Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat ja SMERŠ
Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat ja SMERŠ on 13 ühist asja (Unioonpeedia): Eesti NSV, Eriosakond, Kindralleitnant, Lavrenti Beria, Nõukogude Liit, NKVD, NLKP Keskkomitee, NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaat, NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu, NSV Liidu Sõjalaevastiku Rahvakomissariaat, Punaarmee, Teine maailmasõda, 19. aprill.
Eesti NSV
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, lühendid Eesti NSV ja ENSV (vene keeles Эстонская Советская Социалистическая Республика, lühendid Эстонская ССР ja ЭCCP; Estonskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika, Estonskaja SSR ja ESSR), oli NSV Liidu 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) okupeeritud Eestis.
Eesti NSV ja Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat · Eesti NSV ja SMERŠ ·
Eriosakond
Siseasjade Rahvakomissariaadi eriosakonnas Moskva Sõjaväeringkonnas (1941) Eriosakond (vene keeles Особый отдел) oli NSV Liidu sõjaväes ja sõjaväestatud asutuste juures sõjalise vastuluurega tegelenud, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee koosseisu kuulunud allüksused, mille keskasutuseks oli NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus.
Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat ja Eriosakond · Eriosakond ja SMERŠ ·
Kindralleitnant
Ameerika Ühendriikide maaväe kindralleitnandi õlak Kindralleitnant (inglise keeles lieutenant general) on mitme riigi sõjaväeline auaste.
Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat ja Kindralleitnant · Kindralleitnant ja SMERŠ ·
Lavrenti Beria
Lavrenti Pavlovitš Beria (gruusia ლავრენტი ბერია, vene Лаврентий Павлович Берия; 29. märts (vkj 17. märts) 1899 Merheuli, Suhhumi ringkond, Khuthaisi kubermang – 23. detsember 1953 Moskva) oli Nõukogude Liidu riigitegelane, Nõukogude Liidu marssal (9. juuli 1945 – 31. detsember 1953), Jossif Stalini lähemaid kaastöölisi Nõukogude Liidu juhtkonnas.
Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat ja Lavrenti Beria · Lavrenti Beria ja SMERŠ ·
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat ja Nõukogude Liit · Nõukogude Liit ja SMERŠ ·
NKVD
Nõukogude Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat (vene keeles Народный комиссариат внутреннихдел СССР), lühend NKVD (vene keeles НКВД СССР NKVD SSSR), oli Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku ja sisejulgeoleku: korrakaitse-, elanikkonna poliitilise järelevalve-, luure- ning kinnipidamisasutuste valve ja kinnipeetavate sunnitööle rakendamise eest vastutanud asutus.
Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat ja NKVD · NKVD ja SMERŠ ·
NLKP Keskkomitee
Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee (lühend: NLKP KK; vene keeles Центральный комитет Коммунистической партии Советского Союза, lühend: ЦК КПСС) valiti NLKP kongressil ning oli kongressidevahelisel ajal NLKP kõrgeim organ, mis juhtis nii kogu partei, ühiskondlike organisatsioonide, majanduse kui ka kohalike parteiorganite tegevust.
Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat ja NLKP Keskkomitee · NLKP Keskkomitee ja SMERŠ ·
NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaat
NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaat (vene Народный комиссариат обороны СССР; НКО СССР) oli NSV Liidu kõrgeim sõjaväeline asutus (rahvakomissariaat) 1934–1950, mida juhtis NSV Liidu Kaitserahvakomissariaadi rahvakomissar ja minister.
Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat ja NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaat · NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaat ja SMERŠ ·
NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu
NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu, lühendatult NSVL RKN (vene keeles Совет народныхкомиссаров СССР Sovet narodnõhh komissarov SSSR või СовНарКом Sovnarkom või СНК SNK) oli NSV Liidu kõrgeim valitsusorgan 6. juulist 1923 – 15. märtsini 1946, mille järel NSV Liidu valitsusorganite reformimise käigus sai selle õigusjärglaseks NSV Liidu Ministrite Nõukogu.
Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat ja NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu · NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu ja SMERŠ ·
NSV Liidu Sõjalaevastiku Rahvakomissariaat
NSV Liidu Sõjalaevastiku Rahvakomissariaat (vene keeles Народный комиссариат Военно-морского флота СССР) oli aastatel 1937–1946 Nõukogude Liidus eksisteerinud riigivalitsemise organ; kuulus rahvakomissariaadina NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu koosseisu.
Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat ja NSV Liidu Sõjalaevastiku Rahvakomissariaat · NSV Liidu Sõjalaevastiku Rahvakomissariaat ja SMERŠ ·
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat ja Punaarmee · Punaarmee ja SMERŠ ·
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat ja Teine maailmasõda · SMERŠ ja Teine maailmasõda ·
19. aprill
19.
19. aprill ja Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat · 19. aprill ja SMERŠ ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat ja SMERŠ ühist
- Millised on sarnasused Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat ja SMERŠ
Võrdlus Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat ja SMERŠ
Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat on 87 suhted, samas SMERŠ 62. Kuna neil ühist 13, Jaccard indeks on 8.72% = 13 / (87 + 62).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat ja SMERŠ. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
