Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Eesti Teises maailmasõjas ja Sinimägede lahing
Eesti Teises maailmasõjas ja Sinimägede lahing on 30 ühist asja (Unioonpeedia): Anton Grasser, Armeegrupp Narwa, Diviis, Eesti, Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva", Idarinne (Teine maailmasõda), III Germaani Soomuskorpus, Kaevik, Kindralleitnant, Kindralmajor, Marssal, Narva jõgi, Nõukogude Liit, Pihkva, Piirikaitserügemendid, Punaarmee, Relva-SS, Saksa Riik, Tartu lahing (1944), Teine maailmasõda, Wehrmacht, 18. armee (Wehrmacht), 2. august, 20. eesti diviis, 25. juuli, 26. juuli, 3. august, 300. Eriotstarbeline Diviis, 8. armee (Nõukogude Liit), 8. Eesti Laskurkorpus.
Anton Grasser
Anton Grasser (3. november 1891 Bossdorf – 3. november 1976 Stuttgart) oli Saksa sõjaväelane (jalaväekindral).
Anton Grasser ja Eesti Teises maailmasõjas · Anton Grasser ja Sinimägede lahing ·
Armeegrupp Narwa
Armeegrupp Narwa (saksa keeles Armeegruppe Narwa alates maist 1944 Armeeabteilung Narwa) oli 23.
Armeegrupp Narwa ja Eesti Teises maailmasõjas · Armeegrupp Narwa ja Sinimägede lahing ·
Diviis
Diviis on taktikaline väekoondis, mis koosneb tavaliselt 2–6 rügemendist või/ja brigaadist, millele lisanduvad harilikult mõned eriülesannetega üksikud pataljonid, kompaniid ja tagalaüksused.
Diviis ja Eesti Teises maailmasõjas · Diviis ja Sinimägede lahing ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Eesti Teises maailmasõjas · Eesti ja Sinimägede lahing ·
Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva"
Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon Narva (saksa keeles Estnisches SS-Freiwilligen Panzergrenadier Bataillon "Narwa"), tuntud ka kui pataljon Narva oli 1942.
Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Eesti Teises maailmasõjas · Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Sinimägede lahing ·
Idarinne (Teine maailmasõda)
Idarindel toimusid Teise maailmasõja kõige suuremad lahingud, mida Nõukogude Liit eristas kaua ülejäänud Teisest maailmasõjast ja nimetas neid Suureks Isamaasõjaks.
Eesti Teises maailmasõjas ja Idarinne (Teine maailmasõda) · Idarinne (Teine maailmasõda) ja Sinimägede lahing ·
III Germaani Soomuskorpus
III Germaani Soomuskorpus (III SS-Panzerkorps (germanisches)) oli Teise maailmasõja aegne Relva-SS-i koosseisu kuuluv SS-korpus, mis moodustati Adolf Hitleri korraldusega 30. märtsil 1943 ja korpuseülemaks määrati SS-Obergruppenführer ja Relva-SS kindralleitnant Felix Steiner.
Eesti Teises maailmasõjas ja III Germaani Soomuskorpus · III Germaani Soomuskorpus ja Sinimägede lahing ·
Kaevik
Kaevik Somme'i lahingu ajal Vana kaevikuliin Mustoja maastikukaitsealal Kaevik (inglise keeles trench) on pealt lahtine kaitserajatis tulistamiseks ning isikkoosseisu ja sõjatehnika kaitsmiseks vastase hävitusvahendite eest.
Eesti Teises maailmasõjas ja Kaevik · Kaevik ja Sinimägede lahing ·
Kindralleitnant
Ameerika Ühendriikide maaväe kindralleitnandi õlak Kindralleitnant (inglise keeles lieutenant general) on mitme riigi sõjaväeline auaste.
Eesti Teises maailmasõjas ja Kindralleitnant · Kindralleitnant ja Sinimägede lahing ·
Kindralmajor
Taani kindralmajori õlak Kindralmajor on paljude riikide sõjaväeline auaste, mis on kõrgem brigaadikindralist ja madalam kindralleitnandist.
Eesti Teises maailmasõjas ja Kindralmajor · Kindralmajor ja Sinimägede lahing ·
Marssal
Césarine Davin-Mirvault, "Prantsusmaa marssali François Joseph Lefebvre'i portree" (1807) Marssal, ka feldmarssal ja kindralfeldmarssal on paljude riikide kõrgeim sõjaväeline auaste.
Eesti Teises maailmasõjas ja Marssal · Marssal ja Sinimägede lahing ·
Narva jõgi
Narva jõgi on jõgi Eesti ja Vene Föderatsiooni vahelisel ajutisel piirikontrolljoonel.
Eesti Teises maailmasõjas ja Narva jõgi · Narva jõgi ja Sinimägede lahing ·
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Eesti Teises maailmasõjas ja Nõukogude Liit · Nõukogude Liit ja Sinimägede lahing ·
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Eesti Teises maailmasõjas ja Pihkva · Pihkva ja Sinimägede lahing ·
Piirikaitserügemendid
Piirikaitserügemendid (saksa Grenzschutz Regiment) olid Teise maailmasõja ajal 1944.
Eesti Teises maailmasõjas ja Piirikaitserügemendid · Piirikaitserügemendid ja Sinimägede lahing ·
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Eesti Teises maailmasõjas ja Punaarmee · Punaarmee ja Sinimägede lahing ·
Relva-SS
Relva-SS (saksa keeles Waffen-SS) oli natsionaalsotsialistlikku Saksamaad valitseva ainupartei NSDAP sõjalise tiiva Schutzstaffel'i lahinguüksuste nimetus alates 1939.
Eesti Teises maailmasõjas ja Relva-SS · Relva-SS ja Sinimägede lahing ·
Saksa Riik
Saksa Riigi halduskaart 1. jaanuari seisuga aastal 1900 Saksa Riik (saksa keeles Deutsches Reich; 1871–1943) oli saksa kultuuriruumi alasid ühendav riik Kesk-Euroopas.
Eesti Teises maailmasõjas ja Saksa Riik · Saksa Riik ja Sinimägede lahing ·
Tartu lahing (1944)
Tartu lahinguks loetakse võitlusi, mis peeti Kagu-Eestis 1944.
Eesti Teises maailmasõjas ja Tartu lahing (1944) · Sinimägede lahing ja Tartu lahing (1944) ·
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Eesti Teises maailmasõjas ja Teine maailmasõda · Sinimägede lahing ja Teine maailmasõda ·
Wehrmacht
Wehrmachti ''Balkenkreuz'' Wehrmacht (("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe). Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei relvastatud formeeringud Relva SS (saksa keeles Waffen SS) oli taktikaliselt allutatud Wehrmachti juhtimisele, kuid ei kuulunud selle koosseisu. Saksa sõjaväe tunnuseks oli stiliseeritud Raudristi versioon (nn Balkenkreuz), mis oli esmalt ilmunud lennukite ja tankide markeeringuna Esimese maailmasõja lõpus. Kuni NSDAP liidri Adolf Hitleri kantsleriks valimiseni ja Saksamaa relvajõudude võimsuse taastamiseni nimetati Versailles' rahulepingu kohaselt piiratud Saksamaa kaitsejõude Reichswehriks.
Eesti Teises maailmasõjas ja Wehrmacht · Sinimägede lahing ja Wehrmacht ·
18. armee (Wehrmacht)
18.
18. armee (Wehrmacht) ja Eesti Teises maailmasõjas · 18. armee (Wehrmacht) ja Sinimägede lahing ·
2. august
2.
2. august ja Eesti Teises maailmasõjas · 2. august ja Sinimägede lahing ·
20. eesti diviis
20.
20. eesti diviis ja Eesti Teises maailmasõjas · 20. eesti diviis ja Sinimägede lahing ·
25. juuli
25.
25. juuli ja Eesti Teises maailmasõjas · 25. juuli ja Sinimägede lahing ·
26. juuli
26.
26. juuli ja Eesti Teises maailmasõjas · 26. juuli ja Sinimägede lahing ·
3. august
3.
3. august ja Eesti Teises maailmasõjas · 3. august ja Sinimägede lahing ·
300. Eriotstarbeline Diviis
300.
300. Eriotstarbeline Diviis ja Eesti Teises maailmasõjas · 300. Eriotstarbeline Diviis ja Sinimägede lahing ·
8. armee (Nõukogude Liit)
8.
8. armee (Nõukogude Liit) ja Eesti Teises maailmasõjas · 8. armee (Nõukogude Liit) ja Sinimägede lahing ·
8. Eesti Laskurkorpus
8.
8. Eesti Laskurkorpus ja Eesti Teises maailmasõjas · 8. Eesti Laskurkorpus ja Sinimägede lahing ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eesti Teises maailmasõjas ja Sinimägede lahing ühist
- Millised on sarnasused Eesti Teises maailmasõjas ja Sinimägede lahing
Võrdlus Eesti Teises maailmasõjas ja Sinimägede lahing
Eesti Teises maailmasõjas on 261 suhted, samas Sinimägede lahing 178. Kuna neil ühist 30, Jaccard indeks on 6.83% = 30 / (261 + 178).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eesti Teises maailmasõjas ja Sinimägede lahing. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
