogude Liidu 1.
Vaata Eesti NSV ja Vene NFSV
Venelased
Venelaste diasporaa Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.
Vaata Eesti NSV ja Venelased
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Vaata Eesti NSV ja Venemaa
Venemaa eestlased
Venemaa keisririik 1886. aasta piirides "Keisri ihuarsti dr. Philipp Karelli portree", Johann Köler 1886 Johann Köler – autoportree (1859) Peterburi Jaani kirik 20. sajandi alguses Eestlased Venemaal on Venemaal elanud või elavad eestlased.
Vaata Eesti NSV ja Venemaa eestlased
Viisaastakuplaan
Viisaastakuplaan (vene keeles: пятилетний план) on peamiselt NSV Liidus ja teistes, reeglina käsumajaduse ehk nn sotsialistliku arengutee valinud riikides kehtinud või jätkuvalt kehtiv majanduse planeerimise riiklik süsteem.
Vaata Eesti NSV ja Viisaastakuplaan
Viisnurk
Korrapärane viisnurk Viisnurk ehk pentagoon on viie tipuga hulknurk.
Vaata Eesti NSV ja Viisnurk
Viljandi maakond
Viljandi maakond ehk Viljandimaa on maakond Eesti lõunaosas.
Vaata Eesti NSV ja Viljandi maakond
Viru maakond
Viru maakond oli Eesti Vabariigi ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Vaata Eesti NSV ja Viru maakond
Vladimir Käo
Vladimir Käo (18. jaanuar 1924 Petrograd – 25. märts 1989 Tallinn) oli Eesti NSV partei- ja riigitegelane ning ettevõttejuht.
Vaata Eesti NSV ja Vladimir Käo
Wehrmacht
Wehrmachti ''Balkenkreuz'' Wehrmacht (("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe).
Vaata Eesti NSV ja Wehrmacht
1. järgu haldusüksus
1.
Vaata Eesti NSV ja 1. järgu haldusüksus
14. juuni
14.
Vaata Eesti NSV ja 14. juuni
16. november
16.
Vaata Eesti NSV ja 16. november
17. juuni
17.
Vaata Eesti NSV ja 17. juuni
1940
1940.
Vaata Eesti NSV ja 1940
1940. aasta Riigivolikogu valimised
1940.
Vaata Eesti NSV ja 1940. aasta Riigivolikogu valimised
1941
1941.
Vaata Eesti NSV ja 1941
1944
1944.
Vaata Eesti NSV ja 1944
1945
1945.
Vaata Eesti NSV ja 1945
1947
1947.
Vaata Eesti NSV ja 1947
1948
1948.
Vaata Eesti NSV ja 1948
1949
1949.
Vaata Eesti NSV ja 1949
1950
1950.
Vaata Eesti NSV ja 1950
1951
1951.
Vaata Eesti NSV ja 1951
1953
1953.
Vaata Eesti NSV ja 1953
1955
1955.
Vaata Eesti NSV ja 1955
1956
1956.
Vaata Eesti NSV ja 1956
1958
1958.
Vaata Eesti NSV ja 1958
1960
1960.
Vaata Eesti NSV ja 1960
1960. aastad
1960.
Vaata Eesti NSV ja 1960. aastad
1962
1962.
Vaata Eesti NSV ja 1962
1964
1964.
Vaata Eesti NSV ja 1964
1966
1966.
Vaata Eesti NSV ja 1966
1967
1967.
Vaata Eesti NSV ja 1967
1970. aastad
1970.
Vaata Eesti NSV ja 1970. aastad
1971
1971.
Vaata Eesti NSV ja 1971
1976
1976.
Vaata Eesti NSV ja 1976
1978
1978.
Vaata Eesti NSV ja 1978
1980
1980.
Vaata Eesti NSV ja 1980
1980. aastad
1980.
Vaata Eesti NSV ja 1980. aastad
1985
1985.
Vaata Eesti NSV ja 1985
1988
1988.
Vaata Eesti NSV ja 1988
1989
1989.
Vaata Eesti NSV ja 1989
1990
1990.
Vaata Eesti NSV ja 1990
1991
1991.
Vaata Eesti NSV ja 1991
1994
1994.
Vaata Eesti NSV ja 1994
1995
1995.
Vaata Eesti NSV ja 1995
20. august
20.
Vaata Eesti NSV ja 20. august
20. juuli
20.
Vaata Eesti NSV ja 20. juuli
21. juuli
21.
Vaata Eesti NSV ja 21. juuli
21. juuni
21.
Vaata Eesti NSV ja 21. juuni
22. juuli
22.
Vaata Eesti NSV ja 22. juuli
22. juuni
22.
Vaata Eesti NSV ja 22. juuni
22. september
22.
Vaata Eesti NSV ja 22. september
24. november
24.
Vaata Eesti NSV ja 24. november
25. märts
25.
Vaata Eesti NSV ja 25. märts
26. november
26.
Vaata Eesti NSV ja 26. november
28. jaanuar
28.
Vaata Eesti NSV ja 28. jaanuar
29. jaanuar
29.
Vaata Eesti NSV ja 29. jaanuar
40 kiri
"Avalik kiri Eesti NSV-st" on 28. oktoobriga 1980 dateeritud ja nädal hiljem teele pandud kiri, millega 40 allakirjutanud haritlast püüdis kaitsta venestamise ajal eesti keelt ja mõni nädal varem massimeeleavaldustega välja astunud koolinoori Nõukogude okupatsioonivõimude omavoli eest.
Vaata Eesti NSV ja 40 kiri
6. august
6.
Vaata Eesti NSV ja 6. august
8. Eesti Laskurkorpus
8.
Vaata Eesti NSV ja 8. Eesti Laskurkorpus
8. mai
8.
Vaata Eesti NSV ja 8. mai
Vaata ka
Nõukogude Liidu liiduvabariigid
- Armeenia NSV
- Aserbaidžaani NSV
- Buhhaara NSV
- Eesti NSV
- Gruusia NSV
- Horezmi NSV
- Karjala-Soome NSV
- Kasahhi NSV
- Kirgiisi NSV
- Läti NSV
- Leedu NSV
- Liiduvabariik
- Moldaavia NSV
- Tadžiki NSV
- Taga-Kaukaasia SFNV
- Turkmeeni NSV
- Ukraina NSV
- Usbeki NSV
- Vene NFSV
Tuntud ka kui ENSV, Eesti NSV (1940–1941), Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik.
, Hans Kruus, Harju maakond, Hävituspataljonid, Heimar Lenk, Helsingi lepped, Indrek Toome, Inimsusvastane kuritegu, Interliikumine, Isemajandava Eesti ettepanek, Iseseisvus, Järva maakond, Johannes Käbin, Johannes Semper, Johannes Varese valitsus, Jossif Stalin, Juhan Kahk, Juudid, Juuniküüditamine, Juunikommunistid, Juunipööre, Kaitsetööstus, Karl Vaino, Küüditamine, Kingissepa rajoon (Leningradi oblast), Kitsarööpmeline raudtee, Kohtla-Järve, Kolhoos, Kollektiviseerimine, Kolmas riik, Kuritegu, Laiarööpmeline raudtee, Lääne maakond, Läänemeri, Läti, Läti NSV, Lätlased, Lühend, Leedu, Leedulased, Leningradi oblast, Liiduvabariik, Loomeliitude ühispleenum, Maakond, Maie Pihlamägi, Mart Arold, Mati Graf, Märtsiküüditamine, Märtsipleenum, Metsavennad, Mihhail Gorbatšov, Ministrite nõukogu, Mittetunnustamispoliitika, Molotovi-Ribbentropi pakt, Moskva, Narva, Narva jõgi, Nõukogude Liidu kodakondsus, Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, Nõukogude Liit, Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991), Nõukogude võimu inimsusvastased kuriteod Eestis 1940–1941, Nigol Andresen, Nikita Hruštšov, Nikolai Karotamm, NKVD, NLKP 20. kongress, NLKP KK peasekretär, NSV Liidu Ülemnõukogu, NSV Liidu Ministrite Nõukogu, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat, Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest, Paul Luhtein, Pärnu, Pärnu maakond, Põlevkivitööstus, Põlva rajoon, Pealinn, Peipsivenelased, Perestroika, Petseri rajoon, Petserimaa, Pihkva oblast, Poolakad, Proletariaadi diktatuur, Punaarmee, Rahvarinne, Rahvasaadikute nõukogu, Raudtee, Rändeiive, Rootsi, Saare maakond, Saaremaa, Sakla, Sakslased, Sõjakuritegu, Sõjavang, Seadus, Siber, Sirp ja vasar, Soome, Soome laht, Soomlased, Sovhoos, Stimsoni doktriin, Suurbritannia, Suvesõda, Tallinn, Tallinna Pooljuhttakistite Tehas, Tartu, Tartu Ülikool, Tartu maakond, Tatarlased, Tšuvašid, Teine maailmasõda, Terror, Ukrainlased, Ultimaatum, Umsiedlung, Vabariigi Valitsus eksiilis, Vaino Väljas, Valga maakond, Valgevenelased, Vastupanuliikumine okupeeritud Eestis 1941–1944, Vatikan, Võru, Võru maakond, Võru rajoon, Võrumaa, Vene keel, Vene NFSV, Venelased, Venemaa, Venemaa eestlased, Viisaastakuplaan, Viisnurk, Viljandi maakond, Viru maakond, Vladimir Käo, Wehrmacht, 1. järgu haldusüksus, 14. juuni, 16. november, 17. juuni, 1940, 1940. aasta Riigivolikogu valimised, 1941, 1944, 1945, 1947, 1948, 1949, 1950, 1951, 1953, 1955, 1956, 1958, 1960, 1960. aastad, 1962, 1964, 1966, 1967, 1970. aastad, 1971, 1976, 1978, 1980, 1980. aastad, 1985, 1988, 1989, 1990, 1991, 1994, 1995, 20. august, 20. juuli, 21. juuli, 21. juuni, 22. juuli, 22. juuni, 22. september, 24. november, 25. märts, 26. november, 28. jaanuar, 29. jaanuar, 40 kiri, 6. august, 8. Eesti Laskurkorpus, 8. mai.