Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Eesti SS-leegion ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)
Eesti SS-leegion ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) on 22 ühist asja (Unioonpeedia): Eesti Julgeolekupolitsei ja SD, Eesti Omavalitsus, Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva", Hjalmar Mäe, Idapataljonid, Idarinne (Teine maailmasõda), Izjumi lahing, Julgestusgrupp, Kaitsepataljonid, Karl-Siegmund Litzmann, Mobilisatsioon, Omakaitse, Relva-SS, Saksa Riik, SS, Teine maailmasõda, Wehrmacht, 20. eesti diviis, 28. august, 658. Eesti Pataljon, 659. Eesti Pataljon, 660. Eesti Pataljon.
Eesti Julgeolekupolitsei ja SD
Eesti Julgeolekupolitsei ja SD (saksa keeles Sicherheitspolizei und SD Estland) oli Saksa okupatsiooni ajal Eesti kindralkomissariaadi territooriumil tegutsenud Saksa Riigi Julgeoleku Peaameti piirkondlik struktuuriüksus, mis hõlmas nii poliitilist kui ka kriminaalpolitseid ning mille ülesannete hulka kuulus ka vastuluure ja elanikkonna poliitilise meelsuse kontroll.
Eesti Julgeolekupolitsei ja SD ja Eesti SS-leegion · Eesti Julgeolekupolitsei ja SD ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ·
Eesti Omavalitsus
Eesti Omavalitsus (saksa keeles Estnische Selbstverwaltung) oli teise maailmasõja ajal aastail 1941–1944 Saksa okupatsioonivägede poolt Eestis tsiviilvalitsemise teostamiseks moodustatud valitsus.
Eesti Omavalitsus ja Eesti SS-leegion · Eesti Omavalitsus ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ·
Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva"
Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon Narva (saksa keeles Estnisches SS-Freiwilligen Panzergrenadier Bataillon "Narwa"), tuntud ka kui pataljon Narva oli 1942.
Eesti SS-leegion ja Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" · Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ·
Hjalmar Mäe
Hjalmar Johann Mäe (24. oktoober, vkj 11. oktoober 1901 Tuhala, Vladimiri vald, Harjumaa – 10. aprill 1978 Graz, Austria) oli Eesti poliitik, Eesti Omavalitsuse juht Saksa okupatsiooni ajal aastatel 1941–1944.
Eesti SS-leegion ja Hjalmar Mäe · Hjalmar Mäe ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ·
Idapataljonid
Idapataljonid (saksa Ost-Bataillone) olid Teise maailmasõja ajal Wehrmachti Idaväeosade koosseisus moodustatud väeüksused.
Eesti SS-leegion ja Idapataljonid · Idapataljonid ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ·
Idarinne (Teine maailmasõda)
Idarindel toimusid Teise maailmasõja kõige suuremad lahingud, mida Nõukogude Liit eristas kaua ülejäänud Teisest maailmasõjast ja nimetas neid Suureks Isamaasõjaks.
Eesti SS-leegion ja Idarinne (Teine maailmasõda) · Idarinne (Teine maailmasõda) ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ·
Izjumi lahing
Izjumi lahing toimus 19. juulist – 21. juulini 1943 teises maailmasõjas idarindel, Nõukogude looderinde vägede Izjumi-Barvenkovo pealetungioperatsiooni käigus.
Eesti SS-leegion ja Izjumi lahing · Izjumi lahing ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ·
Julgestusgrupp
Julgestusgrupp ehk julgestuspataljon (saksa Sicherungsgruppe) oli Teise maailmasõja ajal Wehrmachti rinde tagala kindlustamiseks ja seal korra hoidmiseks mõeldud sõjaväeline üksus.
Eesti SS-leegion ja Julgestusgrupp · Julgestusgrupp ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ·
Kaitsepataljonid
Kaitsepataljonid (saksa keeles Schutzmannschaft, lühendatult Schuma) olid Teise maailmasõja käigus Saksamaa relvajõudude juurde okupeeritud territooriumite Generalbezirk Estland, Generalbezirk Lettand, Generalbezirk Litauen, Generalbezirk Weißruthenien, Reichskommissariat Ostland, Reichskommissariat Ukraine elanikest lepingulisel alusel vabatahtlikest moodustatud ja 1943.–1944.
Eesti SS-leegion ja Kaitsepataljonid · Kaitsepataljonid ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ·
Karl-Siegmund Litzmann
Karl-Siegmund (Sigismund) Litzmann (1. august 1893 Minden, Vestfaal – 23. august 1945 Dampi mõis, Rendsburg-Eckernförde, Schleswig-Holstein) oli Teises maailmasõjas Saksamaa okupeeritud Ida-alade (''Ostland'') Riigikomissariaadi Eesti kindralkomissar (Generalkommissar für Estland) asukohaga Tallinnas.
Eesti SS-leegion ja Karl-Siegmund Litzmann · Karl-Siegmund Litzmann ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ·
Mobilisatsioon
Mobilisatsioon ehk mobiliseerimine on relvajõudude isikkoosseisu, varustuse ja riigi majanduse sõjaks kogumine ja valmis seadmine.
Eesti SS-leegion ja Mobilisatsioon · Mobilisatsioon ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ·
Omakaitse
Mõniste Omakaitse rühm algpäevil. Teises reas vasakult 4. metsavendade grupi juht ja kohaliku omakaitse esimene ülemus nooremseersant Johannes Lepp. Omakaitse (lühend OK; okupatsioonivõimude kasutatud saksakeelne termin Selbstschutz) oli vabatahtlik relvastatud organisatsioon, mis tegutses Saksa okupatsiooni eel ja ajal 1941–1944.
Eesti SS-leegion ja Omakaitse · Omakaitse ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ·
Relva-SS
Relva-SS (saksa keeles Waffen-SS) oli natsionaalsotsialistlikku Saksamaad valitseva ainupartei NSDAP sõjalise tiiva Schutzstaffel'i lahinguüksuste nimetus alates 1939.
Eesti SS-leegion ja Relva-SS · Relva-SS ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ·
Saksa Riik
Saksa Riigi halduskaart 1. jaanuari seisuga aastal 1900 Saksa Riik (saksa keeles Deutsches Reich; 1871–1943) oli saksa kultuuriruumi alasid ühendav riik Kesk-Euroopas.
Eesti SS-leegion ja Saksa Riik · Saksa Riik ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ·
SS
(eesti keeles "kaitsemalev"), lühendatuna SS või ruunides 16px oli sõjaväeline organisatsioon rahvussotsialistlikul Saksamaal.
Eesti SS-leegion ja SS · SS ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ·
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Eesti SS-leegion ja Teine maailmasõda · Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Teine maailmasõda ·
Wehrmacht
Wehrmachti ''Balkenkreuz'' Wehrmacht (("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe). Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei relvastatud formeeringud Relva SS (saksa keeles Waffen SS) oli taktikaliselt allutatud Wehrmachti juhtimisele, kuid ei kuulunud selle koosseisu. Saksa sõjaväe tunnuseks oli stiliseeritud Raudristi versioon (nn Balkenkreuz), mis oli esmalt ilmunud lennukite ja tankide markeeringuna Esimese maailmasõja lõpus. Kuni NSDAP liidri Adolf Hitleri kantsleriks valimiseni ja Saksamaa relvajõudude võimsuse taastamiseni nimetati Versailles' rahulepingu kohaselt piiratud Saksamaa kaitsejõude Reichswehriks.
Eesti SS-leegion ja Wehrmacht · Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Wehrmacht ·
20. eesti diviis
20.
20. eesti diviis ja Eesti SS-leegion · 20. eesti diviis ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ·
28. august
28.
28. august ja Eesti SS-leegion · 28. august ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ·
658. Eesti Pataljon
658.
658. Eesti Pataljon ja Eesti SS-leegion · 658. Eesti Pataljon ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ·
659. Eesti Pataljon
659.
659. Eesti Pataljon ja Eesti SS-leegion · 659. Eesti Pataljon ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ·
660. Eesti Pataljon
660.
660. Eesti Pataljon ja Eesti SS-leegion · 660. Eesti Pataljon ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eesti SS-leegion ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ühist
- Millised on sarnasused Eesti SS-leegion ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)
Võrdlus Eesti SS-leegion ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)
Eesti SS-leegion on 89 suhted, samas Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) 220. Kuna neil ühist 22, Jaccard indeks on 7.12% = 22 / (89 + 220).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eesti SS-leegion ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944). Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
