Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Eesti SS-leegion ja Eesti Teises maailmasõjas
Eesti SS-leegion ja Eesti Teises maailmasõjas on 25 ühist asja (Unioonpeedia): Diviis, Eesti Julgeolekupolitsei ja SD, Eesti Omavalitsus, Eesti SS-vabatahtlike brigaad, Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva", Hjalmar Mäe, Idapataljonid, Idarinne (Teine maailmasõda), Julgestusgrupp, Kaitsepataljonid, Karl-Siegmund Litzmann, Mobilisatsioon, Omakaitse, Pataljon, Rügement, Reichsarbeitsdienst, Relva-SS, Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944), Saksa Riik, Teine maailmasõda, Wehrmacht, 20. eesti diviis, 24. jaanuar, 24. veebruar, 28. august.
Diviis
Diviis on taktikaline väekoondis, mis koosneb tavaliselt 2–6 rügemendist või/ja brigaadist, millele lisanduvad harilikult mõned eriülesannetega üksikud pataljonid, kompaniid ja tagalaüksused.
Diviis ja Eesti SS-leegion · Diviis ja Eesti Teises maailmasõjas ·
Eesti Julgeolekupolitsei ja SD
Eesti Julgeolekupolitsei ja SD (saksa keeles Sicherheitspolizei und SD Estland) oli Saksa okupatsiooni ajal Eesti kindralkomissariaadi territooriumil tegutsenud Saksa Riigi Julgeoleku Peaameti piirkondlik struktuuriüksus, mis hõlmas nii poliitilist kui ka kriminaalpolitseid ning mille ülesannete hulka kuulus ka vastuluure ja elanikkonna poliitilise meelsuse kontroll.
Eesti Julgeolekupolitsei ja SD ja Eesti SS-leegion · Eesti Julgeolekupolitsei ja SD ja Eesti Teises maailmasõjas ·
Eesti Omavalitsus
Eesti Omavalitsus (saksa keeles Estnische Selbstverwaltung) oli teise maailmasõja ajal aastail 1941–1944 Saksa okupatsioonivägede poolt Eestis tsiviilvalitsemise teostamiseks moodustatud valitsus.
Eesti Omavalitsus ja Eesti SS-leegion · Eesti Omavalitsus ja Eesti Teises maailmasõjas ·
Eesti SS-vabatahtlike brigaad
Eesti SS-vabatahtlike brigaad oli suures osas eestlastest komplekteeritud Relva-SS-i väeosa Teise maailmasõja ajal Saksa Riigi relvajõududes.
Eesti SS-leegion ja Eesti SS-vabatahtlike brigaad · Eesti SS-vabatahtlike brigaad ja Eesti Teises maailmasõjas ·
Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva"
Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon Narva (saksa keeles Estnisches SS-Freiwilligen Panzergrenadier Bataillon "Narwa"), tuntud ka kui pataljon Narva oli 1942.
Eesti SS-leegion ja Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" · Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Eesti Teises maailmasõjas ·
Hjalmar Mäe
Hjalmar Johann Mäe (24. oktoober, vkj 11. oktoober 1901 Tuhala, Vladimiri vald, Harjumaa – 10. aprill 1978 Graz, Austria) oli Eesti poliitik, Eesti Omavalitsuse juht Saksa okupatsiooni ajal aastatel 1941–1944.
Eesti SS-leegion ja Hjalmar Mäe · Eesti Teises maailmasõjas ja Hjalmar Mäe ·
Idapataljonid
Idapataljonid (saksa Ost-Bataillone) olid Teise maailmasõja ajal Wehrmachti Idaväeosade koosseisus moodustatud väeüksused.
Eesti SS-leegion ja Idapataljonid · Eesti Teises maailmasõjas ja Idapataljonid ·
Idarinne (Teine maailmasõda)
Idarindel toimusid Teise maailmasõja kõige suuremad lahingud, mida Nõukogude Liit eristas kaua ülejäänud Teisest maailmasõjast ja nimetas neid Suureks Isamaasõjaks.
Eesti SS-leegion ja Idarinne (Teine maailmasõda) · Eesti Teises maailmasõjas ja Idarinne (Teine maailmasõda) ·
Julgestusgrupp
Julgestusgrupp ehk julgestuspataljon (saksa Sicherungsgruppe) oli Teise maailmasõja ajal Wehrmachti rinde tagala kindlustamiseks ja seal korra hoidmiseks mõeldud sõjaväeline üksus.
Eesti SS-leegion ja Julgestusgrupp · Eesti Teises maailmasõjas ja Julgestusgrupp ·
Kaitsepataljonid
Kaitsepataljonid (saksa keeles Schutzmannschaft, lühendatult Schuma) olid Teise maailmasõja käigus Saksamaa relvajõudude juurde okupeeritud territooriumite Generalbezirk Estland, Generalbezirk Lettand, Generalbezirk Litauen, Generalbezirk Weißruthenien, Reichskommissariat Ostland, Reichskommissariat Ukraine elanikest lepingulisel alusel vabatahtlikest moodustatud ja 1943.–1944.
Eesti SS-leegion ja Kaitsepataljonid · Eesti Teises maailmasõjas ja Kaitsepataljonid ·
Karl-Siegmund Litzmann
Karl-Siegmund (Sigismund) Litzmann (1. august 1893 Minden, Vestfaal – 23. august 1945 Dampi mõis, Rendsburg-Eckernförde, Schleswig-Holstein) oli Teises maailmasõjas Saksamaa okupeeritud Ida-alade (''Ostland'') Riigikomissariaadi Eesti kindralkomissar (Generalkommissar für Estland) asukohaga Tallinnas.
Eesti SS-leegion ja Karl-Siegmund Litzmann · Eesti Teises maailmasõjas ja Karl-Siegmund Litzmann ·
Mobilisatsioon
Mobilisatsioon ehk mobiliseerimine on relvajõudude isikkoosseisu, varustuse ja riigi majanduse sõjaks kogumine ja valmis seadmine.
Eesti SS-leegion ja Mobilisatsioon · Eesti Teises maailmasõjas ja Mobilisatsioon ·
Omakaitse
Mõniste Omakaitse rühm algpäevil. Teises reas vasakult 4. metsavendade grupi juht ja kohaliku omakaitse esimene ülemus nooremseersant Johannes Lepp. Omakaitse (lühend OK; okupatsioonivõimude kasutatud saksakeelne termin Selbstschutz) oli vabatahtlik relvastatud organisatsioon, mis tegutses Saksa okupatsiooni eel ja ajal 1941–1944.
Eesti SS-leegion ja Omakaitse · Eesti Teises maailmasõjas ja Omakaitse ·
Pataljon
NATO tingmärk sõbralik pataljon Pataljon on sõjaväeline üksus või allüksus, mis koosneb staabist ja harilikult 3...8 kompaniist või roodust, millele võib lisanduda mõni eriotstarbeline üksik rühm.
Eesti SS-leegion ja Pataljon · Eesti Teises maailmasõjas ja Pataljon ·
Rügement
Rügement on sõjaväeline üksus, mis koosneb tavaliselt 2–5 pataljonist ning eriotstarbelistest kompaniidest ja rühmadest.
Eesti SS-leegion ja Rügement · Eesti Teises maailmasõjas ja Rügement ·
Reichsarbeitsdienst
RAD-i lipp RAD-i lipp (naissektsioonid) Reichsarbeitsdienst (RAD, 'riigi tööteenistus') oli ühendus, milles pidi pooleaastase riigitööteenistuse läbima iga Saksa noor enne sõjaväkke astumist.
Eesti SS-leegion ja Reichsarbeitsdienst · Eesti Teises maailmasõjas ja Reichsarbeitsdienst ·
Relva-SS
Relva-SS (saksa keeles Waffen-SS) oli natsionaalsotsialistlikku Saksamaad valitseva ainupartei NSDAP sõjalise tiiva Schutzstaffel'i lahinguüksuste nimetus alates 1939.
Eesti SS-leegion ja Relva-SS · Eesti Teises maailmasõjas ja Relva-SS ·
Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)
Saksa okupatsioon Eestis oli Eesti ala okupeerimine Saksamaa vägede poolt teise maailmasõja käigus.
Eesti SS-leegion ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) · Eesti Teises maailmasõjas ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ·
Saksa Riik
Saksa Riigi halduskaart 1. jaanuari seisuga aastal 1900 Saksa Riik (saksa keeles Deutsches Reich; 1871–1943) oli saksa kultuuriruumi alasid ühendav riik Kesk-Euroopas.
Eesti SS-leegion ja Saksa Riik · Eesti Teises maailmasõjas ja Saksa Riik ·
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Eesti SS-leegion ja Teine maailmasõda · Eesti Teises maailmasõjas ja Teine maailmasõda ·
Wehrmacht
Wehrmachti ''Balkenkreuz'' Wehrmacht (("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe). Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei relvastatud formeeringud Relva SS (saksa keeles Waffen SS) oli taktikaliselt allutatud Wehrmachti juhtimisele, kuid ei kuulunud selle koosseisu. Saksa sõjaväe tunnuseks oli stiliseeritud Raudristi versioon (nn Balkenkreuz), mis oli esmalt ilmunud lennukite ja tankide markeeringuna Esimese maailmasõja lõpus. Kuni NSDAP liidri Adolf Hitleri kantsleriks valimiseni ja Saksamaa relvajõudude võimsuse taastamiseni nimetati Versailles' rahulepingu kohaselt piiratud Saksamaa kaitsejõude Reichswehriks.
Eesti SS-leegion ja Wehrmacht · Eesti Teises maailmasõjas ja Wehrmacht ·
20. eesti diviis
20.
20. eesti diviis ja Eesti SS-leegion · 20. eesti diviis ja Eesti Teises maailmasõjas ·
24. jaanuar
24.
24. jaanuar ja Eesti SS-leegion · 24. jaanuar ja Eesti Teises maailmasõjas ·
24. veebruar
24.
24. veebruar ja Eesti SS-leegion · 24. veebruar ja Eesti Teises maailmasõjas ·
28. august
28.
28. august ja Eesti SS-leegion · 28. august ja Eesti Teises maailmasõjas ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eesti SS-leegion ja Eesti Teises maailmasõjas ühist
- Millised on sarnasused Eesti SS-leegion ja Eesti Teises maailmasõjas
Võrdlus Eesti SS-leegion ja Eesti Teises maailmasõjas
Eesti SS-leegion on 89 suhted, samas Eesti Teises maailmasõjas 261. Kuna neil ühist 25, Jaccard indeks on 7.14% = 25 / (89 + 261).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eesti SS-leegion ja Eesti Teises maailmasõjas. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
