Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) on 20 ühist asja (Unioonpeedia): Eesti NSV, Eesti NSV Ministrite Nõukogu, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium, Eesti NSV Siseministeerium, EKP Keskkomitee, Eriosakond, Indrek Toome, Karl Kortelainen, Karl Vaino, KGB, Mati Graf, Nõukogude Liidu Siseministeerium, Nõukogude Liit, Nõukogude väeosad Eestis, NLKP Keskkomitee, Pagari tänav, Rootsi, Tallinn, 25. august.
Eesti NSV
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, lühendid Eesti NSV ja ENSV (vene keeles Эстонская Советская Социалистическая Республика, lühendid Эстонская ССР ja ЭCCP; Estonskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika, Estonskaja SSR ja ESSR), oli NSV Liidu 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) okupeeritud Eestis.
Eesti NSV ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee · Eesti NSV ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ·
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
Eesti NSV Ministrite Nõukogu (lühend ENSV MN; oli aastatel 1944–1990 Eesti NSV (Nõukogude Liidu haldusüksuse) täidesaatev ja korraldav võimuorgan, eeskätt Moskva keskvõimu (NLKP Keskkomitee ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu) otseste korralduste alusel. Formaalselt oli tegu liiduvabariigi valitsusega, mis allus Moskvas asuvale keskvõimule NSV Liidu Ministrite Nõukogule. Eesti NSV Ministrite Nõukogu eellane oli 1940. aastal moodustatud Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu (lühend ENSV RKN), mis tegutses alates 25. augustist 1940 suveni 1941. Teise maailmasõja aegu 1941–1944 oli Eesti NSV RKN Nõukogude Liidu tagalas, 2. oktoobrist 24. oktoobrini 1944 tegutses Võrus ja kuni 25. märtsini 1946 Tallinnas. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juht oli Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees. 25. märtsil 1946 otsustas Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu vastavalt NSV Liidu Ülemnõukogu 15. märtsi 1946. aasta seadusele "NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu ümberkujundamise kohta NSV Liidu Ministrite Nõukoguks ning liidu- ja autonoomsete vabariikide rahvakomissaride nõukogude ümberkujundamise kohta liidu- ja autonoomsete vabariikide ministrite nõukogudeks" kujundada Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ümber Eesti NSV Ministrite Nõukoguks ja Eesti NSV rahvakomissariaadid Eesti NSV ministeeriumiteks. Vastavalt NSV Liidu Ülemnõukogu seadlusele nimetati ka Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimeheks ja Eesti NSV rahvakomissare hakati kutsuma Eesti NSV ministriteks. Eesti NSV Ministrite Nõukogu juht oli Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees.
Eesti NSV Ministrite Nõukogu ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee · Eesti NSV Ministrite Nõukogu ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ·
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee (vene keeles Комитет Государственной Безопасности Эстонской ССР, lühend КГБ ЭССР) oli Eesti NSV-s aastail 1954–1978 Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komiteena ja aastail ENSV RJK nimetusega 1978–1991 tegutsenud NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee struktuuriüksus, mis oma tegevuses allus NLKP KK Poliitbüroole ja mille ülesanne oli riikliku julgeoleku tagamine ning elanikkonna poliitilise lojaalsuse järele valvamine.
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee · Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ·
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium, lühend Eesti NSV RJM (vene keeles Министерство государственной безопасности ЭССР, lühend МГБ Эстонской ССР) oli NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi struktuuriüksus ning kontrolli- ja repressiivorgan aastatel 1946–1954.
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium · Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ·
Eesti NSV Siseministeerium
Eesti NSV Siseministeerium oli Eesti NSV sisejulgeoleku tagamise keskasutus aastatel 1946–1991.
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee ja Eesti NSV Siseministeerium · Eesti NSV Siseministeerium ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ·
EKP Keskkomitee
Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee (lühend EKP KK; aastatel 1940–1954 Eestimaa Kommunistliku (bolševike) Partei Keskkomitee, lühend EK(b)P KK) oli Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei struktuuriüksuse Eestimaa Kommunistliku Partei kõrgeim kollektiivne juhtorgan.
EKP Keskkomitee ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee · EKP Keskkomitee ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ·
Eriosakond
Siseasjade Rahvakomissariaadi eriosakonnas Moskva Sõjaväeringkonnas (1941) Eriosakond (vene keeles Особый отдел) oli NSV Liidu sõjaväes ja sõjaväestatud asutuste juures sõjalise vastuluurega tegelenud, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee koosseisu kuulunud allüksused, mille keskasutuseks oli NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus.
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee ja Eriosakond · Eriosakond ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ·
Indrek Toome
Indrek Toome (19. september 1943 Tallinn – 28. veebruar 2023) oli Eesti NSV poliitik ja Eesti ettevõtja, ENSV Ministrite Nõukogu esimees aastatel 1988–1990.
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee ja Indrek Toome · Indrek Toome ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ·
Karl Kortelainen
Karl Kortelainen (vene Карл Ефремович Кортелайнен; 1. aprill 1930 Väike-Estonia küla, Kemerovo oblast – 3. mai 2020 Moskva) oli Nõukogude Liidu sõjaväelane ning riikliku julgeoleku organite töötaja ja piirivalvur.
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee ja Karl Kortelainen · Karl Kortelainen ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ·
Karl Vaino
Karl Vaino (venepäraselt Karl Genrihhovitš Vaino, Карл Генрихович Вайно; 28. mai 1923 Tomsk, NSV Liit – 12. veebruar 2022) oli Eesti NSV parteitegelane, Eestimaa Kommunistliku Partei eelviimane esimene sekretär.
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee ja Karl Vaino · Karl Vaino ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ·
KGB
KGB peamaja Lubjankal Moskvas NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee ehk KGB (vene Кoмитет государственной безопасности, lühend КГБ CCCP) oli Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku, sisejulgeoleku ja välisteabehanke ametkond, mis tegutses ajavahemikus 5. juulist 1978 kuni 6. novembrini 1991.
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee ja KGB · KGB ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ·
Mati Graf
Mati Graf (sündinud 24. detsembril 1939 Tallinnas) on eesti ajaloolane, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi emeriitprofessor.
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee ja Mati Graf · Mati Graf ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ·
Nõukogude Liidu Siseministeerium
Nõukogude Liidu Siseministeerium (vene keeles Министерство внутреннихдел СССР, lühend МВД, MVD) oli Nõukogude Liidu keskne siseturvalisuse, riikliku julgeoleku, kinnipidamiskohtade haldamise ja tuleohutusealase järelevalvega tegelenud keskasutus aastatel 1946–1991.
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee ja Nõukogude Liidu Siseministeerium · Nõukogude Liidu Siseministeerium ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ·
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee ja Nõukogude Liit · Nõukogude Liit ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ·
Nõukogude väeosad Eestis
Siin on ülevaade Eesti NSV / Eesti territooriumil aastatel 1944–1994 paiknenud NSV Liidu relvajõudude (mille hulka kuulusid Nõukogude armee, NSV Liidu merevägi, NSV Liidu Piirivalve ja NSV Liidu Siseministeeriumi siseväed) väeosade ja nende asukohtade kohta. Nõukogude Eestis oli ligi 800 paigas 1565 sõjaväeobjekti kogupindalaga 87 147 hektarit, mis moodustas ligikaudu 1,9% kogu Eesti territooriumist.
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee ja Nõukogude väeosad Eestis · Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Nõukogude väeosad Eestis ·
NLKP Keskkomitee
Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee (lühend: NLKP KK; vene keeles Центральный комитет Коммунистической партии Советского Союза, lühend: ЦК КПСС) valiti NLKP kongressil ning oli kongressidevahelisel ajal NLKP kõrgeim organ, mis juhtis nii kogu partei, ühiskondlike organisatsioonide, majanduse kui ka kohalike parteiorganite tegevust.
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee ja NLKP Keskkomitee · Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja NLKP Keskkomitee ·
Pagari tänav
Vaade Pagari tänava hoonetele Oleviste kiriku vaateplatvormilt Pagari tänav Pagari tänav on tänav Tallinna vanalinnas Pika tänava ja Laia tänava vahel.
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee ja Pagari tänav · Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Pagari tänav ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee ja Rootsi · Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Rootsi ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee ja Tallinn · Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Tallinn ·
25. august
25.
25. august ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee · 25. august ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ühist
- Millised on sarnasused Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)
Võrdlus Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee on 158 suhted, samas Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) 156. Kuna neil ühist 20, Jaccard indeks on 6.37% = 20 / (158 + 156).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991). Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
