Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Eesti ajalugu ja Vabadussõda
Eesti ajalugu ja Vabadussõda on 93 ühist asja (Unioonpeedia): Ago Pajur, Ajutine Valitsus (Venemaa), Alūksne, Aleksander Tõnisson, Ameerika Ühendriigid, Andres Larka, Antant, Autonoomia, Balti Hertsogiriik, Balti laevastik, Baltisakslased, Bolševikud, Brest-Litovski rahuleping, De facto, Eesti, Eesti Ajutine Valitsus, Eesti rahvusväeosad, Eesti Töörahva Kommuun, Eesti Vabariik 100, Eestimaa kubermang, Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, Eestimaa Päästekomitee, Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, Eestlaste meeleavaldus Petrogradis, Enn Tarvel, Esimene maailmasõda, Gattšina, Ingeri, Jaan Anvelt, ..., Jaan Tõnisson, Jüri Vilms, Johan Laidoner, Kaitseseisukord, Kārlis Ulmanis, Konstantin Päts, Landesveeri sõda, Läänemeri, Läti, Liivimaa kubermang, Loodearmee, Manifest kõigile Eestimaa rahvastele, Narva, Narva-Jõesuu, Nõukogude Venemaa, Otto Strandman, Paju lahing, Põhja-Eesti, Põhjakorpus, Peipsi järv, Peterburi, Petseri, Pihkva, Prantsusmaa, Punaarmee, Rakvere, Rüdiger von der Goltz, Riia, Riigivanema auhind, Saaremaa, Saaremaa mäss, Saksamaa, Salatsi jõgi, Säde jõgi, Suurbritannia, Tartu, Tartu rahu, Tõnu-Andrus Tannberg, Vabadussõda, Valga (Liivimaa), Valga–Koidula raudteelõik, Valmiera, Vastseliina, Võnnu lahing, Võru, Veebruarirevolutsioon, Venemaa Keisririik, Viktor Kingissepp, Vilnius, Virtsu, 11. november, 12. jaanuar, 14. jaanuar, 16. juuni, 18. jaanuar, 18. september, 2. veebruar, 24. veebruar, 28. jaanuar, 28. november, 29. jaanuar, 3. jaanuar, 7. jaanuar. Laienda indeks (63 rohkem) »
Ago Pajur
Ago Pajur (sündinud 24. märtsil 1962 Türil) on Eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud, alates 1999.
Ago Pajur ja Eesti ajalugu · Ago Pajur ja Vabadussõda ·
Ajutine Valitsus (Venemaa)
Venemaa Ajutine Valitsus oli Venemaal pärast veebruarirevolutsiooni 1917.
Ajutine Valitsus (Venemaa) ja Eesti ajalugu · Ajutine Valitsus (Venemaa) ja Vabadussõda ·
Alūksne
Alūksne on linn Lätis Vidzemes, Alūksne piirkonna keskus.
Alūksne ja Eesti ajalugu · Alūksne ja Vabadussõda ·
Aleksander Tõnisson
Aleksander Tõnisson VR I/1 (17. aprill 1875 Pööra küla, Härjanurme vald, Tartumaa – 30. juuni 1941, arvatavasti Tallinna lähistel) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor, 1918), 1934–1939 Tartu linnapea ja 1939–1940 Tallinna ülemlinnapea.
Aleksander Tõnisson ja Eesti ajalugu · Aleksander Tõnisson ja Vabadussõda ·
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Ameerika Ühendriigid ja Eesti ajalugu · Ameerika Ühendriigid ja Vabadussõda ·
Andres Larka
Andres Larka VR I/1 (5. märts 1879 Pilistvere, Kabala vald, Viljandimaa – 8. jaanuar 1943 Malmõž, Kirovi oblast, Nõukogude Liit) oli Eesti sõjaväelane ja poliitik, Eesti Vabadussõjalaste Liidu esimees ja riigivanema kandidaat 1934.
Andres Larka ja Eesti ajalugu · Andres Larka ja Vabadussõda ·
Antant
Sõjalised liidud 1914. aastal Antant (inglise keeles Triple Entente, prantsuse keeles Triple-Entente, vene keeles Антанта) oli 31. augustil 1907 sõlmitud liit Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel.
Antant ja Eesti ajalugu · Antant ja Vabadussõda ·
Autonoomia
Maarianhamina Autonoomia (kreeka keeles autos 'ise', nomos 'seadus') on osaline iseseisvus, mis on antud osale riigi territooriumist, näiteks ühele rahvusele.
Autonoomia ja Eesti ajalugu · Autonoomia ja Vabadussõda ·
Balti Hertsogiriik
Ühendatud Balti Hertsogiriik (saksa keeles Vereinigtes Baltisches Herzogtum, läti keeles Apvienotā Baltijas hercogiste) oli riik, mille Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa ja Kuramaa rüütelkonnad kavatsesid 1918 rajada praeguse Eesti ja Läti territooriumile.
Balti Hertsogiriik ja Eesti ajalugu · Balti Hertsogiriik ja Vabadussõda ·
Balti laevastik
Balti laevastik, tänapäevase täispika nimega Kahe Punalipuline Balti laevastik (vene keeles Дважды Краснознамённый Балтийский флот, lühend ДКБФ), on Läänemerel tegutsev Venemaa Föderatsiooni mereväe laevastikukoondis.
Balti laevastik ja Eesti ajalugu · Balti laevastik ja Vabadussõda ·
Baltisakslased
Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).
Baltisakslased ja Eesti ajalugu · Baltisakslased ja Vabadussõda ·
Bolševikud
Bolševikud ehk enamlased (vene keeles большевики) olid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei radikaalse tiiva esindajad.
Bolševikud ja Eesti ajalugu · Bolševikud ja Vabadussõda ·
Brest-Litovski rahuleping
Brest-Litovski rahuleping oli rahuleping, mis kirjutati alla 3. märtsil 1918 Brest-Litovskis Venemaa Nõukogude Vabariigi ja Nelikliidu (Keskriikide) vahel Venemaa Esimesest maailmasõjast väljumise kohta.
Brest-Litovski rahuleping ja Eesti ajalugu · Brest-Litovski rahuleping ja Vabadussõda ·
De facto
De facto (ladina keeles 'tegelikult', 'faktiliselt') tähendab midagi tegelikkuses eksisteerivat või toimunut, mis aga pole seadusega kinnistatud või fikseeritud.
De facto ja Eesti ajalugu · De facto ja Vabadussõda ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Eesti ajalugu · Eesti ja Vabadussõda ·
Eesti Ajutine Valitsus
Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruarist 1918 – 8. maini 1919.
Eesti Ajutine Valitsus ja Eesti ajalugu · Eesti Ajutine Valitsus ja Vabadussõda ·
Eesti rahvusväeosad
Eesti rahvusväeosad olid 1917.
Eesti ajalugu ja Eesti rahvusväeosad · Eesti rahvusväeosad ja Vabadussõda ·
Eesti Töörahva Kommuun
Eesti Töörahva Kommuun (ka Eesti Töörahwa Kommuna (lühend ETK); ka Eestimaa Töörahva Kommuun; vene keeles Эстляндская трудовая коммуна, ЭТК) oli Narvas 29. novembril 1918 välja kuulutatud ja kuni 18. jaanuarini 1919 eksisteerinud administratiivüksus, omanimetusega nõukogude vabariik ja tegelikult Nõukogude Venemaa "ripatsriik" (enamik riigile omaseid tunnuseid puudus).
Eesti Töörahva Kommuun ja Eesti ajalugu · Eesti Töörahva Kommuun ja Vabadussõda ·
Eesti Vabariik 100
"Eesti Vabariik 100" (lühemalt EV 100) oli kultuuriprogramm, millega tähistati Eesti iseseisvumise ja Eesti Vabariigi 100. aastapäeva aprillist 2017 kuni veebruarini 2020.
Eesti Vabariik 100 ja Eesti ajalugu · Eesti Vabariik 100 ja Vabadussõda ·
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Eesti ajalugu ja Eestimaa kubermang · Eestimaa kubermang ja Vabadussõda ·
Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu
Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, mitteametlikult tuntud ka kui (Ajutine) Maanõukogu, Eesti Maanõukogu, (Eesti) Maapäev, Eestimaa kubermangu ajutine semstvonõukogu, oli 1917.
Eesti ajalugu ja Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu · Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu ja Vabadussõda ·
Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee
Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee (vene keeles Исполнительный комитет Советов Эстляндии) oli 1917.
Eesti ajalugu ja Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee · Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee ja Vabadussõda ·
Eestimaa Päästekomitee
Eestimaa Päästekomitee (ka Eestimaa Päästmise Komitee) oli 19.
Eesti ajalugu ja Eestimaa Päästekomitee · Eestimaa Päästekomitee ja Vabadussõda ·
Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee
Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee (vene Военно-революционный комитет Эстляндской губернии) oli 22.
Eesti ajalugu ja Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee · Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee ja Vabadussõda ·
Eestlaste meeleavaldus Petrogradis
Eestlaste demonstratsioon Petrogradis oli 1917.
Eesti ajalugu ja Eestlaste meeleavaldus Petrogradis · Eestlaste meeleavaldus Petrogradis ja Vabadussõda ·
Enn Tarvel
Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; 31. juulil 1932 Metsiku küla – 22. september 2021) oli eesti ajaloolane.
Eesti ajalugu ja Enn Tarvel · Enn Tarvel ja Vabadussõda ·
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Eesti ajalugu ja Esimene maailmasõda · Esimene maailmasõda ja Vabadussõda ·
Gattšina
Gattšina sõjaväekaardil (1913) Gattšina (traditsiooniline nimekuju Gatšina; vene keeles Гатчина, soome keeles Hatsina) on linn Venemaal Leningradi oblastis, Gattšina rajooni halduskeskus.
Eesti ajalugu ja Gattšina · Gattšina ja Vabadussõda ·
Ingeri
Ingeri (kollane) Peterburis ja seda ümbritsevas Leningradi oblastis, mille halduskeskus Gattšina linn on tähistatud punase täpiga Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.
Eesti ajalugu ja Ingeri · Ingeri ja Vabadussõda ·
Jaan Anvelt
Jaan Anvelt (vene keeles Ян Янович Анвельт; 18. aprill 1884 Viljandimaa, Võisiku vald, Oorgu – 11. detsember 1937 Moskva) oli jurist, bolševistlik poliitik, revolutsionäär, publitsist ja kirjanik (kasutas pseudonüüme Eessaare Aadu ja K. Maatamees).
Eesti ajalugu ja Jaan Anvelt · Jaan Anvelt ja Vabadussõda ·
Jaan Tõnisson
Jaan Tõnisson (10.vkj / 22. detsember 1868 Surva küla, Viljandi vald – ? Tallinn?) oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane.
Eesti ajalugu ja Jaan Tõnisson · Jaan Tõnisson ja Vabadussõda ·
Jüri Vilms
Jüri Vilms (13. märts (vkj 1. märts) 1889 Arkma küla, Kabala vald, Pilistvere kihelkond – arvatavasti 2. mai 1918 Hauho vald, Soome), oli Eesti riigimees, Eesti esimene kohtuminister, Eestimaa Päästekomitee liige 1918.
Eesti ajalugu ja Jüri Vilms · Jüri Vilms ja Vabadussõda ·
Johan Laidoner
Johan Laidoner (12. veebruar 1884 Vardja, Viiratsi vald, Viljandimaa – 13. märts 1953 Vladimiri keskvangla, Vladimir, NSV Liit) oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik.
Eesti ajalugu ja Johan Laidoner · Johan Laidoner ja Vabadussõda ·
Kaitseseisukord
Eesti Vabariigis kehtis sõjaseisukord 1918–1920, 1924–1926 ja 1934–1940.
Eesti ajalugu ja Kaitseseisukord · Kaitseseisukord ja Vabadussõda ·
Kārlis Ulmanis
Kārlis Augusts Vilhelms Ulmanis (4. september 1877 praegune Bērze vald, Dobele piirkond – 20. september 1942 Krasnovodski vangla, NSV Liit) oli Läti poliitik, president aastail 1936–1940.
Eesti ajalugu ja Kārlis Ulmanis · Kārlis Ulmanis ja Vabadussõda ·
Konstantin Päts
Konstantin Päts (23. veebruar 1874 Tahkuranna vald, Pärnumaa – 18. jaanuar 1956 Buraševo, Kalinini oblast, Venemaa (end. NSVL)) oli riigitegelane, jurist, ajakirjanik, aastatel 1918–1940 üks mõjuvõimsamaid Eesti Vabariigi poliitikuid ja Eesti esimene president (1938–1940).
Eesti ajalugu ja Konstantin Päts · Konstantin Päts ja Vabadussõda ·
Landesveeri sõda
Landesveeri sõda ehk Landeswehri sõda oli Eesti Vabadussõja raames 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 kestnud sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus ka baltisakslastest koosnev väekoondis Landeswehr (saksa keeles Maavägi).
Eesti ajalugu ja Landesveeri sõda · Landesveeri sõda ja Vabadussõda ·
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Eesti ajalugu ja Läänemeri · Läänemeri ja Vabadussõda ·
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Eesti ajalugu ja Läti · Läti ja Vabadussõda ·
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Eesti ajalugu ja Liivimaa kubermang · Liivimaa kubermang ja Vabadussõda ·
Loodearmee
Loodearmee (vene keeles Северо-Западная армия (СЗА)) oli Venemaa kodusõjas ja Eesti Vabadussõjas osalenud endise Venemaa keiserliku armee sõjaväelastest ja vabatahtlikest moodustatud väekoondis.
Eesti ajalugu ja Loodearmee · Loodearmee ja Vabadussõda ·
Manifest kõigile Eestimaa rahvastele
Manifest Eestimaa rahvastele algses sõnastuses, kuupäevaga 21. veebruar 1918, nagu seda levitati enne 24. veebruari 1918 Manifest kõigile Eestimaa rahvastele avaldatuna ajalehes Teataja 25. veebruaril 1918 Eesti Vabariigi väljakuulutamise tähistamine Pärnus Manifest kõigile Eestimaa rahvastele ehk Eesti iseseisvuse manifest on dokument, mille alusel loodi 1918.
Eesti ajalugu ja Manifest kõigile Eestimaa rahvastele · Manifest kõigile Eestimaa rahvastele ja Vabadussõda ·
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Eesti ajalugu ja Narva · Narva ja Vabadussõda ·
Narva-Jõesuu
Narva-Jõesuu (saksa keeles varem Hungerburg, Narwa-Mündung; vene keeles varem Гунгербург, Усть-Нарoва) on linnasisene linn Ida-Viru maakonnas omavalitsuslikus Narva-Jõesuu linnas.
Eesti ajalugu ja Narva-Jõesuu · Narva-Jõesuu ja Vabadussõda ·
Nõukogude Venemaa
Nõukogude Venemaaks (vene keeles Российская Советская Республика) nimetatakse mitteametlikult Venemaad alates Venemaa Nõukogude Vabariigi väljakuulutamisest II Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi seadlusega 7. novembril (vkj 25. oktoobril) 1917 kuni 30. detsembrini 1922, mil sellest sai liiduvabariik Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu koosseisus (19. juulist 1918 kandis see ametlikku nime Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik).
Eesti ajalugu ja Nõukogude Venemaa · Nõukogude Venemaa ja Vabadussõda ·
Otto Strandman
Otto August Strandman VR III/1 (30. november 1875 Vandu küla, Undla vald, Virumaa – 5. veebruar 1941 Kadrina) oli Eesti poliitik ja diplomaat.
Eesti ajalugu ja Otto Strandman · Otto Strandman ja Vabadussõda ·
Paju lahing
Paju lahing oli Eesti Vabadussõja ajal 31.
Eesti ajalugu ja Paju lahing · Paju lahing ja Vabadussõda ·
Põhja-Eesti
Põhja-Eesti on Eesti territooriumi põhjaosa.
Eesti ajalugu ja Põhja-Eesti · Põhja-Eesti ja Vabadussõda ·
Põhjakorpus
Põhjaarmee üksik Põhjakorpus Vene valgekaartlaste väekoondis Vene kodusõjas.
Eesti ajalugu ja Põhjakorpus · Põhjakorpus ja Vabadussõda ·
Peipsi järv
Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.
Eesti ajalugu ja Peipsi järv · Peipsi järv ja Vabadussõda ·
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Eesti ajalugu ja Peterburi · Peterburi ja Vabadussõda ·
Petseri
Petseri on linn Venemaa Pihkva oblastis Eesti-Venemaa kontrolljoone lähedal.
Eesti ajalugu ja Petseri · Petseri ja Vabadussõda ·
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Eesti ajalugu ja Pihkva · Pihkva ja Vabadussõda ·
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Eesti ajalugu ja Prantsusmaa · Prantsusmaa ja Vabadussõda ·
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Eesti ajalugu ja Punaarmee · Punaarmee ja Vabadussõda ·
Rakvere
Droonivideo Rakvere linnusest ja linnast 2022. aasta veebruaris Turu plats Rakvere (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene keeles Rakovor) on linn Lääne-Viru maakonnas, maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus.
Eesti ajalugu ja Rakvere · Rakvere ja Vabadussõda ·
Rüdiger von der Goltz
Rüdiger von der Goltz (1918) Krahv Gustav Adolf Joachim Rüdiger von der Goltz (8. detsember 1865 Züllichau, Brandenburg – 4. november 1946 Bernbeuer, Baieri) oli Saksamaa sõjaväelane, auastmelt kindralleitnant.
Eesti ajalugu ja Rüdiger von der Goltz · Rüdiger von der Goltz ja Vabadussõda ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Eesti ajalugu ja Riia · Riia ja Vabadussõda ·
Riigivanema auhind
Riigivanema auhind oli Eesti kirjandusauhind, mida anti aastail 1934–1937.
Eesti ajalugu ja Riigivanema auhind · Riigivanema auhind ja Vabadussõda ·
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Eesti ajalugu ja Saaremaa · Saaremaa ja Vabadussõda ·
Saaremaa mäss
Saaremaa mäss (ka Saaremaa ülestõus) oli Eesti Ajutise Valitsuse ja mõisnikevastane mäss Saare maakonnas 1919.
Eesti ajalugu ja Saaremaa mäss · Saaremaa mäss ja Vabadussõda ·
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Eesti ajalugu ja Saksamaa · Saksamaa ja Vabadussõda ·
Salatsi jõgi
Salatsi jõe suue Salatsis. Salatsi (läti Salaca, saksa Salis) on jõgi Lätis.
Eesti ajalugu ja Salatsi jõgi · Salatsi jõgi ja Vabadussõda ·
Säde jõgi
Sild üle Säde jõe Valmiera ja Ruhja vahelisel maanteel. Säde jõgi ka Seda jõgi, (läti k. Sedas upe; saksa k. Sedde Fluss) on 60 km pikkune jõgi Läti põhjaosas, Vidzemes, mis suubub Burtnieki ehk Asti järve (ka Astijärv, Astigerwe).
Eesti ajalugu ja Säde jõgi · Säde jõgi ja Vabadussõda ·
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Eesti ajalugu ja Suurbritannia · Suurbritannia ja Vabadussõda ·
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Eesti ajalugu ja Tartu · Tartu ja Vabadussõda ·
Tartu rahu
Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.
Eesti ajalugu ja Tartu rahu · Tartu rahu ja Vabadussõda ·
Tõnu-Andrus Tannberg
Tõnu-Andrus Tannberg (sündinud 22. septembril 1961 Rakveres) on Eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli Eesti ajaloo professor, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2012).
Eesti ajalugu ja Tõnu-Andrus Tannberg · Tõnu-Andrus Tannberg ja Vabadussõda ·
Vabadussõda
Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.
Eesti ajalugu ja Vabadussõda · Vabadussõda ja Vabadussõda ·
Valga (Liivimaa)
Valga oli linn Liivimaa kubermangus kuni 1920.
Eesti ajalugu ja Valga (Liivimaa) · Vabadussõda ja Valga (Liivimaa) ·
Valga–Koidula raudteelõik
Valga–Koidula raudteelõik on raudtee Eestis.
Eesti ajalugu ja Valga–Koidula raudteelõik · Vabadussõda ja Valga–Koidula raudteelõik ·
Valmiera
Valmiera (eesti keeles Volmari, saksa keeles Wolmar) on linn Lätis Vidzemes, Valmiera piirkonna keskus.
Eesti ajalugu ja Valmiera · Vabadussõda ja Valmiera ·
Vastseliina
Vastseliina on alevik Võru maakonnas Võru vallas.
Eesti ajalugu ja Vastseliina · Vabadussõda ja Vastseliina ·
Võnnu lahing
Võnnu lahing (läti keeles Cēsu kaujas) toimus 19. kuni 23. juunini 1919 Cēsise (eesti keeles Võnnu) lähistel Põhja-Lätis eestlaste ja Saksa Landeswehri vahel, Landesveeri sõjas.
Eesti ajalugu ja Võnnu lahing · Võnnu lahing ja Vabadussõda ·
Võru
Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.
Eesti ajalugu ja Võru · Võru ja Vabadussõda ·
Veebruarirevolutsioon
Veebruarirevolutsioon oli esimene 1917. aasta revolutsioonidest Venemaal.
Eesti ajalugu ja Veebruarirevolutsioon · Vabadussõda ja Veebruarirevolutsioon ·
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Eesti ajalugu ja Venemaa Keisririik · Vabadussõda ja Venemaa Keisririik ·
Viktor Kingissepp
Viktor Kingissepp (12. / ukj 24. märts 1888 Kaarma-Suure vald Kaarma kihelkond Saaremaa Liivimaa kubermang, Venemaa keisririik – 3. mai 1922 Tallinn) oli kommunistlik revolutsionäär, Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht.
Eesti ajalugu ja Viktor Kingissepp · Vabadussõda ja Viktor Kingissepp ·
Vilnius
Vilnius (poola keeles Wilno, valgevene keeles Вільня, jidiši keeles ווילנע) on Leedu pealinn.
Eesti ajalugu ja Vilnius · Vabadussõda ja Vilnius ·
Virtsu
Virtsu on alevik Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Virtsu poolsaarel.
Eesti ajalugu ja Virtsu · Vabadussõda ja Virtsu ·
11. november
11.
11. november ja Eesti ajalugu · 11. november ja Vabadussõda ·
12. jaanuar
12.
12. jaanuar ja Eesti ajalugu · 12. jaanuar ja Vabadussõda ·
14. jaanuar
14.
14. jaanuar ja Eesti ajalugu · 14. jaanuar ja Vabadussõda ·
16. juuni
16.
16. juuni ja Eesti ajalugu · 16. juuni ja Vabadussõda ·
18. jaanuar
18.
18. jaanuar ja Eesti ajalugu · 18. jaanuar ja Vabadussõda ·
18. september
18.
18. september ja Eesti ajalugu · 18. september ja Vabadussõda ·
2. veebruar
2.
2. veebruar ja Eesti ajalugu · 2. veebruar ja Vabadussõda ·
24. veebruar
24.
24. veebruar ja Eesti ajalugu · 24. veebruar ja Vabadussõda ·
28. jaanuar
28.
28. jaanuar ja Eesti ajalugu · 28. jaanuar ja Vabadussõda ·
28. november
28.
28. november ja Eesti ajalugu · 28. november ja Vabadussõda ·
29. jaanuar
29.
29. jaanuar ja Eesti ajalugu · 29. jaanuar ja Vabadussõda ·
3. jaanuar
3.
3. jaanuar ja Eesti ajalugu · 3. jaanuar ja Vabadussõda ·
7. jaanuar
7.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eesti ajalugu ja Vabadussõda ühist
- Millised on sarnasused Eesti ajalugu ja Vabadussõda
Võrdlus Eesti ajalugu ja Vabadussõda
Eesti ajalugu on 1074 suhted, samas Vabadussõda 360. Kuna neil ühist 93, Jaccard indeks on 6.49% = 93 / (1074 + 360).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eesti ajalugu ja Vabadussõda. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
