Sisukord
261 suhted: Abja vald, Ameerika Ühendriigid, Anton Grasser, Arjergard, Armeegrupp Narwa, Arnold Veimer, Austraalia, Ülemiste, Balti laevastik, Balti laevastik Teises maailmasõjas, Balti sõjaväeringkond, Diviis, Eesti, Eesti 1. Tagavararügement, Eesti haldusjaotus, Eesti Julgeolekupolitsei ja SD, Eesti kindralkomissariaat, Eesti Kunstimuuseum, Eesti NSV, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat, Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat, Eesti Omavalitsus, Eesti SS-leegion, Eesti SS-vabatahtlike brigaad, Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva", Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt, Eestirand, Emden (laev, 1925), Erich von Manstein, Haapsalu, Hanko, Harju maakond, Harku, Häädemeeste vald, Hävituspataljonid, Hiiumaa, Hjalmar Mäe, Idapataljonid, Idarinne (Teine maailmasõda), III Germaani Soomuskorpus, Iru, Ivan Issakov, Ivan Maslennikov, Jakov Sverdlov (hävitaja), Jalaväekindral, Järva maakond, Jüri Uluots, Joachim von Ribbentrop, Johannes Frießner, Johannes Lauristin, ... Laienda indeks (211 rohkem) »
- Eesti sõjanduse ajalugu
Abja vald
Abja vald oli vald Viljandi maakonnas, mis piirnes lõunas Läti Vabariigiga ja läänes Pärnu maakonnaga.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Abja vald
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Ameerika Ühendriigid
Anton Grasser
Anton Grasser (3. november 1891 Bossdorf – 3. november 1976 Stuttgart) oli Saksa sõjaväelane (jalaväekindral).
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Anton Grasser
Arjergard
Arjergard ehk järelvägi (prantsuse arrière-garde) on taanduvaid üksusi või väeosade kolonne ja voore julgestama (katma) jäetud väeosad või väeosade grupid (katteüksused), kes taanduvad teatud kaugusel peajõudude taga ja takistavad oma tegevusega vaenlasel peajõude jälitada või neid rünnata.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Arjergard
Armeegrupp Narwa
Armeegrupp Narwa (saksa keeles Armeegruppe Narwa alates maist 1944 Armeeabteilung Narwa) oli 23.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Armeegrupp Narwa
Arnold Veimer
Arnold Veimer Arnold Veimer (vene keeles Арнольд Тынувич Веймер; Nehatu vald – 3. märts 1977 Tallinn) oli Eesti NSV riigitegelane ja majandusteadlane, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (1957), president 1968–1973.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Arnold Veimer
Austraalia
Austraalia (ametlikult Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik, mis hõlmab Austraalia mandri, Tasmaania saare ja nende lähisaared.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Austraalia
Ülemiste
Ülemiste on asum Tallinnas Lasnamäe linnaosas.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Ülemiste
Balti laevastik
Balti laevastik, tänapäevase täispika nimega Kahe Punalipuline Balti laevastik (vene keeles Дважды Краснознамённый Балтийский флот, lühend ДКБФ), on Läänemerel tegutsev Venemaa Föderatsiooni mereväe laevastikukoondis.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Balti laevastik
Balti laevastik Teises maailmasõjas
Balti laevastik Teises maailmasõjas osales NSV Liidu alustatud sõjategevuses 1939.–1940.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Balti laevastik Teises maailmasõjas
Balti sõjaväeringkond
Balti sõjaväeringkond (vene Прибалтийский военный округ - Pribaltijskij vojennõi okrug) oli Punaarmee ja NSV Liidu Relvajõudude Nõukogude Armee sõjaväeringkond.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Balti sõjaväeringkond
Diviis
Diviis on taktikaline väekoondis, mis koosneb tavaliselt 2–6 rügemendist või/ja brigaadist, millele lisanduvad harilikult mõned eriülesannetega üksikud pataljonid, kompaniid ja tagalaüksused.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Diviis
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Eesti
Eesti 1. Tagavararügement
Eesti 1.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Eesti 1. Tagavararügement
Eesti haldusjaotus
Eesti haldusjaotus on Eesti territooriumi jaotus maakondadeks, valdadeks ja linnadeks.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Eesti haldusjaotus
Eesti Julgeolekupolitsei ja SD
Eesti Julgeolekupolitsei ja SD (saksa keeles Sicherheitspolizei und SD Estland) oli Saksa okupatsiooni ajal Eesti kindralkomissariaadi territooriumil tegutsenud Saksa Riigi Julgeoleku Peaameti piirkondlik struktuuriüksus, mis hõlmas nii poliitilist kui ka kriminaalpolitseid ning mille ülesannete hulka kuulus ka vastuluure ja elanikkonna poliitilise meelsuse kontroll.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Eesti Julgeolekupolitsei ja SD
Eesti kindralkomissariaat
Eesti kindralkomissariaat (saksa keeles Generalbezirk Estland) oli Teise maailmasõja ajal 1941–1944 Saksamaa poolt okupeeritud Eesti territooriumil moodustatud haldusüksus, mis kuulus Ida-alade Riigikomissariaadi koosseisu.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Eesti kindralkomissariaat
Eesti Kunstimuuseum
Eesti Kunstimuuseum (EKM) on 1919.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Eesti Kunstimuuseum
Eesti NSV
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, lühendid Eesti NSV ja ENSV (vene keeles Эстонская Советская Социалистическая Республика, lühendid Эстонская ССР ja ЭCCP; Estonskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika, Estonskaja SSR ja ESSR), oli NSV Liidu 1.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Eesti NSV
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ehk lühendatult Eesti NSV RJRK (venekeelne lühend НКГБ Эстонской ССР) oli Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku süsteemis NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi struktuuriüksus aastatel 1941 ja 1943–1946, mille ülesandeks oli Eesti territooriumil Nõukogude Liidus valitseva kommunistliku partei juhtkonna ning ühiskondliku korra poliitiliste vastaste jälgimine ja represseerimine.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat
Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat
Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat ehk Eesti NSV SARK (venekeelne lühend НКВД Эстонской ССР) oli aastail 1940–1941 ja 1944–1946 Eestis tegutsenud NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi struktuuriüksus, mille ülesandeks oli.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat
Eesti Omavalitsus
Eesti Omavalitsus (saksa keeles Estnische Selbstverwaltung) oli teise maailmasõja ajal aastail 1941–1944 Saksa okupatsioonivägede poolt Eestis tsiviilvalitsemise teostamiseks moodustatud valitsus.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Eesti Omavalitsus
Eesti SS-leegion
Eesti SS-leegion oli Teise maailmasõja ajal Saksa Riigi Relva-SSi vägedes teeninud eestlastest moodustatud väeüksuste koondnimetus.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Eesti SS-leegion
Eesti SS-vabatahtlike brigaad
Eesti SS-vabatahtlike brigaad oli suures osas eestlastest komplekteeritud Relva-SS-i väeosa Teise maailmasõja ajal Saksa Riigi relvajõududes.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Eesti SS-vabatahtlike brigaad
Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva"
Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon Narva (saksa keeles Estnisches SS-Freiwilligen Panzergrenadier Bataillon "Narwa"), tuntud ka kui pataljon Narva oli 1942.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva"
Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt
Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk niinimetatud baaside leping (ja selle juurde kuuluv salajane protokoll) oli 1939.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt
Eestirand
Eestirand oli 1910.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Eestirand
Emden (laev, 1925)
Kergeristleja Emden 1930. aastal Emden oli Saksa Mereväe kergeristleja, mille ehitust alustati 7.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Emden (laev, 1925)
Erich von Manstein
Erich von Manstein (24. november 1887 Berliin – 9. juuni 1973) oli Saksamaa väejuht.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Erich von Manstein
Haapsalu
Haapsalu (Läänemaa murrakutes varem ka Oablu või Aablu) on linn Lääne-Eestis, Lääne maakonna ja omavalitsusliku Haapsalu linna halduskeskus.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Haapsalu
Hanko
Hanko on linn Soomes Uusimaa maakonnas.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Hanko
Harju maakond
Harju maakond ehk Harjumaa on 1. järgu haldusüksus Põhja-Eestis.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Harju maakond
Harku
Harku on alevik Harju maakonnas Harku vallas.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Harku
Häädemeeste vald
Häädemeeste vald on vald Pärnu maakonna lõunaosas, Liivi lahe kaldal.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Häädemeeste vald
Hävituspataljonid
Hävituspataljonid (vene keeles истребительные батальоны) olid Teise maailmasõja ajal ja pärast seda Nõukogude Liidu juhtkonna otsusel loodud paramilitaarsed üksused.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Hävituspataljonid
Hiiumaa
Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Hiiumaa
Hjalmar Mäe
Hjalmar Johann Mäe (24. oktoober, vkj 11. oktoober 1901 Tuhala, Vladimiri vald, Harjumaa – 10. aprill 1978 Graz, Austria) oli Eesti poliitik, Eesti Omavalitsuse juht Saksa okupatsiooni ajal aastatel 1941–1944.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Hjalmar Mäe
Idapataljonid
Idapataljonid (saksa Ost-Bataillone) olid Teise maailmasõja ajal Wehrmachti Idaväeosade koosseisus moodustatud väeüksused.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Idapataljonid
Idarinne (Teine maailmasõda)
Idarindel toimusid Teise maailmasõja kõige suuremad lahingud, mida Nõukogude Liit eristas kaua ülejäänud Teisest maailmasõjast ja nimetas neid Suureks Isamaasõjaks.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Idarinne (Teine maailmasõda)
III Germaani Soomuskorpus
III Germaani Soomuskorpus (III SS-Panzerkorps (germanisches)) oli Teise maailmasõja aegne Relva-SS-i koosseisu kuuluv SS-korpus, mis moodustati Adolf Hitleri korraldusega 30. märtsil 1943 ja korpuseülemaks määrati SS-Obergruppenführer ja Relva-SS kindralleitnant Felix Steiner.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja III Germaani Soomuskorpus
Iru
Iru on küla Jõelähtme vallas Harju maakonnas.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Iru
Ivan Issakov
Ivan Issakov Jerevanis asuv Ivan Issakovi monument Ivan Stepanovitš Issakov (vene keeles Иван Степанович Исаков; armeenia keeles Հովհաննես Իսակով Hovhannes Isakov; 22. august (vkj 10. august) 1894 Adžikend, Jelizavetpoli kubermang, Venemaa Keisririik – 11.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Ivan Issakov
Ivan Maslennikov
Ivan Maslennikov (vene Иван Иванович Масленников) ((3/16. september 1900 Tšalõka raudteejaam Ozjorski maakond Saratovi kubermang – 16. aprill 1954 Moskva NSV Liit) oli NSV Liidu sõjaväelane (kindralmajor) ja NSV Liidu SARKi rahvakomissari asetäitja, aastatel 1939–1943.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Ivan Maslennikov
Jakov Sverdlov (hävitaja)
Hävitaja Novik 1913. a Novik (vene keeles Новик) oli Venemaal enne Esimest maailmasõda ehitatud (hävitaja).
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Jakov Sverdlov (hävitaja)
Jalaväekindral
Kaks Venemaa keisririigi jalaväekindrali ja kindraladjutant (1862) Jalaväekindral (inglise keeles general of the infantry) on mitmes riigis kehtinud või kehtiv sõjaväeline auaste.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Jalaväekindral
Järva maakond
Järva maakond ehk Järvamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Järva maakond
Jüri Uluots
Jüri Uluots (13. jaanuar 1890 Jaanse talu, Uluste küla, Kirbla vald, Läänemaa – 9. jaanuar 1945 Stockholm) oli Eesti õigusteadlane ja poliitik.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Jüri Uluots
Joachim von Ribbentrop
Joachim von Ribbentrop Ulrich Friedrich Wilhelm Joachim von Ribbentrop; enne adopteerimist 15. mail 1925 Ulrich Friedrich Wilhelm Joachim Ribbentrop; 30. aprill 1893 Wesel – 16. oktoober 1946 Nürnberg) oli Saksamaa poliitik, välisminister 4. veebruarist 1938 kuni 30. aprillini 1945. Hukati poomise läbi Nürnbergi tribunali otsuse kohaselt 16.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Joachim von Ribbentrop
Johannes Frießner
Johannes Frießner (1943) Johannes Friessner (22. märts 1892 Chemnitz – 26. juuni 1971 Bad Reichenhall) oli Teise maailmasõja ajal Saksamaa kindral.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Johannes Frießner
Johannes Lauristin
Johannes Lauristin ja Olga Lauristin 24. juulil 1940 Johannes Lauristin (29. oktoober 1899 Tallinn – 28. august 1941) oli Eesti poliitik ja kommunist (EKP Illegaalse büroo liige ja EKP Keskkomitee sekretär).
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Johannes Lauristin
Johannes Vares
Johannes Vares (kirjanikunimega Barbarus, ka Johannes Vares-Barbarus; 12. jaanuar 1890 (vkj 31. detsember 1889) Kiisa küla, Heimtali vald, Paistu kihelkond, Viljandimaa – 29. november 1946 Kadriorg, Tallinn) oli Eesti luuletaja, günekoloog ja poliitik.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Johannes Vares
Julgestusgrupp
Julgestusgrupp ehk julgestuspataljon (saksa Sicherungsgruppe) oli Teise maailmasõja ajal Wehrmachti rinde tagala kindlustamiseks ja seal korra hoidmiseks mõeldud sõjaväeline üksus.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Julgestusgrupp
Juminda miinilahing
Juminda miinilahing (ehk Nõukogude vägede evakueerumine Tallinnast) oli merelahing Teise maailmasõja Idarindel Soome lahel Juminda poolsaare lähedal 1941.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Juminda miinilahing
Juuniküüditamine
Juuniküüditamine oli 14.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Juuniküüditamine
Kaevik
Kaevik Somme'i lahingu ajal Vana kaevikuliin Mustoja maastikukaitsealal Kaevik (inglise keeles trench) on pealt lahtine kaitserajatis tulistamiseks ning isikkoosseisu ja sõjatehnika kaitsmiseks vastase hävitusvahendite eest.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Kaevik
Kaitsepataljonid
Kaitsepataljonid (saksa keeles Schutzmannschaft, lühendatult Schuma) olid Teise maailmasõja käigus Saksamaa relvajõudude juurde okupeeritud territooriumite Generalbezirk Estland, Generalbezirk Lettand, Generalbezirk Litauen, Generalbezirk Weißruthenien, Reichskommissariat Ostland, Reichskommissariat Ukraine elanikest lepingulisel alusel vabatahtlikest moodustatud ja 1943.–1944.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Kaitsepataljonid
Kanada
Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Kanada
Karjala ANSV
Karjala ANSV oli autonoomne nõukogude sotsialistlik vabariik Vene SFNV ja Vene NFSV koosseisus aastatel 1923–1940 ja 1956–1991.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Karjala ANSV
Karl Säre
Karl Säre (2. juuli 1903 Tartu – 14. märts 1945 Neuengamme koonduslaager, Saksamaa) oli Eesti kommunistliku liikumise tegelane, Nõukogude sõjaväeluure töötaja.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Karl Säre
Karl-Siegmund Litzmann
Karl-Siegmund (Sigismund) Litzmann (1. august 1893 Minden, Vestfaal – 23. august 1945 Dampi mõis, Rendsburg-Eckernförde, Schleswig-Holstein) oli Teises maailmasõjas Saksamaa okupeeritud Ida-alade (''Ostland'') Riigikomissariaadi Eesti kindralkomissar (Generalkommissar für Estland) asukohaga Tallinnas.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Karl-Siegmund Litzmann
Kassari
Kassari ja Hiiumaa vaheline tamm Orjaku sadam 2015. aastal Kassari on Hiiumaaga tammteedega ühendatud ja liitunud saar Väinameres.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Kassari
Kemerovo oblast
Kemerovo oblast on 1.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Kemerovo oblast
Kilingi-Nõmme
Kilingi-Nõmme on linn Pärnu maakonna lõunaosas Saarde vallas, 40 km kaugusel Pärnust.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Kilingi-Nõmme
Kindralleitnant
Ameerika Ühendriikide maaväe kindralleitnandi õlak Kindralleitnant (inglise keeles lieutenant general) on mitme riigi sõjaväeline auaste.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Kindralleitnant
Kindralmajor
Taani kindralmajori õlak Kindralmajor on paljude riikide sõjaväeline auaste, mis on kõrgem brigaadikindralist ja madalam kindralleitnandist.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Kindralmajor
Kirovi oblast
Kirovi oblast on 1.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Kirovi oblast
Kliment Vorošilov
Kliment Vorošilov (Ворошилов Климент Ефремович; 4. veebruar 1881 Jekaterinoslavi kubermang Venemaa keisririik – 2. detsember 1969 Moskva NSV Liit) oli Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane ning sõjaväelane (Nõukogude Liidu marssal, 1935), kahekordne Nõukogude Liidu kangelane (1956, 1968).
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Kliment Vorošilov
Konstantin Päts
Konstantin Päts (23. veebruar 1874 Tahkuranna vald, Pärnumaa – 18. jaanuar 1956 Buraševo, Kalinini oblast, Venemaa (end. NSVL)) oli riigitegelane, jurist, ajakirjanik, aastatel 1918–1940 üks mõjuvõimsamaid Eesti Vabariigi poliitikuid ja Eesti esimene president (1938–1940).
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Konstantin Päts
Kopli laht
Kopli lahe asukoht Kopli laht on laht Harjumaal, halduslikult Tallinna linna osa.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Kopli laht
Korpus (sõjandus)
Korpus on operatiiv-taktikaline väekoondis, mis koosneb harilikult 2–4 diviisist, eriotstarbelistest väeosadest ja tagalaüksustest.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Korpus (sõjandus)
Kose
Droonivideo Kosest 2021. aasta septembris Kose on alevik Harju maakonnas Kose vallas Pirita jõe orus.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Kose
Kotlas
Kaubanduskeskus Kotlases Kotlas on linn Venemaal Arhangelski oblastis.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Kotlas
Kriegsmarine
Kriegsmarine vapp Kriegsmarine lipp Kriegsmarine (eesti keeles "sõjamerelaevastik") oli 1935–1945 Saksamaa merelaevastiku ametlik nimetus.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Kriegsmarine
Kristjan Palusalu
Kristjan Palusalu (11. juunini 1935 Kristjan Trossmann; 10. märts 1908 Varemurru, Saulepi vald – 17. juuli 1987 Tallinn) oli eesti maadleja, Berliini olümpiavõitja (1936) nii Kreeka-Rooma kui ka vabamaadluses raskekaalus, Euroopa meister (1937) Kreeka-Rooma maadluses) raskekaalus, 12-kordne Eesti meister.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Kristjan Palusalu
Kroonlinn
Laevastiku katedraal ja igavene tuli Kroonlinnas, mai 2005 Kroonlinn on Peterburi haldusalasse kuuluv linn, mis asub Soome lahe idaosas Kotlini saarel.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Kroonlinn
Kultuur ja Elu
Kultuur ja Elu (kuni 1959. aastani Kultuuritöötaja) on Eesti ajakiri, mis ilmub aastast 1958.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Kultuur ja Elu
Kunda
Kunda on linn Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Kunda
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Kuramaa
Kuressaare piiskopilinnus
Kuressaare linnus 2019. aasta talvelFoto: Stefan Hiienurm Kuressaare linnus 2014. aasta talvel Kuressaare linnus 2010. aasta talvel Kuressaare piiskopilinnus on Saare-Lääne piiskoppide kunagine linnus, mis asub Saare maakonnas Kuressaare linna merepoolses servas.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Kuressaare piiskopilinnus
Kurgani oblast
Kurgani oblast on 1.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Kurgani oblast
Lagedi
Lagedi on alevik Harju maakonna Rae vallas.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Lagedi
Laiksaare vald
Pärnu maakonna valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi Laiksaare vald oli vald Pärnumaal aastail 1939–1950.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Laiksaare vald
Lasnamäe linnaosa
Lasnamäe on Tallinna linnaosa.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Lasnamäe linnaosa
Laura
Laura on küla Venemaa Pihkva oblastis Petseri rajooni lõunaosas Läti piiri lähedal, Laura valla keskus.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Laura
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Läti
Lõuna-Eesti
Lõuna-Eesti on Eesti lõunaosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab Lõuna-Eesti maastikuvaldkond, mis hõlmab Eesti kaguosa Sakala kõrgustikust läänes, Vooremaast lõunas kuni Haanja kõrgustikuni kagus.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Lõuna-Eesti
Lehmja
Lehmja on küla Harju maakonna Rae vallas.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Lehmja
Leningradi oblast
Leningradi oblast on oblast Venemaa loodeosas Soome lahe ääres.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Leningradi oblast
Liivamäe lahing
Liivamäe lahing oli 4. juulil 1941 Suvesõjas Kilingi-Nõmmes toimunud lahing pealetunginud Pärnu hävituspataljoni ja Kilingi-Nõmme omakaitse vahel, mis lõppes ründajate tagasilöömisega.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Liivamäe lahing
Limbaži
Limbaži (eesti keeles Lemsalu, liivi keeles Lämmist nīn) on linn Lätis Vidzemes, Limbaži piirkonna keskus.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Limbaži
Loodearmee
Loodearmee (vene keeles Северо-Западная армия (СЗА)) oli Venemaa kodusõjas ja Eesti Vabadussõjas osalenud endise Venemaa keiserliku armee sõjaväelastest ja vabatahtlikest moodustatud väekoondis.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Loodearmee
Looderinne (Teine maailmasõda)
Looderinne (vene keeles Северо-Западный фронт) oli Teises maailmasõjas Talvesõjas aastatel 1939–1940 ja Idarindel aastatel 1941–1943 võidelnud Nõukogude Liidu väekoondis.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Looderinne (Teine maailmasõda)
Marssal
Césarine Davin-Mirvault, "Prantsusmaa marssali François Joseph Lefebvre'i portree" (1807) Marssal, ka feldmarssal ja kindralfeldmarssal on paljude riikide kõrgeim sõjaväeline auaste.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Marssal
Massimõrv Tartu vanglas
Tartu vangla massimõrva ohvrid Tartu vangla massimõrvas tapetute laibad Massimõrv Tartu vanglas oli Suvesõja ajal 8. ja 9. juulil 1941 Tartu vanglas NKVD toime pandud inimsusvastane kuritegu, mille käigus hukati 193 süütut inimest.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Massimõrv Tartu vanglas
Mati Õun
Mati Õun raamatu "101 Eesti lahingut" esitlusel Rahva Raamatus 3. oktoobril 2012 Mati Õun (sündinud 17. juulil 1942 Tallinnas) on eesti sõjaajaloo raamatute autor ja sporditegelane.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Mati Õun
Mõisaküla
Mõisaküla (läti keeles Meizakila) on linn Viljandi maakonnas Mulgi vallas, Läti piiri ääres.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Mõisaküla
Mõntu sadam
Mõntu sadam Mõntu sadam (sadamakood EE MNT) asub Sõrve poolsaare idarannikul Mõntu külas.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Mõntu sadam
Meremiin
Poola kontaktmiin Meremiin on laevatatavasse veekogusse (merre, samuti siseveekogusse) paigutatav lõhkeseadeldis, mis on mõeldud seal liikuvate laevade hävitamiseks.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Meremiin
Metsavennad
Põhja-Eestis 1941. aasta suvel tegutsenud metsavendade rühm Rõuge vallas Metsavennad (läti keeles mežabrāļi, leedu keeles miško broliai) olid Eestis, Lätis ning Leedus võidelnud relvastatud vastupanuvõitlejad, kes Teise maailmasõja ajal ja ka hiljem võitlesid Nõukogude sissetungi ja kolme Balti riigi okupatsiooni ajal Nõukogude võimu vastu.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Metsavennad
Miinitraaler
Endine Frauenlob-klassi miinitraaler eksponaadina Lennusadamas Miinitraali makett Miinitraaler (ka traaler) on veeteede, sadamate ja muu akvatooriumi meremiinidest puhastamiseks ja leitud meremiinide hävitamiseks valmistatud sõjalaev.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Miinitraaler
Mobilisatsioon
Mobilisatsioon ehk mobiliseerimine on relvajõudude isikkoosseisu, varustuse ja riigi majanduse sõjaks kogumine ja valmis seadmine.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Mobilisatsioon
Moero
Moero oli hospidallaev, mis hukkus Nõukogude Liidu õhurünnaku tagajärjel Läänemerel 22. septembril 1944.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Moero
Muhu
Muhu on saar Saare maakonnas.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Muhu
Muuga (Viimsi)
Muuga on küla Harju maakonnas Viimsi vallas.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Muuga (Viimsi)
Narva jõgi
Narva jõgi on jõgi Eesti ja Vene Föderatsiooni vahelisel ajutisel piirikontrolljoonel.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Narva jõgi
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Nõukogude Liit
Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)
Nõukogude Eesti (1944–1991) oli Eesti ala okupeerimine NSV Liidu poolt Teise maailmasõja käigus ja selle järel.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)
Nižni Novgorodi oblast
Nižni Novgorodi oblast on 1.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Nižni Novgorodi oblast
NKVD
Nõukogude Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat (vene keeles Народный комиссариат внутреннихдел СССР), lühend NKVD (vene keeles НКВД СССР NKVD SSSR), oli Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku ja sisejulgeoleku: korrakaitse-, elanikkonna poliitilise järelevalve-, luure- ning kinnipidamisasutuste valve ja kinnipeetavate sunnitööle rakendamise eest vastutanud asutus.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja NKVD
Novosibirski oblast
Novosibirski oblast on 1.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Novosibirski oblast
Obdjohhi jõgi
Obdjohhi jõgi Obdjohhi jõgi (vene keeles Обдёх; ka Optjoki jõgi) on jõgi Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis; Setumaa idaosas.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Obdjohhi jõgi
Ojamaa
Landsati satelliidifoto Ojamaa (rootsi Gotland) on Läänemere suurim saar, kui mitte arvestada osaliselt Läänemere piirile jäävat Sjællandit.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Ojamaa
Omakaitse
Mõniste Omakaitse rühm algpäevil. Teises reas vasakult 4. metsavendade grupi juht ja kohaliku omakaitse esimene ülemus nooremseersant Johannes Lepp. Omakaitse (lühend OK; okupatsioonivõimude kasutatud saksakeelne termin Selbstschutz) oli vabatahtlik relvastatud organisatsioon, mis tegutses Saksa okupatsiooni eel ja ajal 1941–1944.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Omakaitse
Omedu
Omedu jõgi suubumas Peipsi järve, 2011. Omedu (varem ka Omedo, Kodavere murrakus Õmedu; Omeda) on küla Jõgeva maakonnas Mustvee vallas.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Omedu
Omski oblast
Omski oblast on 1.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Omski oblast
Operatsioon Siegfried
Operatsioon Siegfried oli Hiiumaa vallutamise sõjaline operatsioon 1941. aastal (teise maailmasõja ajal), mida juhtisid Saksa väed.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Operatsioon Siegfried
Orajõe vald
Pärnu maakonna valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi Orajõe vald oli vald Pärnumaal aastail 1939–1950.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Orajõe vald
Orenburgi oblast
Orenburgi oblast on 1.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Orenburgi oblast
Orzeł
Orzeł (eesti keeles 'kotkas') oli Poola allveelaev, mis ehitati Hollandis De Schelde laevatehases 1938.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Orzeł
Osmussaar
Osmussaar (rts Odensholm; eestirootsi Holmen, Backan; sks Odinsholm; vn Оденсхольм) on saar Soome lahe suudmes Lääne maakonna looderannikul Lääne-Nigula vallas.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Osmussaar
Ostland
Ostland ehk Ida-alade Riigikomissariaat (saksa Reichskommissariat Ostland) oli Saksa Riigi poolt Nõukogude Liidult Teise maailmasõja käigus okupeeritud maa-alade haldusüksus Alfred Rosenbergi juhitud Okupeeritud Ida-alade Riigiministeeriumi koosseisus, aastail 1941–1945.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Ostland
Ostrov
Ostrov (vene keeles 'saar') on linn Venemaa Pihkva oblastis, Ostrovi rajooni keskus.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Ostrov
Otto Tief
Otto Tief VR II/3 (14. august 1889 Sildema talu, Uusküla, Rapla vald – 5. märts 1976 Ahja) oli Eesti poliitik, jurist ja sõjaväelane (kapten), Vabariigi Valitsuse moodustaja ja peaministri asetäitja 1944.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Otto Tief
Otto Tiefi valitsus
Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis andis 18.09.1944 käskkirja, millega nimetas ametisse valitsuse Otto Tiefi valitsus (18. september 1944 – 12. jaanuar 1953) oli Eesti Vabariigi 28.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Otto Tiefi valitsus
Palamuse vald
Palamuse vald oli vald Jõgeva maakonnas 1991.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Palamuse vald
Paldiski
Paldiski ajalooline merekooli hoone, oktoober 2009 Paldiski jaamahoone (2013) Amandus Adamsoni ateljee Paldiski Püha Georgi õigeusu kirik Paldiski Nikolai kirik Baltiiski Port, Pakri (1840) Paldiski (aastani 1933 Baltiski) on linn Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Paldiski
Pankjavitsa
Pankjavitsa (Pangevitsa) on küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis Petseri linnaasunduses.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Pankjavitsa
Pataljon
NATO tingmärk sõbralik pataljon Pataljon on sõjaväeline üksus või allüksus, mis koosneb staabist ja harilikult 3...8 kompaniist või roodust, millele võib lisanduda mõni eriotstarbeline üksik rühm.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Pataljon
Paul Lilleleht
Paul-August Lilleleht VR II/3 (kuni aastani 1935 Paul-August Lilienblatt (5. veebruar 1893 Jäärja vald, Liivimaa kubermang – 11. august 1955 Bratsk, Irkutski oblast, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Paul Lilleleht
Pääsküla
Peeter Suure Merekindluse raudtee Pääsküla jaamahoone Peetri aedlinna kõrgemate ametnike elamu 1915. a Pääsküla on asum Nõmme linnaosas.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Pääsküla
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Pärnu
Põhja-Eesti
Põhja-Eesti on Eesti territooriumi põhjaosa.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Põhja-Eesti
Põhjarinne (Teine maailmasõda)
Põhjarinne (vene keeles Северный фронт) oli Teises maailmasõjas Idarindel võidelnud Nõukogude Liidu väekoondis.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Põhjarinne (Teine maailmasõda)
Põletatud maa taktika
Põletatud maa taktika on sõjaline võte vastase edasiliikumise ja hõivatud alal püsimise raskendamiseks, hävitades kõikvõimaliku eluks vajaliku.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Põletatud maa taktika
Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis
Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis on Eesti Vabariigi riigipea kohustetäitja ametinimetus 1938. aasta põhiseaduse alusel.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis
Penza oblast
Penza oblast (varem ka Pensa oblast) on oblast Venemaal Volga föderaalringkonnas.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Penza oblast
Permi oblast
Permi oblast (aastail 1940–1957 Molotovi oblast) oli haldusüksus Venemaal Volga föderaalringkonnas.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Permi oblast
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Peterburi
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Pihkva
Pihkva oblast
Pihkva oblast on oblast Venemaa loodeosas.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Pihkva oblast
Piirikaitserügemendid
Piirikaitserügemendid (saksa Grenzschutz Regiment) olid Teise maailmasõja ajal 1944.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Piirikaitserügemendid
Piiriomakaitse
Piiriomakaitse oli Teise maailmasõja ajal 1941.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Piiriomakaitse
Pikk Hermann
Pikk Hermann, vaade loodest, 2013. Pikk Hermann on Tallinnas Toompeal asuva Toompea linnuse edelatorn.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Pikk Hermann
Poliitiline Politsei
Poliitiline Politsei (lühend PolPol) oli Eesti Vabariigi põhiseadusliku korra kaitsel 1924–1940 tegutsenud amet.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Poliitiline Politsei
Politsei ja Omakaitse Valitsus
Eesti Omavalitsuse Sisedirektooriumi Politsei ja Omakaitse Valitsus oli Teise maailmasõja ajal Saksamaa okupeeritud Eestis tegutsenud Eesti Omavalitsuse Sisedirektooriumi korrakaitsestruktuur.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Politsei ja Omakaitse Valitsus
Pommitaja
Ilja Muromets Rockwell B-1B Lancer Pommitaja ehk pommituslennuk on sõjalennuk, mida kasutatakse õhus maapealsete sihtmärkide hävitamiseks lennukipommide või õhk-pind tüüpi rakettidega.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Pommitaja
Porhov
Porhov (eesti keeles ka Porkva) on linn Venemaal, Pihkva oblastis, Šeloni jõel.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Porhov
Prangli
Prangli (saksa Wrangelsholm, rootsi Wrangö) on saar Põhja-Eestis Soome lahes.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Prangli
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Punaarmee
Rahvusvaheline õigus
Rahvusvaheline õigus (rahvusvaheline avalik õigus; ingl. k. public international law, law of nations, pr. k. droit international public, sks.k. das Völkerrecht, vene k. международное право) on õigusharu, mis reguleerib riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide käitumist.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Rahvusvaheline õigus
Rannarootslased
Rannarootslased (harvem ka eestirootslased, rootsi keeles estlandssvenskar) olid Eestis keskajast kuni 1944.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Rannarootslased
Rapla
Droonivideo Raplast (oktoober 2021) Rapla (vene keeles Рапла, kuni 1935. aastani saksa keeles Rappel ja vene keeles Раппель) on linn Kesk-Eestis, Rapla maakonna ja Rapla valla halduskeskus.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Rapla
Rügement
Rügement on sõjaväeline üksus, mis koosneb tavaliselt 2–5 pataljonist ning eriotstarbelistest kompaniidest ja rühmadest.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Rügement
Reichsarbeitsdienst
RAD-i lipp RAD-i lipp (naissektsioonid) Reichsarbeitsdienst (RAD, 'riigi tööteenistus') oli ühendus, milles pidi pooleaastase riigitööteenistuse läbima iga Saksa noor enne sõjaväkke astumist.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Reichsarbeitsdienst
Relva-SS
Relva-SS (saksa keeles Waffen-SS) oli natsionaalsotsialistlikku Saksamaad valitseva ainupartei NSDAP sõjalise tiiva Schutzstaffel'i lahinguüksuste nimetus alates 1939.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Relva-SS
Ristleja
Vene mereväe Slava klassi ristleja Ristleja on iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline suur kiirekäiguline lahinguotstarbeline avamere sõjalaev, mille ülesanneteks on võidelda vaenlase pealveesõjalaevadega, lennuvahenditega ja allveelaevadega ning anda tulelööke maismaale, sealhulgas tuletoetust maismaaüksustele.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Ristleja
Rohuküla sadam
296x296px Rohuküla sadam on sadam Eestis, mis asub Lääne maakonnas Haapsalu linnas Rohukülas, ligi 8 km kaugusel Haapsalu keskusest.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Rohuküla sadam
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Rootsi
Ruhnu
Ruhnu (rootsi ja saksa keeles Runö, rannarootsi keeles Ru:n (hääldus rũũn). Vaadatud 03.09.2020., soome keeles 19. sajandil Runosaari) on saar Liivi lahes.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Ruhnu
Saarde vald
Saarde vald on vald Pärnumaa kaguosas.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Saarde vald
Saksa Julgeolekupolitsei ja SD
Saksa Julgeolekupolitsei ja SD oli Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) Eesti kindralkomissariaadi territooriumil tegutsenud repressiivorgan, mille ülesandeks oli elanikkonna poliitilise lojaalsuse kontroll, repressioonid, vastuluure ja Kolmanda Riigi antisemitismipoliitika elluviimine.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Saksa Julgeolekupolitsei ja SD
Saksa Korrapolitsei
Saksa korrapolitsei (saksa keeles Deutsche Ordnungspolizei) oli Saksamaal ajalooliselt välja kujunenud vormiriietust kandev korrakaitsepolitsei.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Saksa Korrapolitsei
Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)
Saksa okupatsioon Eestis oli Eesti ala okupeerimine Saksamaa vägede poolt teise maailmasõja käigus.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)
Saksa okupatsioon Lätis
Saksa okupatsioon Lätis oli Läti ala okupeerimine Saksa relvajõudude poolt Teise maailmasõja käigus aastatel 1941–1944.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Saksa okupatsioon Lätis
Saksa okupatsioon Leedus (1941–1944)
Saksa okupatsioon Leedus (1941–1944) oli Leedu NSV ala okupeerimine Teise maailmasõja käigus.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Saksa okupatsioon Leedus (1941–1944)
Saksa Riik
Saksa Riigi halduskaart 1. jaanuari seisuga aastal 1900 Saksa Riik (saksa keeles Deutsches Reich; 1871–1943) oli saksa kultuuriruumi alasid ühendav riik Kesk-Euroopas.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Saksa Riik
Salmistu
Salmistu on küla Harju maakonnas Kuusalu vallas.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Salmistu
Saratovi oblast
Saratovi oblast (varem ka Saraatovi oblast) on oblast Venemaal Volga föderaalringkonnas.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Saratovi oblast
Sõjalaev
Suured sõjalaevad kiilveerivis Väiksemad sõjalaevad kiilrivis Sõjalaev on mereväe või sarnase eesmärgiga relvastatud organisatsiooni koosseisu kuuluv sõjaliste ülesannete täitmiseks ehitatud või ette valmistatud laev.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Sõjalaev
Sõjatribunal
Sõjatribunal on rahvusvahelise õiguse kohtumõistmise süsteemi osa, mille jurisdiktsiooni alla kuuluvad sõjaväelaste ja sõjategevuse ajal toime pandud inimsusvastaste kuritegude ja sõjakuritegude ning mõnel juhul ka sõjaväe ja sõjaväelaste suhtes toime pandud õigusrikkumiste menetlemine ja õigusemõistmine.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Sõjatribunal
Sõjaväeringkond
Sõjaväeringkond (ka sõjaringkond) on operatiiv-taktikaline territoriaalne sõjaväeüksus, mille koosseisu kuuluvad teatud territooriumil asuvad sõjaväeüksused, väekoondised, sõjaväelised õppeasutused ja eri relvaliikide sõjaväeasutused.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Sõjaväeringkond
Sõrve
Sõrve on küla Harku vallas Harju maakonnas.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Sõrve
Sergei Kingissepp
Sergei Voldemar Kingissepp (16. detsember 1909 Kuressaare – 29. august 1941 Soome laht) oli Nõukogude Liidu julgeolekutöötaja, Viktor Kingissepa poeg.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Sergei Kingissepp
Sinimägede lahing
Sinimägede lahing ehk lahing Tannenbergi liinil (saksa keeles Die Schlacht um die Tannenbergstellung; vene keeles Битва за линию «Танненберг») oli strateegilise tähtsusega kokkupõrge Saksamaa Armeegrupi Narva ja Nõukogude Liidu Leningradi rinde vägede vahel Teise maailmasõja Idarindel.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Sinimägede lahing
Soome laht
Soome laht tuletorn merelt Älvi saar Soome laht on laht Läänemeres.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Soome laht
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Suurbritannia
Tali vald
Tali valla lipp Tali vald oli omavalitsusüksus Pärnu maakonnas enne ühinemist Saarde vallaga 16. oktoobril 2005.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Tali vald
Tallinn teise maailmasõja ajal
Tallinn teise maailmasõja ajal on ülevaade Tallinna linnas ja selle lähiümbruses toimunust teise maailmasõja ajal ning selle tagajärgedest.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Tallinn teise maailmasõja ajal
Tallinna vallutamine (1944)
Tallinna vallutamine oli Nõukogude vägede sõjaline operatsioon Teises maailmasõjas 1944.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Tallinna vallutamine (1944)
Talvesõda
Talvesõda (soome keeles talvisota, rootsi keeles vinterkriget) oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel, osa Teisest maailmasõjast.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Talvesõda
Tankitõrjemiin
Tankitõrjemiin on maamiini tüüp, mida kasutatakse sõidukite (kaasa arvatud tankid ja soomukid) hävitamiseks või kahjustamiseks.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Tankitõrjemiin
Tartu lahing (1944)
Tartu lahinguks loetakse võitlusi, mis peeti Kagu-Eestis 1944.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Tartu lahing (1944)
Tartu maakond
Tartu maakond ehk Tartumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Tartu maakond
Tatari ANSV
Tatari Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (lühinimi Tatari ANSV; tatari keeles Татарстан Автономияле Совет Социалистик Республикасы; vene keeles Татарская Автономная Советская Социалистическая Республика) oli autonoomne vabariik Vene SFNV ja Vene NFSV koosseisus.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Tatari ANSV
Tšerepovets
Tšerepovets on linn Venemaal Vologda oblastis.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Tšerepovets
Täidesaatev võim
Täidesaatev võim on võimude lahususes seadusandliku ja kohtuvõimu kõrval üks kolmest võimust.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Täidesaatev võim
Tööpataljon
Tööpataljonid olid Nõukogude Liidus Teise maailmasõja ajal moodustatud Punaarmee tööüksused, kuhu kuulusid Nõukogu Liidu juhtkonna silmis usaldust mitteväärivate ja seepärast rindele mittesobivate rahvuste, nagu sakslaste, soomlaste, eestlaste, lätlaste, leedulaste jt esindajad.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Tööpataljon
Tõrva
Tõrva on linn Lõuna-Eestis, Tõrva valla keskus.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Tõrva
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Teine maailmasõda
Tihemetsa vald
Pärnu maakonna valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi Tihemetsa vald oli vald Pärnu maakonnas aastail 1939–1950.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Tihemetsa vald
Tiskre
Tiskre on asum Tallinnas Haabersti linnaosas.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Tiskre
Tjumeni oblast
Tjumeni oblast on 1.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Tjumeni oblast
Tondi
Tondi on asum Tallinnas Kristiine linnaosas.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Tondi
Torpeedokaater
USA teise maailmasõja aegne PT patrull- ja torpeedokaater Torpeedokaater on väike kiirekäiguline sõjalaev (sõjandusotstarbeline kaater või kiirkaater), mille põhirelvastuse moodustavad pealveelaevade hävitamiseks mõeldud torpeedod.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Torpeedokaater
Transpordilaev
Teise maailmasõja aegne USA Liberty-klassi transpordilaev Transpordilaev on peamiselt sõjalise otstarbega vedudeks valmistatud või kohandatud sõjalaev-abilaev.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Transpordilaev
Udmurdi ANSV
Udmurdi Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (lühinimi Udmurdi ANSV; udmurdi keeles Удмурт Автономной Советской Социалистической Республика; vene keeles Удмуртская Автономная Советская Социалистическая Республика) oli autonoomne nõukogude sotsialistlik vabariik Vene NFSV koosseisus.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Udmurdi ANSV
Uduküla
Uduküla (18. sajandi kaartidel Uddo) on endine küla Viljandimaal Põltsamaa kihelkonnas Tapiku raba servas Kõpu-Tapiku tee ääres.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Uduküla
Usbeki NSV
Usbeki NSV oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Nõukogude Liidu koosseisus.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Usbeki NSV
Vaimastvere vald
Vaimastvere vald (saksa keeles Gemeinde Waimastfer) oli vald Laiuse kihelkonnas Tartumaal 1866–1939.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Vaimastvere vald
Väegrupi Nord tagalapiirkond
Väegrupi Nord tagalapiirkonna moodustasid 15. märtsist 1941 26. märtsini 1944 Saksamaa väegrupi Nord tagalasse jäänud alad ja nende alade haldamiseks moodustatud sõjaväelised struktuurid, Oberkommando des Heeres alluvuses.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Väegrupi Nord tagalapiirkond
Väegrupp Nord
Väegrupp Nord (saksa keeles Heeresgruppe Nord) oli teise maailmasõja ajal Poola kampaanias ja Nõukogude Liidu vastu idarindel sõdinud Saksa armeegrupp.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Väegrupp Nord
Väekoondis
Väekoondis on mitmest väeosast koosnev väeüksus, kuhu kuuluvad eri väeliikide väeosad või allüksused.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Väekoondis
Ventspils
Ventspils (saksa keeles Windau, eesti keeles Vindavi, liivi keeles Vǟnta) on linn (aastast 1378) Lätis Kurzemes Venta jõe suudmes.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Ventspils
Viljandi vangla
Viljandi vangla oli vangla Viljandi linnas.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Viljandi vangla
Vironia
Vironia on Virumaa ladinakeelne nimi.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Vironia
Virtsu
Virtsu on alevik Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Virtsu poolsaarel.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Virtsu
Virtsu sadam
Ave Maria Mõistlik Ave Maria Mõistlik Virtsu sadam on sadam Virtsus Lääneranna vallas Suure väina idakaldal.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Virtsu sadam
Viru maakond
Viru maakond oli Eesti Vabariigi ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Viru maakond
Vjatšeslav Molotov
Vjatšeslav Mihhailovitš Molotov (vene keeles Вячеслав Михайлович Молотов; tegelik nimi: Vjatšeslav Skrjabin (Скрябин); kasutanud ka pseudonüümi Aleksandr Stepanovitš Potjohhin; 9. märts (25. veebruar vkj) 1890 Kukarka küla, Nolinski maakond, Vjatka kubermang, Venemaa keisririik – 8.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Vjatšeslav Molotov
Vladimir Tributs
Vladimir Tributs (vene keeles Владимир Филиппович Трибуц; 15. juuli/28. juuli 1900 Peterburi – 30. august 1977 Moskva) oli Nõukogude Liidu sõjaväejuht, ta oli aastatel 1937–1947 Balti laevastiku ülem, aastast 1943 admiral.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Vladimir Tributs
Vladimiri oblast
Vladimiri oblast on 1.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Vladimiri oblast
Volgogradi oblast
Volgogradi oblast (aastail 1936–1961 Stalingradi oblast) on 1. järgu haldusüksus Venemaal Lõuna föderaalringkonnas.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Volgogradi oblast
Vologda oblast
Vologda oblast on oblast Venemaal Loode föderaalringkonnas.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Vologda oblast
Wehrmacht
Wehrmachti ''Balkenkreuz'' Wehrmacht (("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe).
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Wehrmacht
Wilhelm Ritter von Leeb
Wilhelm Josef Franz Ritter von Leeb (5. september 1876 – 29. aprill 1956) oli Teise maailmasõja ajal Saksa sõjaväelane ja sõjakurjategija.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja Wilhelm Ritter von Leeb
1. juuli
1.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja 1. juuli
1. veebruar
1.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja 1. veebruar
14. juuli
14.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja 14. juuli
16. august
16.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja 16. august
16. juuni
16.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja 16. juuni
18. armee (Wehrmacht)
18.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja 18. armee (Wehrmacht)
18. september
18.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja 18. september
1939
1939.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja 1939
1941
1941.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja 1941
1942
1942.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja 1942
1943
1943.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja 1943
1944
1944.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja 1944
2. august
2.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja 2. august
20. august
20.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja 20. august
20. eesti diviis
20.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja 20. eesti diviis
207. julgestusdiviis
207.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja 207. julgestusdiviis
21. august
21.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja 21. august
21. oktoober
21.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja 21. oktoober
22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus
22.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja 22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus
22. september
22.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja 22. september
23. august
23.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja 23. august
24. august
24.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja 24. august
24. jaanuar
24.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja 24. jaanuar
24. veebruar
24.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja 24. veebruar
25. juuli
25.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja 25. juuli
254. jalaväediviis
254.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja 254. jalaväediviis
26. juuli
26.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja 26. juuli
26. juuni
26.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja 26. juuni
26. mai
26.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja 26. mai
26. oktoober
26.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja 26. oktoober
27. juuli
27.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja 27. juuli
28. august
28.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja 28. august
29. august
29.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja 29. august
3. august
3.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja 3. august
3. juuli
3.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja 3. juuli
300. Eriotstarbeline Diviis
300.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja 300. Eriotstarbeline Diviis
4. juuli
4.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja 4. juuli
4. Soomusarmee
Saksa 4.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja 4. Soomusarmee
7. august
7.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja 7. august
7. juuli
7.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja 7. juuli
7. veebruar
7.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja 7. veebruar
8. armee (Nõukogude Liit)
8.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja 8. armee (Nõukogude Liit)
8. august
8.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja 8. august
8. Eesti Laskurkorpus
8.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja 8. Eesti Laskurkorpus
8. juuli
8.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja 8. juuli
9. juuli
9.
Vaata Eesti Teises maailmasõjas ja 9. juuli
Vaata ka
Eesti sõjanduse ajalugu
- Balti laevastik
- Balti riikide okupeerimine (1940)
- Balti sõjaväeringkond
- Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum
- Eesti Teises maailmasõjas
- Eesti kaitsejõudude ajalugu
- Erastvere lahing
- Hummuli lahing
- Kaitseväe kalmistu
- Kalev-klassi allveelaevad
- Karksi lahing
- Karuse lahing
- Koluvere lahing
- Kurkse suurõnnetus
- Liivimaa ristisõda
- Madisepäeva lahing
- Mahtra sõda
- Moonsundi lahing
- Narva lahing (1700)
- Narva piiramine (1558)
- Narva piiramine (1704)
- Omakaitse
- Operatsioon Albion
- Paide lahing
- Paide piiramine (1602)
- Rakvere lahing (1603)
- Rootsi lõvi mälestusmärk
- Scoutspataljon
- Viljandi lahing (1602)