Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Läti Vabadussõda ja Vabadussõda
Läti Vabadussõda ja Vabadussõda on 88 ühist asja (Unioonpeedia): Andrievs Niedra, Antant, August Winnig, Balti Hertsogiriik, Baltisakslased, Brest-Litovski rahuleping, Daugava, Diviis, Eesti, Eesti kaitsevägi, Eesti Rahvavägi, Ernst Põdder, Esimene maailmasõda, Gulbene, II Rzeczpospolita, Jēkabpils, Johan Laidoner, Jukums Vācietis, Kagu-Eesti, Kanepi, Kapten Irv, Kārlis Ulmanis, Kodusõda, Kooraste, Krustpils, Laiarööpmeline soomusrong nr. 2, Landesveer, Landesveeri sõda, Läänerinne (Vene kodusõda), Läti, ..., Läti nõukogude kütidiviis, Läti Sotsialistlik Nõukogude Vabariik, Lõunarinne (Eesti Vabadussõda), Leedu, Liepāja, Narva lahing (1918), Nõukogude Läti armee, Nõukogude Venemaa, Novembrirevolutsioon, Oktoobrirevolutsioon, Põhja Pojad, Põhjakorpus, Põhjarinne (Vene kodusõda), Pihkva, Punaarmee, Rauddiviis, Räpina, Rüdiger von der Goltz, Rēzekne, Riia, Ruhja, Saksa keisririik, Soome laht, Soomusrongide divisjon, Suurbritannia, Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik, Tartu, Ukraina, Vabadussõda, Valga (Liivimaa), Valga raudteejaam, Valga–Koidula raudteelõik, Valgekaartlased, Valmiera, Vastseliina, Võnnu lahing, Võru, Vene SFNV, Venemaa Keisririik, Vladimir Lenin, Walter Cowan, Weimari vabariik, 14. detsember, 17. detsember, 18. november, 21. detsember, 22. november, 24. veebruar, 28. jaanuar, 3. Diviis, 3. jaanuar, 30. november, 31. detsember, 5. detsember, 5. juuni, 8. detsember, 9. detsember, 9. jaanuar. Laienda indeks (58 rohkem) »
Andrievs Niedra
Andrievs Niedra Andrievs Niedra (läti vanas kirjaviisis Andreews Needra; 4. veebruar 1871 – 24. september 1942 Riia) oli Läti ühiskonnategelane, vaimulik, kirjanik ja poliitik.
Andrievs Niedra ja Läti Vabadussõda · Andrievs Niedra ja Vabadussõda ·
Antant
Sõjalised liidud 1914. aastal Antant (inglise keeles Triple Entente, prantsuse keeles Triple-Entente, vene keeles Антанта) oli 31. augustil 1907 sõlmitud liit Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel.
Antant ja Läti Vabadussõda · Antant ja Vabadussõda ·
August Winnig
August Winnig (31. märts 1878 Blankenburg, Harz – 3. november 1956 Bad Nauheim) oli Saksa poliitik.
August Winnig ja Läti Vabadussõda · August Winnig ja Vabadussõda ·
Balti Hertsogiriik
Ühendatud Balti Hertsogiriik (saksa keeles Vereinigtes Baltisches Herzogtum, läti keeles Apvienotā Baltijas hercogiste) oli riik, mille Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa ja Kuramaa rüütelkonnad kavatsesid 1918 rajada praeguse Eesti ja Läti territooriumile.
Balti Hertsogiriik ja Läti Vabadussõda · Balti Hertsogiriik ja Vabadussõda ·
Baltisakslased
Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).
Baltisakslased ja Läti Vabadussõda · Baltisakslased ja Vabadussõda ·
Brest-Litovski rahuleping
Brest-Litovski rahuleping oli rahuleping, mis kirjutati alla 3. märtsil 1918 Brest-Litovskis Venemaa Nõukogude Vabariigi ja Nelikliidu (Keskriikide) vahel Venemaa Esimesest maailmasõjast väljumise kohta.
Brest-Litovski rahuleping ja Läti Vabadussõda · Brest-Litovski rahuleping ja Vabadussõda ·
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Daugava ja Läti Vabadussõda · Daugava ja Vabadussõda ·
Diviis
Diviis on taktikaline väekoondis, mis koosneb tavaliselt 2–6 rügemendist või/ja brigaadist, millele lisanduvad harilikult mõned eriülesannetega üksikud pataljonid, kompaniid ja tagalaüksused.
Diviis ja Läti Vabadussõda · Diviis ja Vabadussõda ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Läti Vabadussõda · Eesti ja Vabadussõda ·
Eesti kaitsevägi
Eesti kaitsevägi on Eesti kaitsejõudude tegevteenistuses olev regulaarvägi ja Eesti kaitsejõudude olulisim osa, mis on valitsuse alluvuses olev riigivõimu asutus kaitseministeeriumi valitsemisalas.
Eesti kaitsevägi ja Läti Vabadussõda · Eesti kaitsevägi ja Vabadussõda ·
Eesti Rahvavägi
Eesti Rahvavägi oli Eesti sõjaväe mitteametlik nimetus ja esmane organisatoorne etapp 16. novembrist 1918 kuni 27. märtsini 1920 ja õigusvastaselt 1940.
Eesti Rahvavägi ja Läti Vabadussõda · Eesti Rahvavägi ja Vabadussõda ·
Ernst Põdder
Ernst-Johannes Põdder VR I/1 (10. veebruar 1879 Tartu – 24. juuni 1932 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane, üks kolmest esimesest Eesti kindralmajorist (1918).
Ernst Põdder ja Läti Vabadussõda · Ernst Põdder ja Vabadussõda ·
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Esimene maailmasõda ja Läti Vabadussõda · Esimene maailmasõda ja Vabadussõda ·
Gulbene
Gulbene (eesti keeles ka Kulna, võro keeles Kuľbina, saksa keeles Schwanenburg) on linn Lätis Vidzemes, Gulbene piirkonna keskus.
Gulbene ja Läti Vabadussõda · Gulbene ja Vabadussõda ·
II Rzeczpospolita
II Rzeczpospolita 1922–1938 II Rzeczpospolita ehk Teine Poola vabariik on Poola Vabariigi Esimese maailmasõja ning Teise maailmasõja vahelise ajastu (interbellum) mitteametlik nimetus.
II Rzeczpospolita ja Läti Vabadussõda · II Rzeczpospolita ja Vabadussõda ·
Jēkabpils
Jēkabpils on linn Lätis Daugava ääres, Jēkabpilsi piirkonna keskus.
Jēkabpils ja Läti Vabadussõda · Jēkabpils ja Vabadussõda ·
Johan Laidoner
Johan Laidoner (12. veebruar 1884 Vardja, Viiratsi vald, Viljandimaa – 13. märts 1953 Vladimiri keskvangla, Vladimir, NSV Liit) oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik.
Johan Laidoner ja Läti Vabadussõda · Johan Laidoner ja Vabadussõda ·
Jukums Vācietis
Venemaa Keisririigi sõjaväelane Jukums Vācietis Jukums Vācietis (vene keeles Иоаким Иоакимович Вацетис; (11.vkj/23. november 1873 Jaunlutriņi, Kuramaa – 28. juuli 1938 Moskva) oli Venemaa ja NSV Liidu sõjaväelane (2. järgu armeekomandör), rahvuselt lätlane. Jukums Vācietis kutsuti 1891 Venemaa sõjaväkke, 1897 lõpetas Vilno sõjakooli ja 1909 Nikolai Kindralstaabi Akadeemia. Ta võitles Esimeses maailmasõjas, oli 1915. aastast polkovnik, 1916. aasta oktoobris määrati ta 6. Zemgale läti kütipolgu komandöriks. Oktoobrirevolutsiooni ajal läks Vācietis koos oma lätlastest koosneva polguga nõukogude võimu toetajate poolele ja vastavalt 12. armees moodustatud sõjarevolutsioonikomitee ülesandele osales Valga linna hõivamisel, mis oli Ajutise Valitsuse vägede valduses. Samuti osales ta Ajutise Valitsuse vägede Mogiljovis asunud Kõrgema Ülemjuhatuse peakorteri hõivamises ja likvideerimises, sest see ei allunud Nõukogude Venemaa Rahvakomissaride Nõukogu korraldustele. 1917. aasta detsembris sai Vācietis Kõrgema Ülemjuhatuse Peakorteri juures asuva Revolutsioonilise Välistaabi operatiivosakonna ülemaks, 1918 astus Punaarmeesse. Aprillist 1918 oli ta Läti kütidiviisi ülem, kelle juhtimisel suruti Moskvas 6.–7. juulil 1918 maha vasakesseeride ülestõus. 18. juulist kuni 28. septembrini 1918 Saksamaa Keisririigi ja Vene SFNV vahel alanud sõjategevuses oli Vācietis Idarinde juhataja, 6. septembrist 1918 8. juulini 1919 Nõukogude Vabariigi Relvajõudude ülemjuhataja (Главнокомандующий вооружёнными силами Республики). 1919. aasta juulis vahistati Vācietis kahtlustatuna osalemises valgekaartlikus vandenõus, oktoobris aga vabastati Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidiumi otsusega, "kuna ei olnud alust kahtlustada endist ülemjuhatajat kontrrevolutsioonilises tegevuses", kuid kõrvaldati sõjaväge juhatamisest. 1919. aasta oktoobrist oli ta Revolutsioonilise Sõjanõukogu käsutuses eriti tähtsate ülesannete täitmiseks. 1921. aastast oli Vācietis Tööliste ja Talupoegade Punaarmee Sõjaväeakadeemias (alates 1925 M. V. Frunze nimeline Sõjaväeakadeemia) sõjaajaloo õppejõud, professor ja teaduskonna vanemjuhendaja. 1934. aastast oli ta NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaadi käsutuses. Vācietis vahistati 29. novembril 1937. Süüdistatuna spionaažis ja kontrrevolutsioonilises terroritegevuses mõisteti ta 28. juulil 1938 surma ja lasti samal päeval maha. Rehabiliteeriti 1957. Kategooria:Läti inimesed Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased Kategooria:Läti kütid Kategooria:2. järgu armeekomandörid Kategooria:Vilno sõjakooli vilistlased Kategooria:Sündinud 1873 Kategooria:Surnud 1937.
Jukums Vācietis ja Läti Vabadussõda · Jukums Vācietis ja Vabadussõda ·
Kagu-Eesti
Kagu-Eesti on Eesti kaguosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab ligikaudu Kagu-Eesti lavamaa ehk Ugandi lavamaa.
Kagu-Eesti ja Läti Vabadussõda · Kagu-Eesti ja Vabadussõda ·
Kanepi
Kanepi on alevik Põlvamaa edelaosas, Kanepi valla keskus.
Kanepi ja Läti Vabadussõda · Kanepi ja Vabadussõda ·
Kapten Irv
Kapten Irv oli Eesti Rahvaväe ja Kaitseväe relvastuses olnud laiarööpmeline soomusrong.
Kapten Irv ja Läti Vabadussõda · Kapten Irv ja Vabadussõda ·
Kārlis Ulmanis
Kārlis Augusts Vilhelms Ulmanis (4. september 1877 praegune Bērze vald, Dobele piirkond – 20. september 1942 Krasnovodski vangla, NSV Liit) oli Läti poliitik, president aastail 1936–1940.
Kārlis Ulmanis ja Läti Vabadussõda · Kārlis Ulmanis ja Vabadussõda ·
Kodusõda
Kodusõda on sõda, mille põhjustavad sisemised vastuolud ja milles osalevad pooled on ühest ja samast riigist.
Kodusõda ja Läti Vabadussõda · Kodusõda ja Vabadussõda ·
Kooraste
Kooraste on küla Põlva maakonnas Kanepi vallas.
Kooraste ja Läti Vabadussõda · Kooraste ja Vabadussõda ·
Krustpils
Krustpilsi vapp Krustpilsi kultuurimaja Krustpils (poola keeles Kryżborg; saksa keeles Kreutzburg; latgali keeles Krystapiļs) on Läti linna Jēkabpilsi osa.
Krustpils ja Läti Vabadussõda · Krustpils ja Vabadussõda ·
Laiarööpmeline soomusrong nr. 2
Laiarööpmeline soomusrong nr.
Läti Vabadussõda ja Laiarööpmeline soomusrong nr. 2 · Laiarööpmeline soomusrong nr. 2 ja Vabadussõda ·
Landesveer
Landesveer ehk Balti landesveer ehk Balti maakaitse (saksa Baltische Landeswehr 'balti maakaitse') oli Kuramaa ja Liivimaa rüütelkonna korraldatud väekoondis.
Läti Vabadussõda ja Landesveer · Landesveer ja Vabadussõda ·
Landesveeri sõda
Landesveeri sõda ehk Landeswehri sõda oli Eesti Vabadussõja raames 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 kestnud sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus ka baltisakslastest koosnev väekoondis Landeswehr (saksa keeles Maavägi).
Läti Vabadussõda ja Landesveeri sõda · Landesveeri sõda ja Vabadussõda ·
Läänerinne (Vene kodusõda)
Läänerinne (vene keeles Западный фронт) oli Nõukogude Venemaa Punaarmee ülemjuhataja korraldusel 1918.
Läänerinne (Vene kodusõda) ja Läti Vabadussõda · Läänerinne (Vene kodusõda) ja Vabadussõda ·
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Läti ja Läti Vabadussõda · Läti ja Vabadussõda ·
Läti nõukogude kütidiviis
Läti nõukogude kütidiviis oli 1918.
Läti Vabadussõda ja Läti nõukogude kütidiviis · Läti nõukogude kütidiviis ja Vabadussõda ·
Läti Sotsialistlik Nõukogude Vabariik
Läti Sotsialistlik Nõukogude Vabariik oli nõukogude vabariik, mis kuulutati 1918.
Läti Sotsialistlik Nõukogude Vabariik ja Läti Vabadussõda · Läti Sotsialistlik Nõukogude Vabariik ja Vabadussõda ·
Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)
Lõunarinne oli lahingutegevuspiirkond Eesti Vabadussõjas Edela-, Kesk-, Lõuna- ja Kagu-Eestis, Eesti Rahvaväe, nende liitlasjõudude ja Nõukogude Venemaa Punaarmee (Nõukogude Läti armee) ning Saksa Landeswehri väeosade vahel.
Läti Vabadussõda ja Lõunarinne (Eesti Vabadussõda) · Lõunarinne (Eesti Vabadussõda) ja Vabadussõda ·
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Läti Vabadussõda ja Leedu · Leedu ja Vabadussõda ·
Liepāja
Liepāja (ka Liibavi, saksa keeles Libau) on linn (aastast 1625) Läti edelaosas Kurzemes.
Läti Vabadussõda ja Liepāja · Liepāja ja Vabadussõda ·
Narva lahing (1918)
Narva lahing toimus 28. novembril 1918 Narva linna juures sellest lahkuvate Saksa väeüksuste, 4. jalaväepolgu ja Nõukogude Venemaa Punaarmee, sealhulgas selle koosseisus olnud Eesti kütivägede vahel, millega algas Eesti Vabadussõda.
Läti Vabadussõda ja Narva lahing (1918) · Narva lahing (1918) ja Vabadussõda ·
Nõukogude Läti armee
Nõukogude Läti armee (läti keeles Padomju Latvijas armiju, vene keeles Армия Советской Латвии) oli Nõukogude Venemaa Punaarmee koosseisus Eesti ja Läti Vabadussõjas moodustatud ning Punaarmeele allunud Läti Sotsialistliku Nõukogude Vabariigi armeegrupp.
Läti Vabadussõda ja Nõukogude Läti armee · Nõukogude Läti armee ja Vabadussõda ·
Nõukogude Venemaa
Nõukogude Venemaaks (vene keeles Российская Советская Республика) nimetatakse mitteametlikult Venemaad alates Venemaa Nõukogude Vabariigi väljakuulutamisest II Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi seadlusega 7. novembril (vkj 25. oktoobril) 1917 kuni 30. detsembrini 1922, mil sellest sai liiduvabariik Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu koosseisus (19. juulist 1918 kandis see ametlikku nime Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik).
Läti Vabadussõda ja Nõukogude Venemaa · Nõukogude Venemaa ja Vabadussõda ·
Novembrirevolutsioon
Novembrirevolutsioon oli esimese maailmasõja lõpus Saksa keisririigis tekkinud poliitiliselt ajendatud tsiviilkonflikt, mille tulemusena asendati Hohenzollernite monarhia vabariigiga.
Läti Vabadussõda ja Novembrirevolutsioon · Novembrirevolutsioon ja Vabadussõda ·
Oktoobrirevolutsioon
Boriss Kustodijev. "Bolševik". Õlimaal lõuendil, 1920. Moskva, Tretjakovi galerii Oktoobrirevolutsioon ehk oktoobripööre, nõukogude terminiga Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon oli Petrogradis 6.–8.
Läti Vabadussõda ja Oktoobrirevolutsioon · Oktoobrirevolutsioon ja Vabadussõda ·
Põhja Pojad
Kasutatud.
Läti Vabadussõda ja Põhja Pojad · Põhja Pojad ja Vabadussõda ·
Põhjakorpus
Põhjaarmee üksik Põhjakorpus Vene valgekaartlaste väekoondis Vene kodusõjas.
Läti Vabadussõda ja Põhjakorpus · Põhjakorpus ja Vabadussõda ·
Põhjarinne (Vene kodusõda)
Põhjarinne (vene keeles Северный фронт) oli Nõukogude Venemaa Vabariigi Revolutsioonilise Sõjanõukogu 1918.
Läti Vabadussõda ja Põhjarinne (Vene kodusõda) · Põhjarinne (Vene kodusõda) ja Vabadussõda ·
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Läti Vabadussõda ja Pihkva · Pihkva ja Vabadussõda ·
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Läti Vabadussõda ja Punaarmee · Punaarmee ja Vabadussõda ·
Rauddiviis
Rauddiviisi lipp Rauddiviis (saksa keeles Eiserne Division) (algul ka Raudbrigaad, Eiserne Brigade) oli novembris 1918 peamiselt Saksamaa Keisririigi 8. armee vabatahtlikest kokku pandud vabakorpuse väekoondis (diviis), mida juhtis major Josef Bischoff.
Läti Vabadussõda ja Rauddiviis · Rauddiviis ja Vabadussõda ·
Räpina
Räpina (võru keeles Räpinä, saksa keeles Rappin) on linn Põlva maakonnas Räpina vallas Võhandu jõe alamjooksul.
Läti Vabadussõda ja Räpina · Räpina ja Vabadussõda ·
Rüdiger von der Goltz
Rüdiger von der Goltz (1918) Krahv Gustav Adolf Joachim Rüdiger von der Goltz (8. detsember 1865 Züllichau, Brandenburg – 4. november 1946 Bernbeuer, Baieri) oli Saksamaa sõjaväelane, auastmelt kindralleitnant.
Läti Vabadussõda ja Rüdiger von der Goltz · Rüdiger von der Goltz ja Vabadussõda ·
Rēzekne
Rēzekne (eesti keeles ajalooliselt Räisaku, latgali keeles Rēzne, saksa keeles Rositten, poola keeles Rzeżyca) on linn Lätis Latgales.
Läti Vabadussõda ja Rēzekne · Rēzekne ja Vabadussõda ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Läti Vabadussõda ja Riia · Riia ja Vabadussõda ·
Ruhja
Ruhja (läti keeles Rūjiena, saksa keeles Rujen) on linn Põhja-Lätis Valmiera piirkonnas.
Läti Vabadussõda ja Ruhja · Ruhja ja Vabadussõda ·
Saksa keisririik
Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.
Läti Vabadussõda ja Saksa keisririik · Saksa keisririik ja Vabadussõda ·
Soome laht
Soome laht tuletorn merelt Älvi saar Soome laht on laht Läänemeres.
Läti Vabadussõda ja Soome laht · Soome laht ja Vabadussõda ·
Soomusrongide divisjon
Soomusrongide divisjon oli Eesti Rahvaväe soomusväe üksus Vabadussõjas.
Läti Vabadussõda ja Soomusrongide divisjon · Soomusrongide divisjon ja Vabadussõda ·
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Läti Vabadussõda ja Suurbritannia · Suurbritannia ja Vabadussõda ·
Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik
Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik oli Suurbritannia ametlik nimi 1.
Läti Vabadussõda ja Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik · Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik ja Vabadussõda ·
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Läti Vabadussõda ja Tartu · Tartu ja Vabadussõda ·
Ukraina
Ukraina (ukraina keeles Україна Ukrajina) on riik Ida-Euroopas.
Läti Vabadussõda ja Ukraina · Ukraina ja Vabadussõda ·
Vabadussõda
Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.
Läti Vabadussõda ja Vabadussõda · Vabadussõda ja Vabadussõda ·
Valga (Liivimaa)
Valga oli linn Liivimaa kubermangus kuni 1920.
Läti Vabadussõda ja Valga (Liivimaa) · Vabadussõda ja Valga (Liivimaa) ·
Valga raudteejaam
Valga raudteejaam (saksa keeles Walk) on raudteejaam Valgamaal Valgas.
Läti Vabadussõda ja Valga raudteejaam · Vabadussõda ja Valga raudteejaam ·
Valga–Koidula raudteelõik
Valga–Koidula raudteelõik on raudtee Eestis.
Läti Vabadussõda ja Valga–Koidula raudteelõik · Vabadussõda ja Valga–Koidula raudteelõik ·
Valgekaartlased
Valgekaartlased (vene keeles белогвардейцы) olid oktoobrirevolutsiooni toime pannud bolševike ja esseeride vastastes sõjalistes formeeringutes (Anton Denikini, Pjotr Krasnovi, Peter von Wrangeli, Nikolai Judenitši, Aleksandr Koltšaki jt. armeedes) osalejad.
Läti Vabadussõda ja Valgekaartlased · Vabadussõda ja Valgekaartlased ·
Valmiera
Valmiera (eesti keeles Volmari, saksa keeles Wolmar) on linn Lätis Vidzemes, Valmiera piirkonna keskus.
Läti Vabadussõda ja Valmiera · Vabadussõda ja Valmiera ·
Vastseliina
Vastseliina on alevik Võru maakonnas Võru vallas.
Läti Vabadussõda ja Vastseliina · Vabadussõda ja Vastseliina ·
Võnnu lahing
Võnnu lahing (läti keeles Cēsu kaujas) toimus 19. kuni 23. juunini 1919 Cēsise (eesti keeles Võnnu) lähistel Põhja-Lätis eestlaste ja Saksa Landeswehri vahel, Landesveeri sõjas.
Läti Vabadussõda ja Võnnu lahing · Võnnu lahing ja Vabadussõda ·
Võru
Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.
Läti Vabadussõda ja Võru · Võru ja Vabadussõda ·
Vene SFNV
Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik, lühend VSFNV (vene keeles Российская Социалистическая Федеративная Советская Республика, РСФСР) oli Venemaa Nõukogude Vabariigi ametlik nimi 19. juulist 1918 kuni 1936. aasta NSV Liidu konstitutsiooni ja 1937.
Läti Vabadussõda ja Vene SFNV · Vabadussõda ja Vene SFNV ·
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Läti Vabadussõda ja Venemaa Keisririik · Vabadussõda ja Venemaa Keisririik ·
Vladimir Lenin
Vladimir Iljitš Lenin (sünnijärgne perekonnanimi Uljanov; vene keeles Владимир Ильич Ульянов (Ленин); 22. aprill (vkj 10. aprill) 1870 Simbirsk Venemaa keisririik – 21. jaanuar 1924 Gorki asula (tänapäeval Gorki Leninskije), Moskva oblast, NSV Liit) oli Venemaa bolševike juht, oktoobrirevolutsiooni läbiviija, Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht ja hiljem leninismiks nimetatud kommunistliku riigiõpetuse rajaja.
Läti Vabadussõda ja Vladimir Lenin · Vabadussõda ja Vladimir Lenin ·
Walter Cowan
EML "Admiral Cowan" pardavapp.Sir Walter Henry Cowan (1. baronet, KCB, DSO & Barm MVO) (11. juuni 1871 – 14. veebruar 1956) oli Briti Kuningliku Mereväe admiral, kes osales I maailmasõjas, Vabadussõjas ja II maailmasõjas.
Läti Vabadussõda ja Walter Cowan · Vabadussõda ja Walter Cowan ·
Weimari vabariik
Weimari vabariigiks nimetatakse ajajärku Saksa Riigis aastatel 1919–1933.
Läti Vabadussõda ja Weimari vabariik · Vabadussõda ja Weimari vabariik ·
14. detsember
14.
14. detsember ja Läti Vabadussõda · 14. detsember ja Vabadussõda ·
17. detsember
17.
17. detsember ja Läti Vabadussõda · 17. detsember ja Vabadussõda ·
18. november
18.
18. november ja Läti Vabadussõda · 18. november ja Vabadussõda ·
21. detsember
21.
21. detsember ja Läti Vabadussõda · 21. detsember ja Vabadussõda ·
22. november
22.
22. november ja Läti Vabadussõda · 22. november ja Vabadussõda ·
24. veebruar
24.
24. veebruar ja Läti Vabadussõda · 24. veebruar ja Vabadussõda ·
28. jaanuar
28.
28. jaanuar ja Läti Vabadussõda · 28. jaanuar ja Vabadussõda ·
3. Diviis
3.
3. Diviis ja Läti Vabadussõda · 3. Diviis ja Vabadussõda ·
3. jaanuar
3.
3. jaanuar ja Läti Vabadussõda · 3. jaanuar ja Vabadussõda ·
30. november
30.
30. november ja Läti Vabadussõda · 30. november ja Vabadussõda ·
31. detsember
31.
31. detsember ja Läti Vabadussõda · 31. detsember ja Vabadussõda ·
5. detsember
5.
5. detsember ja Läti Vabadussõda · 5. detsember ja Vabadussõda ·
5. juuni
5.
5. juuni ja Läti Vabadussõda · 5. juuni ja Vabadussõda ·
8. detsember
8.
8. detsember ja Läti Vabadussõda · 8. detsember ja Vabadussõda ·
9. detsember
9.
9. detsember ja Läti Vabadussõda · 9. detsember ja Vabadussõda ·
9. jaanuar
9.
9. jaanuar ja Läti Vabadussõda · 9. jaanuar ja Vabadussõda ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Läti Vabadussõda ja Vabadussõda ühist
- Millised on sarnasused Läti Vabadussõda ja Vabadussõda
Võrdlus Läti Vabadussõda ja Vabadussõda
Läti Vabadussõda on 190 suhted, samas Vabadussõda 360. Kuna neil ühist 88, Jaccard indeks on 16.00% = 88 / (190 + 360).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Läti Vabadussõda ja Vabadussõda. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
