Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Eesti Teises maailmasõjas ja Omakaitse
Eesti Teises maailmasõjas ja Omakaitse on 29 ühist asja (Unioonpeedia): Eesti kindralkomissariaat, Eesti Omavalitsus, Eesti SS-leegion, Haapsalu, Hiiumaa, Idarinne (Teine maailmasõda), Kaitsepataljonid, Kilingi-Nõmme, Kose, Kunda, Laura, Metsavennad, Pataljon, Paul Lilleleht, Pärnu, Piiriomakaitse, Politsei ja Omakaitse Valitsus, Rapla, Saksa Korrapolitsei, Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944), Saksa Riik, Sõjaväeringkond, Tõrva, Väegrupi Nord tagalapiirkond, Väegrupp Nord, Wehrmacht, 2. august, 207. julgestusdiviis, 22. september.
Eesti kindralkomissariaat
Eesti kindralkomissariaat (saksa keeles Generalbezirk Estland) oli Teise maailmasõja ajal 1941–1944 Saksamaa poolt okupeeritud Eesti territooriumil moodustatud haldusüksus, mis kuulus Ida-alade Riigikomissariaadi koosseisu.
Eesti Teises maailmasõjas ja Eesti kindralkomissariaat · Eesti kindralkomissariaat ja Omakaitse ·
Eesti Omavalitsus
Eesti Omavalitsus (saksa keeles Estnische Selbstverwaltung) oli teise maailmasõja ajal aastail 1941–1944 Saksa okupatsioonivägede poolt Eestis tsiviilvalitsemise teostamiseks moodustatud valitsus.
Eesti Omavalitsus ja Eesti Teises maailmasõjas · Eesti Omavalitsus ja Omakaitse ·
Eesti SS-leegion
Eesti SS-leegion oli Teise maailmasõja ajal Saksa Riigi Relva-SSi vägedes teeninud eestlastest moodustatud väeüksuste koondnimetus.
Eesti SS-leegion ja Eesti Teises maailmasõjas · Eesti SS-leegion ja Omakaitse ·
Haapsalu
Haapsalu (Läänemaa murrakutes varem ka Oablu või Aablu) on linn Lääne-Eestis, Lääne maakonna ja omavalitsusliku Haapsalu linna halduskeskus.
Eesti Teises maailmasõjas ja Haapsalu · Haapsalu ja Omakaitse ·
Hiiumaa
Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.
Eesti Teises maailmasõjas ja Hiiumaa · Hiiumaa ja Omakaitse ·
Idarinne (Teine maailmasõda)
Idarindel toimusid Teise maailmasõja kõige suuremad lahingud, mida Nõukogude Liit eristas kaua ülejäänud Teisest maailmasõjast ja nimetas neid Suureks Isamaasõjaks.
Eesti Teises maailmasõjas ja Idarinne (Teine maailmasõda) · Idarinne (Teine maailmasõda) ja Omakaitse ·
Kaitsepataljonid
Kaitsepataljonid (saksa keeles Schutzmannschaft, lühendatult Schuma) olid Teise maailmasõja käigus Saksamaa relvajõudude juurde okupeeritud territooriumite Generalbezirk Estland, Generalbezirk Lettand, Generalbezirk Litauen, Generalbezirk Weißruthenien, Reichskommissariat Ostland, Reichskommissariat Ukraine elanikest lepingulisel alusel vabatahtlikest moodustatud ja 1943.–1944.
Eesti Teises maailmasõjas ja Kaitsepataljonid · Kaitsepataljonid ja Omakaitse ·
Kilingi-Nõmme
Kilingi-Nõmme on linn Pärnu maakonna lõunaosas Saarde vallas, 40 km kaugusel Pärnust.
Eesti Teises maailmasõjas ja Kilingi-Nõmme · Kilingi-Nõmme ja Omakaitse ·
Kose
Droonivideo Kosest 2021. aasta septembris Kose on alevik Harju maakonnas Kose vallas Pirita jõe orus.
Eesti Teises maailmasõjas ja Kose · Kose ja Omakaitse ·
Kunda
Kunda on linn Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas.
Eesti Teises maailmasõjas ja Kunda · Kunda ja Omakaitse ·
Laura
Laura on küla Venemaa Pihkva oblastis Petseri rajooni lõunaosas Läti piiri lähedal, Laura valla keskus.
Eesti Teises maailmasõjas ja Laura · Laura ja Omakaitse ·
Metsavennad
Põhja-Eestis 1941. aasta suvel tegutsenud metsavendade rühm Rõuge vallas Metsavennad (läti keeles mežabrāļi, leedu keeles miško broliai) olid Eestis, Lätis ning Leedus võidelnud relvastatud vastupanuvõitlejad, kes Teise maailmasõja ajal ja ka hiljem võitlesid Nõukogude sissetungi ja kolme Balti riigi okupatsiooni ajal Nõukogude võimu vastu.
Eesti Teises maailmasõjas ja Metsavennad · Metsavennad ja Omakaitse ·
Pataljon
NATO tingmärk sõbralik pataljon Pataljon on sõjaväeline üksus või allüksus, mis koosneb staabist ja harilikult 3...8 kompaniist või roodust, millele võib lisanduda mõni eriotstarbeline üksik rühm.
Eesti Teises maailmasõjas ja Pataljon · Omakaitse ja Pataljon ·
Paul Lilleleht
Paul-August Lilleleht VR II/3 (kuni aastani 1935 Paul-August Lilienblatt (5. veebruar 1893 Jäärja vald, Liivimaa kubermang – 11. august 1955 Bratsk, Irkutski oblast, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).
Eesti Teises maailmasõjas ja Paul Lilleleht · Omakaitse ja Paul Lilleleht ·
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Eesti Teises maailmasõjas ja Pärnu · Omakaitse ja Pärnu ·
Piiriomakaitse
Piiriomakaitse oli Teise maailmasõja ajal 1941.
Eesti Teises maailmasõjas ja Piiriomakaitse · Omakaitse ja Piiriomakaitse ·
Politsei ja Omakaitse Valitsus
Eesti Omavalitsuse Sisedirektooriumi Politsei ja Omakaitse Valitsus oli Teise maailmasõja ajal Saksamaa okupeeritud Eestis tegutsenud Eesti Omavalitsuse Sisedirektooriumi korrakaitsestruktuur.
Eesti Teises maailmasõjas ja Politsei ja Omakaitse Valitsus · Omakaitse ja Politsei ja Omakaitse Valitsus ·
Rapla
Droonivideo Raplast (oktoober 2021) Rapla (vene keeles Рапла, kuni 1935. aastani saksa keeles Rappel ja vene keeles Раппель) on linn Kesk-Eestis, Rapla maakonna ja Rapla valla halduskeskus.
Eesti Teises maailmasõjas ja Rapla · Omakaitse ja Rapla ·
Saksa Korrapolitsei
Saksa korrapolitsei (saksa keeles Deutsche Ordnungspolizei) oli Saksamaal ajalooliselt välja kujunenud vormiriietust kandev korrakaitsepolitsei.
Eesti Teises maailmasõjas ja Saksa Korrapolitsei · Omakaitse ja Saksa Korrapolitsei ·
Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)
Saksa okupatsioon Eestis oli Eesti ala okupeerimine Saksamaa vägede poolt teise maailmasõja käigus.
Eesti Teises maailmasõjas ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) · Omakaitse ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ·
Saksa Riik
Saksa Riigi halduskaart 1. jaanuari seisuga aastal 1900 Saksa Riik (saksa keeles Deutsches Reich; 1871–1943) oli saksa kultuuriruumi alasid ühendav riik Kesk-Euroopas.
Eesti Teises maailmasõjas ja Saksa Riik · Omakaitse ja Saksa Riik ·
Sõjaväeringkond
Sõjaväeringkond (ka sõjaringkond) on operatiiv-taktikaline territoriaalne sõjaväeüksus, mille koosseisu kuuluvad teatud territooriumil asuvad sõjaväeüksused, väekoondised, sõjaväelised õppeasutused ja eri relvaliikide sõjaväeasutused.
Eesti Teises maailmasõjas ja Sõjaväeringkond · Omakaitse ja Sõjaväeringkond ·
Tõrva
Tõrva on linn Lõuna-Eestis, Tõrva valla keskus.
Eesti Teises maailmasõjas ja Tõrva · Omakaitse ja Tõrva ·
Väegrupi Nord tagalapiirkond
Väegrupi Nord tagalapiirkonna moodustasid 15. märtsist 1941 26. märtsini 1944 Saksamaa väegrupi Nord tagalasse jäänud alad ja nende alade haldamiseks moodustatud sõjaväelised struktuurid, Oberkommando des Heeres alluvuses.
Eesti Teises maailmasõjas ja Väegrupi Nord tagalapiirkond · Omakaitse ja Väegrupi Nord tagalapiirkond ·
Väegrupp Nord
Väegrupp Nord (saksa keeles Heeresgruppe Nord) oli teise maailmasõja ajal Poola kampaanias ja Nõukogude Liidu vastu idarindel sõdinud Saksa armeegrupp.
Eesti Teises maailmasõjas ja Väegrupp Nord · Omakaitse ja Väegrupp Nord ·
Wehrmacht
Wehrmachti ''Balkenkreuz'' Wehrmacht (("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe). Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei relvastatud formeeringud Relva SS (saksa keeles Waffen SS) oli taktikaliselt allutatud Wehrmachti juhtimisele, kuid ei kuulunud selle koosseisu. Saksa sõjaväe tunnuseks oli stiliseeritud Raudristi versioon (nn Balkenkreuz), mis oli esmalt ilmunud lennukite ja tankide markeeringuna Esimese maailmasõja lõpus. Kuni NSDAP liidri Adolf Hitleri kantsleriks valimiseni ja Saksamaa relvajõudude võimsuse taastamiseni nimetati Versailles' rahulepingu kohaselt piiratud Saksamaa kaitsejõude Reichswehriks.
Eesti Teises maailmasõjas ja Wehrmacht · Omakaitse ja Wehrmacht ·
2. august
2.
2. august ja Eesti Teises maailmasõjas · 2. august ja Omakaitse ·
207. julgestusdiviis
207.
207. julgestusdiviis ja Eesti Teises maailmasõjas · 207. julgestusdiviis ja Omakaitse ·
22. september
22.
22. september ja Eesti Teises maailmasõjas · 22. september ja Omakaitse ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eesti Teises maailmasõjas ja Omakaitse ühist
- Millised on sarnasused Eesti Teises maailmasõjas ja Omakaitse
Võrdlus Eesti Teises maailmasõjas ja Omakaitse
Eesti Teises maailmasõjas on 261 suhted, samas Omakaitse 202. Kuna neil ühist 29, Jaccard indeks on 6.26% = 29 / (261 + 202).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eesti Teises maailmasõjas ja Omakaitse. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
