Sarnasusi Eesti Töörahva Kommuun ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919)
Eesti Töörahva Kommuun ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919) on 50 ühist asja (Unioonpeedia): Adolf von Seckendorff, Albert-August Tiimann, Anna Leetsmann, Ants Dauman, Artur Vallner, Õigeusu kirik, Eesti kütiväed, Eesti Punaarmee, Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu, Eestimaa kubermang, Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, Finantsspekulatsioon, Gotthilft Traugott Hahn, Haldusüksus, Iisaku vald, Jaan Anvelt, Jaan Poska, Jaanilinna Jumalaema Uinumise kirik, Järve vald, Jõhvi vald (Jõhvi kihelkond), Kompanii tänav, Konstantin Päts, Kreenholmi Manufaktuur, Luterlus, Mäetaguse vald, Mihhail Bleive, Narva, Narva lahing (1918), Nõukogude Venemaa, Nikolai Bežanitski, ..., Oktoobrirevolutsioon, Oskar Ellek, Palermo mets, Peterburi kubermang, Piiskop, Platon (Kulbusch), Punaarmee, Rakvere Ringkonnakohus, Revolutsiooniline Tribunal, Riigistamine, Rohuaia tänav, Tartu Krediidikassa massimõrv, Tartu Peetri kirik, Vabadussõda, Virumaa Töörahva Nõukogu, 15. jaanuar, 26. detsember, 29. november, 4. märts, 8. jaanuar. Laienda indeks (20 rohkem) »
Adolf von Seckendorff
Vabahärra Franz Adolf von Seckendorff (17. märts 1857 Gera – 8. mai 1941 Waldsieversdorf) oli Preisimaa jalaväekindral, 1918.
Adolf von Seckendorff ja Eesti Töörahva Kommuun · Adolf von Seckendorff ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919) ·
Albert-August Tiimann
Albert-August Tiimann (vene keeles Тийман Альберт-Август) (13. jaanuar (ukj) 1889 Narva, Peterburi kubermang – 1942 NSV Liit) oli eesti kommunist ja Eesti Töörahva Kommuuni Narva Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee esimees aastail 1918–1919.
Albert-August Tiimann ja Eesti Töörahva Kommuun · Albert-August Tiimann ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919) ·
Anna Leetsmann
Anna Leetsmann (12. oktoober 1888 Kalvi vald, Virumaa – 5. märts 1942 NSV Liit, hukkus vangistuses) oli Kunda koolis pedagoog, poliitik ning Eesti Ajutise Maanõukogu ainus naissoost ja bolševikust liige.
Anna Leetsmann ja Eesti Töörahva Kommuun · Anna Leetsmann ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919) ·
Ants Dauman
Ants Dauman (läti keeles Ansis Daumanis, vene keeles Анс Эрнестович Дауман, parteiline pseudonüüm Пуйка; 8. detsember (vkj 26. november) 1885 Riia maakond, Liivimaa kubermang – 1. august 1920 Poola) oli enamlasest Venemaa poliitik (sealhulgas Narva linnapea 1917–1918) ja sõjaväelane.
Ants Dauman ja Eesti Töörahva Kommuun · Ants Dauman ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919) ·
Artur Vallner
Artur Vallner (vene keeles Вальнер, Артур Гансович; 18. oktoober 1887 Tallinn – 4. november 1937 Karjala ANSV, Vene NFSV, NSV Liit) oli Eesti (Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu esimees) ja nõukogude poliitik.
Artur Vallner ja Eesti Töörahva Kommuun · Artur Vallner ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919) ·
Õigeusu kirik
Rumeenia õigeusu kiriku peakirik Õigeusu kristlaste protsentuaalne jaotus riigiti Õigeusu kirik (ka ortodoksne kirik; vananenud nimetus ka kreeka-katoliku kirik, mida tänapäeval kasutatakse hoopis teise kiriku kohta) ehk Püha Üleilmne Apostlik-Õigeusu Kirik on 1054.
Õigeusu kirik ja Eesti Töörahva Kommuun · Õigeusu kirik ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919) ·
Eesti kütiväed
Eesti kütiväed ehk Eesti Punased Kütid (vene keeles Красные эстонские стрелки, Эстонская Красная армия) olid Venemaa kodusõjas ja Eesti Vabadussõjas võidelnud eestlastest koosnenud Punaarmee väeosad.
Eesti Töörahva Kommuun ja Eesti kütiväed · Eesti kütiväed ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919) ·
Eesti Punaarmee
Eesti Punaarmee (vene keeles Эстляндская армия, sellest ka nimetus Eesti armee) olid Eesti Vabadussõja ajal Nõukogude Venemaa Punaarmee koosseisus moodustatud ning Punaarmeele allunud Eesti Töörahva Kommuuni relvajõud.
Eesti Punaarmee ja Eesti Töörahva Kommuun · Eesti Punaarmee ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919) ·
Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu
Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu oli Narvas 28.
Eesti Töörahva Kommuun ja Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu · Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919) ·
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Eesti Töörahva Kommuun ja Eestimaa kubermang · Eestimaa kubermang ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919) ·
Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee
Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee (vene keeles Исполнительный комитет Советов Эстляндии) oli 1917.
Eesti Töörahva Kommuun ja Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee · Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919) ·
Finantsspekulatsioon
Finantsspekulatsioon ehk spekulatsioon on finantsinstrumendi ostmine eesmärgiga see suhteliselt lühikese aja pärast kasumiga maha müüa (lühikeseks müümise korral on tehingute järjekord vastupidine ehk kõigepealt müüakse ning seejärel ostetakse).
Eesti Töörahva Kommuun ja Finantsspekulatsioon · Finantsspekulatsioon ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919) ·
Gotthilft Traugott Hahn
Gotthilft Traugott Hahn (13. veebruar (1. veebruar) 1875 Rõuge – 14. jaanuar 1919 mõrvatud Tartu Krediidikassa keldris) oli Eesti vaimulik ja teoloog, usuteaduse professor.
Eesti Töörahva Kommuun ja Gotthilft Traugott Hahn · Gotthilft Traugott Hahn ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919) ·
Haldusüksus
Haldusüksus ehk administratiivüksus on haldusjaotusel põhinev, seaduse ja teiste õigusaktidega kindlaks määratud staatuse, nime ja piiridega üksus, mille territooriumi ulatuses teostatakse riiklikku või omavalitsuslikku haldamist.
Eesti Töörahva Kommuun ja Haldusüksus · Haldusüksus ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919) ·
Iisaku vald
Iisaku vald oli vald Ida-Viru maakonna lõunaosas.
Eesti Töörahva Kommuun ja Iisaku vald · Iisaku vald ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919) ·
Jaan Anvelt
Jaan Anvelt (vene keeles Ян Янович Анвельт; 18. aprill 1884 Viljandimaa, Võisiku vald, Oorgu – 11. detsember 1937 Moskva) oli jurist, bolševistlik poliitik, revolutsionäär, publitsist ja kirjanik (kasutas pseudonüüme Eessaare Aadu ja K. Maatamees).
Eesti Töörahva Kommuun ja Jaan Anvelt · Jaan Anvelt ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919) ·
Jaan Poska
Paul Raua maal (1929) Jaan Poska maja Kadriorus Jaan Poska hauakivi on Siselinna kalmistul perekond Poska rahulas vasakult teine Jaan Poska (24. jaanuar 1866 (vkj 12. jaanuar) Kirikuküla Laiuse vald, Laiuse kihelkond – 7. märts 1920 Tallinn Eesti Vabariik) oli Eesti poliitik.
Eesti Töörahva Kommuun ja Jaan Poska · Jaan Poska ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919) ·
Jaanilinna Jumalaema Uinumise kirik
Jumalaema Uinumise kirik (esiplaanil) Jumalaema Uinumise kirik (paremal) 20. sajandi alguses Jumalaema Uinumise kirik (vene keeles Церковь во имя Успения Пресвятой Богородицы) on õigeusu kirik Jaanilinnas.
Eesti Töörahva Kommuun ja Jaanilinna Jumalaema Uinumise kirik · Jaanilinna Jumalaema Uinumise kirik ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919) ·
Järve vald
Virumaa valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi Järve vald (saksa keeles Türpsal) oli vald Jõhvi kihelkonnas Viru kreisis ja Viru maakonnas, aastatel 1866 (vaadatud 20.02.2016)–1939.
Eesti Töörahva Kommuun ja Järve vald · Järve vald ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919) ·
Jõhvi vald (Jõhvi kihelkond)
Virumaa valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi Jõhvi vald (saksa keeles Jewe) oli vald Virumaal Jõhvi kihelkonnas Viru kreisis ja Viru maakonnas, aastatel 1866 (vaadatud 20.02.2016)–1939 Valla pindala oli 209 km² ja elanikke oli 3250 (1934. aasta seisuga).
Eesti Töörahva Kommuun ja Jõhvi vald (Jõhvi kihelkond) · Jõhvi vald (Jõhvi kihelkond) ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919) ·
Kompanii tänav
Kompanii tänav (saksa keeles Kompagniestraße, aastatel 1949–1989 Hariduse tänav) asub Tartus, ühendab Raekoja platsi ja Munga tänavat ning on umbes 220 meetrit pikk.
Eesti Töörahva Kommuun ja Kompanii tänav · Kompanii tänav ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919) ·
Konstantin Päts
Konstantin Päts (23. veebruar 1874 Tahkuranna vald, Pärnumaa – 18. jaanuar 1956 Buraševo, Kalinini oblast, Venemaa (end. NSVL)) oli riigitegelane, jurist, ajakirjanik, aastatel 1918–1940 üks mõjuvõimsamaid Eesti Vabariigi poliitikuid ja Eesti esimene president (1938–1940).
Eesti Töörahva Kommuun ja Konstantin Päts · Konstantin Päts ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919) ·
Kreenholmi Manufaktuur
Kreenholmi Manufaktuuri Georgi vabriku hoone Kreenholmi Manufaktuur oli aastatel 1857–2010 tegutsenud tekstiilitööstusettevõte, mis rajati Eestimaa kubermangus Joala mõisas Kreenholmi saarele.
Eesti Töörahva Kommuun ja Kreenholmi Manufaktuur · Kreenholmi Manufaktuur ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919) ·
Luterlus
Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.
Eesti Töörahva Kommuun ja Luterlus · Luterlus ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919) ·
Mäetaguse vald
Mäetaguse vald oli vald Ida-Viru maakonnas.
Eesti Töörahva Kommuun ja Mäetaguse vald · Mäetaguse vald ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919) ·
Mihhail Bleive
Mihhail Bleive Mihhail Bleive (vene keeles Михаил Иванович Блейве; kirjanduses ka Michael Bleive (Bleiwe), eestipäraselt Mihkel Bleive; 29. oktoober 1873 Olustvere, Viljandi kreis – 14. jaanuar 1919 Tartu) oli õigeusu ülempreester ja märter.
Eesti Töörahva Kommuun ja Mihhail Bleive · Mihhail Bleive ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919) ·
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Eesti Töörahva Kommuun ja Narva · Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919) ja Narva ·
Narva lahing (1918)
Narva lahing toimus 28. novembril 1918 Narva linna juures sellest lahkuvate Saksa väeüksuste, 4. jalaväepolgu ja Nõukogude Venemaa Punaarmee, sealhulgas selle koosseisus olnud Eesti kütivägede vahel, millega algas Eesti Vabadussõda.
Eesti Töörahva Kommuun ja Narva lahing (1918) · Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919) ja Narva lahing (1918) ·
Nõukogude Venemaa
Nõukogude Venemaaks (vene keeles Российская Советская Республика) nimetatakse mitteametlikult Venemaad alates Venemaa Nõukogude Vabariigi väljakuulutamisest II Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi seadlusega 7. novembril (vkj 25. oktoobril) 1917 kuni 30. detsembrini 1922, mil sellest sai liiduvabariik Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu koosseisus (19. juulist 1918 kandis see ametlikku nime Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik).
Eesti Töörahva Kommuun ja Nõukogude Venemaa · Nõukogude Venemaa ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919) ·
Nikolai Bežanitski
Nikolai Bežanitski (vene keeles Николай Стефанович Бежаницкий; 14. detsember 1859 Priipalu, Kuigatsi vald, Tartu kreis – 14. jaanuar 1919 Tartu) oli õigeusu püha preestermärter.
Eesti Töörahva Kommuun ja Nikolai Bežanitski · Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919) ja Nikolai Bežanitski ·
Oktoobrirevolutsioon
Boriss Kustodijev. "Bolševik". Õlimaal lõuendil, 1920. Moskva, Tretjakovi galerii Oktoobrirevolutsioon ehk oktoobripööre, nõukogude terminiga Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon oli Petrogradis 6.–8.
Eesti Töörahva Kommuun ja Oktoobrirevolutsioon · Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919) ja Oktoobrirevolutsioon ·
Oskar Ellek
Oskar Ellek (vene keeles Эллек Оскар Генрихович) (1875 - 1933 Leningrad, NSV Liit) oli eesti kommunist, Eesti Töörahva Kommuuni kontrrevolutsioniga võitlemise kommisjoni Narwa osakonna esimees.
Eesti Töörahva Kommuun ja Oskar Ellek · Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919) ja Oskar Ellek ·
Palermo mets
Palermo mets on parkmets Rakvere lõunaosas Palermo linnaosas.
Eesti Töörahva Kommuun ja Palermo mets · Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919) ja Palermo mets ·
Peterburi kubermang
Peterburi kubermang (vene keeles Санкт-Петербургская губерния, 1914–1924 Петроградская губерния, 1924–1927 Ленинградская губерния) oli haldusüksus Venemaa keisririigis ja Vene SFNV-s ja NSV Liidus, aastatel 1710–1927.
Eesti Töörahva Kommuun ja Peterburi kubermang · Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919) ja Peterburi kubermang ·
Piiskop
Õigeusu kiriku piiskopi mitra Piiskop (laenu algallikas on vanakreeka sõna ἐπίσκοπος episkopos 'ülevaataja') on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik, piiskopkonna koguduste ülevaataja.
Eesti Töörahva Kommuun ja Piiskop · Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919) ja Piiskop ·
Platon (Kulbusch)
Platon (kodanikunimega Paul Kulbusch; 25. juuli (vkj 13. juuli) 1869 Pootsi – 14. jaanuar 1919 Tartu) oli eesti õigeusu vaimulik, aastatel 1918–1919 Tallinna vikaarpiiskop.
Eesti Töörahva Kommuun ja Platon (Kulbusch) · Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919) ja Platon (Kulbusch) ·
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Eesti Töörahva Kommuun ja Punaarmee · Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919) ja Punaarmee ·
Rakvere Ringkonnakohus
Rakvere Ringkonnakohus oli Eesti kohtusüsteemi 2.
Eesti Töörahva Kommuun ja Rakvere Ringkonnakohus · Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919) ja Rakvere Ringkonnakohus ·
Revolutsiooniline Tribunal
Revolutsioonilise Tribunali istungit kajastav illustratsioon Charles-Aimé Daubani teosest "La démagogie en 1793 à Paris, ou Histoire, jour par jour, de l'année 1793" Revolutsiooniline Tribunal (prantsuse keeles Tribunal révolutionnaire) oli Prantsuse revolutsiooni ajal tegutsenud ja Rahvuskonvendi loodud kohus, mis tegeles poliitiliste süütegudega.
Eesti Töörahva Kommuun ja Revolutsiooniline Tribunal · Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919) ja Revolutsiooniline Tribunal ·
Riigistamine
Riigistamine ehk natsionaliseerimine on protsess, mille läbi riik omandab eraomanikele kuuluva vara.
Eesti Töörahva Kommuun ja Riigistamine · Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919) ja Riigistamine ·
Rohuaia tänav
Rohuaia tänav on või oli mitmes Eesti asulas.
Eesti Töörahva Kommuun ja Rohuaia tänav · Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919) ja Rohuaia tänav ·
Tartu Krediidikassa massimõrv
Tartu Krediidikassas hukatud Tartu Krediidikassa massimõrv oli 14. jaanuaril 1919 Tartus endise Krediidikassa keldris Kompanii tänav 3 läbi viidud hukkamine, mille ohvriks langes 19 inimest.
Eesti Töörahva Kommuun ja Tartu Krediidikassa massimõrv · Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919) ja Tartu Krediidikassa massimõrv ·
Tartu Peetri kirik
Tartu Peetri kirik on luteri kirik Tartus Emajõe ürgoru nõlval aadressil Narva maantee 104.
Eesti Töörahva Kommuun ja Tartu Peetri kirik · Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919) ja Tartu Peetri kirik ·
Vabadussõda
Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.
Eesti Töörahva Kommuun ja Vabadussõda · Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919) ja Vabadussõda ·
Virumaa Töörahva Nõukogu
Virumaa Töörahva Nõukogu oli 1917.
Eesti Töörahva Kommuun ja Virumaa Töörahva Nõukogu · Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919) ja Virumaa Töörahva Nõukogu ·
15. jaanuar
15.
15. jaanuar ja Eesti Töörahva Kommuun · 15. jaanuar ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919) ·
26. detsember
26.
26. detsember ja Eesti Töörahva Kommuun · 26. detsember ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919) ·
29. november
29.
29. november ja Eesti Töörahva Kommuun · 29. november ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919) ·
4. märts
4.
4. märts ja Eesti Töörahva Kommuun · 4. märts ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919) ·
8. jaanuar
8.
8. jaanuar ja Eesti Töörahva Kommuun · 8. jaanuar ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919) ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eesti Töörahva Kommuun ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919) ühist
- Millised on sarnasused Eesti Töörahva Kommuun ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919)
Võrdlus Eesti Töörahva Kommuun ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919)
Eesti Töörahva Kommuun on 143 suhted, samas Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919) 64. Kuna neil ühist 50, Jaccard indeks on 24.15% = 50 / (143 + 64).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eesti Töörahva Kommuun ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919). Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: