Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Eesti rahvusväeosad ja Vabadussõda
Eesti rahvusväeosad ja Vabadussõda on 28 ühist asja (Unioonpeedia): Ago Pajur, Ajutine Valitsus (Venemaa), Aleksander Tõnisson, Andres Larka, Brest-Litovski rahuleping, Diviis, Eesti Ajutine Valitsus, Eesti Rahvavägi, Eestimaa kubermang, Ernst Põdder, Esimene maailmasõda, Jaan Maide, Jaan Soots, Johan Laidoner, Konstantin Päts, Läti, Operatsioon Albion, Polkovnik, Riia, Saksa keisririik, Tartu, Võru, Venemaa Keisririik, Viktor Puskar, 1. Diviis, 16. jaanuar, 29. jaanuar, 7. jaanuar.
Ago Pajur
Ago Pajur (sündinud 24. märtsil 1962 Türil) on Eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud, alates 1999.
Ago Pajur ja Eesti rahvusväeosad · Ago Pajur ja Vabadussõda ·
Ajutine Valitsus (Venemaa)
Venemaa Ajutine Valitsus oli Venemaal pärast veebruarirevolutsiooni 1917.
Ajutine Valitsus (Venemaa) ja Eesti rahvusväeosad · Ajutine Valitsus (Venemaa) ja Vabadussõda ·
Aleksander Tõnisson
Aleksander Tõnisson VR I/1 (17. aprill 1875 Pööra küla, Härjanurme vald, Tartumaa – 30. juuni 1941, arvatavasti Tallinna lähistel) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor, 1918), 1934–1939 Tartu linnapea ja 1939–1940 Tallinna ülemlinnapea.
Aleksander Tõnisson ja Eesti rahvusväeosad · Aleksander Tõnisson ja Vabadussõda ·
Andres Larka
Andres Larka VR I/1 (5. märts 1879 Pilistvere, Kabala vald, Viljandimaa – 8. jaanuar 1943 Malmõž, Kirovi oblast, Nõukogude Liit) oli Eesti sõjaväelane ja poliitik, Eesti Vabadussõjalaste Liidu esimees ja riigivanema kandidaat 1934.
Andres Larka ja Eesti rahvusväeosad · Andres Larka ja Vabadussõda ·
Brest-Litovski rahuleping
Brest-Litovski rahuleping oli rahuleping, mis kirjutati alla 3. märtsil 1918 Brest-Litovskis Venemaa Nõukogude Vabariigi ja Nelikliidu (Keskriikide) vahel Venemaa Esimesest maailmasõjast väljumise kohta.
Brest-Litovski rahuleping ja Eesti rahvusväeosad · Brest-Litovski rahuleping ja Vabadussõda ·
Diviis
Diviis on taktikaline väekoondis, mis koosneb tavaliselt 2–6 rügemendist või/ja brigaadist, millele lisanduvad harilikult mõned eriülesannetega üksikud pataljonid, kompaniid ja tagalaüksused.
Diviis ja Eesti rahvusväeosad · Diviis ja Vabadussõda ·
Eesti Ajutine Valitsus
Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruarist 1918 – 8. maini 1919.
Eesti Ajutine Valitsus ja Eesti rahvusväeosad · Eesti Ajutine Valitsus ja Vabadussõda ·
Eesti Rahvavägi
Eesti Rahvavägi oli Eesti sõjaväe mitteametlik nimetus ja esmane organisatoorne etapp 16. novembrist 1918 kuni 27. märtsini 1920 ja õigusvastaselt 1940.
Eesti Rahvavägi ja Eesti rahvusväeosad · Eesti Rahvavägi ja Vabadussõda ·
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Eesti rahvusväeosad ja Eestimaa kubermang · Eestimaa kubermang ja Vabadussõda ·
Ernst Põdder
Ernst-Johannes Põdder VR I/1 (10. veebruar 1879 Tartu – 24. juuni 1932 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane, üks kolmest esimesest Eesti kindralmajorist (1918).
Eesti rahvusväeosad ja Ernst Põdder · Ernst Põdder ja Vabadussõda ·
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Eesti rahvusväeosad ja Esimene maailmasõda · Esimene maailmasõda ja Vabadussõda ·
Jaan Maide
Jaan Maide VR II/3 (30. mai 1896 Vana-Kariste vald, Viljandimaa – 10. august 1945 Moskva) oli Eesti sõjaväelane (kindral, 1944; tänapäeval nimetatakse üksmeelselt kindralmajoriks).
Eesti rahvusväeosad ja Jaan Maide · Jaan Maide ja Vabadussõda ·
Jaan Soots
Jaan Soots VR I/1 (29. veebruar / 12. märts 1880 Küti talu, Helme vald, Valgamaa – 6. veebruar 1942 Ussollag, Solikamsk, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor) ja poliitik.
Eesti rahvusväeosad ja Jaan Soots · Jaan Soots ja Vabadussõda ·
Johan Laidoner
Johan Laidoner (12. veebruar 1884 Vardja, Viiratsi vald, Viljandimaa – 13. märts 1953 Vladimiri keskvangla, Vladimir, NSV Liit) oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik.
Eesti rahvusväeosad ja Johan Laidoner · Johan Laidoner ja Vabadussõda ·
Konstantin Päts
Konstantin Päts (23. veebruar 1874 Tahkuranna vald, Pärnumaa – 18. jaanuar 1956 Buraševo, Kalinini oblast, Venemaa (end. NSVL)) oli riigitegelane, jurist, ajakirjanik, aastatel 1918–1940 üks mõjuvõimsamaid Eesti Vabariigi poliitikuid ja Eesti esimene president (1938–1940).
Eesti rahvusväeosad ja Konstantin Päts · Konstantin Päts ja Vabadussõda ·
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Eesti rahvusväeosad ja Läti · Läti ja Vabadussõda ·
Operatsioon Albion
Muhu väina lahingu (operatsiooni Albion) skeem Operatsioon Albion ehk Tagalahe dessant oli Saksamaa keisririigi poolt I maailmasõja ajal 1917. aasta oktoobris teostatud meredessant, mille käigus hõivati Lääne-Eesti saared. See oli Saksa vägede suurim ja edukaim meredessantoperatsioon I maailmasõja ajal. 1917. aastal tahtis Venemaa Ajutine Valitsus ka pärast Veebruarirevolutsiooni sõda jätkata. Aleksandr Kerenski algatatud juunipealetung Galiitsias lõppes aga pärast esialgset edu lüüasaamisega. Saksamaa ja Austria-Ungari väed surusid 19. juulil alanud vastupealetungiga Vene väe kohati 130 km tagasi. 3. septembril (ukj) vallutasid sakslased Riia.
Eesti rahvusväeosad ja Operatsioon Albion · Operatsioon Albion ja Vabadussõda ·
Polkovnik
Tšehhi polkovniku õlak Polkovnik (vene keeles полковник, poola keeles pułkownik) on Ukrainas, Venemaal ja mitmes muus riigis kasutatud sõjaväeline auaste, mis vastab kolonelile.
Eesti rahvusväeosad ja Polkovnik · Polkovnik ja Vabadussõda ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Eesti rahvusväeosad ja Riia · Riia ja Vabadussõda ·
Saksa keisririik
Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.
Eesti rahvusväeosad ja Saksa keisririik · Saksa keisririik ja Vabadussõda ·
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Eesti rahvusväeosad ja Tartu · Tartu ja Vabadussõda ·
Võru
Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.
Eesti rahvusväeosad ja Võru · Võru ja Vabadussõda ·
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Eesti rahvusväeosad ja Venemaa Keisririik · Vabadussõda ja Venemaa Keisririik ·
Viktor Puskar
Viktor Puskar VR I/1 (7. mai 1889 (25. aprill vana kalendri järgi) Viljandi – 12. aprill 1943 Tartu) oli Eesti väejuht (kolonel) Vabadussõjas.
Eesti rahvusväeosad ja Viktor Puskar · Vabadussõda ja Viktor Puskar ·
1. Diviis
1.
1. Diviis ja Eesti rahvusväeosad · 1. Diviis ja Vabadussõda ·
16. jaanuar
16.
16. jaanuar ja Eesti rahvusväeosad · 16. jaanuar ja Vabadussõda ·
29. jaanuar
29.
29. jaanuar ja Eesti rahvusväeosad · 29. jaanuar ja Vabadussõda ·
7. jaanuar
7.
7. jaanuar ja Eesti rahvusväeosad · 7. jaanuar ja Vabadussõda ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eesti rahvusväeosad ja Vabadussõda ühist
- Millised on sarnasused Eesti rahvusväeosad ja Vabadussõda
Võrdlus Eesti rahvusväeosad ja Vabadussõda
Eesti rahvusväeosad on 132 suhted, samas Vabadussõda 360. Kuna neil ühist 28, Jaccard indeks on 5.69% = 28 / (132 + 360).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eesti rahvusväeosad ja Vabadussõda. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
