Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Nõukogude Läti armee ja Vabadussõda
Nõukogude Läti armee ja Vabadussõda on 22 ühist asja (Unioonpeedia): Baltisakslased, Daugava, Diviis, Jukums Vācietis, Kingissepp, Landesveer, Läänerinne (Vene kodusõda), Läti nõukogude kütidiviis, Läti Sotsialistlik Nõukogude Vabariik, Läti Vabadussõda, Luga (linn), Nõukogude Venemaa, Oudova, Põhjarinne (Vene kodusõda), Pihkva, Punaarmee, Rauddiviis, Vabadussõda, Valmiera, Vene SFNV, 6. Kütidiviis, 7. armee (Vene SFNV).
Baltisakslased
Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).
Baltisakslased ja Nõukogude Läti armee · Baltisakslased ja Vabadussõda ·
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Daugava ja Nõukogude Läti armee · Daugava ja Vabadussõda ·
Diviis
Diviis on taktikaline väekoondis, mis koosneb tavaliselt 2–6 rügemendist või/ja brigaadist, millele lisanduvad harilikult mõned eriülesannetega üksikud pataljonid, kompaniid ja tagalaüksused.
Diviis ja Nõukogude Läti armee · Diviis ja Vabadussõda ·
Jukums Vācietis
Venemaa Keisririigi sõjaväelane Jukums Vācietis Jukums Vācietis (vene keeles Иоаким Иоакимович Вацетис; (11.vkj/23. november 1873 Jaunlutriņi, Kuramaa – 28. juuli 1938 Moskva) oli Venemaa ja NSV Liidu sõjaväelane (2. järgu armeekomandör), rahvuselt lätlane. Jukums Vācietis kutsuti 1891 Venemaa sõjaväkke, 1897 lõpetas Vilno sõjakooli ja 1909 Nikolai Kindralstaabi Akadeemia. Ta võitles Esimeses maailmasõjas, oli 1915. aastast polkovnik, 1916. aasta oktoobris määrati ta 6. Zemgale läti kütipolgu komandöriks. Oktoobrirevolutsiooni ajal läks Vācietis koos oma lätlastest koosneva polguga nõukogude võimu toetajate poolele ja vastavalt 12. armees moodustatud sõjarevolutsioonikomitee ülesandele osales Valga linna hõivamisel, mis oli Ajutise Valitsuse vägede valduses. Samuti osales ta Ajutise Valitsuse vägede Mogiljovis asunud Kõrgema Ülemjuhatuse peakorteri hõivamises ja likvideerimises, sest see ei allunud Nõukogude Venemaa Rahvakomissaride Nõukogu korraldustele. 1917. aasta detsembris sai Vācietis Kõrgema Ülemjuhatuse Peakorteri juures asuva Revolutsioonilise Välistaabi operatiivosakonna ülemaks, 1918 astus Punaarmeesse. Aprillist 1918 oli ta Läti kütidiviisi ülem, kelle juhtimisel suruti Moskvas 6.–7. juulil 1918 maha vasakesseeride ülestõus. 18. juulist kuni 28. septembrini 1918 Saksamaa Keisririigi ja Vene SFNV vahel alanud sõjategevuses oli Vācietis Idarinde juhataja, 6. septembrist 1918 8. juulini 1919 Nõukogude Vabariigi Relvajõudude ülemjuhataja (Главнокомандующий вооружёнными силами Республики). 1919. aasta juulis vahistati Vācietis kahtlustatuna osalemises valgekaartlikus vandenõus, oktoobris aga vabastati Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidiumi otsusega, "kuna ei olnud alust kahtlustada endist ülemjuhatajat kontrrevolutsioonilises tegevuses", kuid kõrvaldati sõjaväge juhatamisest. 1919. aasta oktoobrist oli ta Revolutsioonilise Sõjanõukogu käsutuses eriti tähtsate ülesannete täitmiseks. 1921. aastast oli Vācietis Tööliste ja Talupoegade Punaarmee Sõjaväeakadeemias (alates 1925 M. V. Frunze nimeline Sõjaväeakadeemia) sõjaajaloo õppejõud, professor ja teaduskonna vanemjuhendaja. 1934. aastast oli ta NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaadi käsutuses. Vācietis vahistati 29. novembril 1937. Süüdistatuna spionaažis ja kontrrevolutsioonilises terroritegevuses mõisteti ta 28. juulil 1938 surma ja lasti samal päeval maha. Rehabiliteeriti 1957. Kategooria:Läti inimesed Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased Kategooria:Läti kütid Kategooria:2. järgu armeekomandörid Kategooria:Vilno sõjakooli vilistlased Kategooria:Sündinud 1873 Kategooria:Surnud 1937.
Jukums Vācietis ja Nõukogude Läti armee · Jukums Vācietis ja Vabadussõda ·
Kingissepp
Kingissepa linnaasundus Kingissepa rajooni kaardil Kingissepp (vene keeles Кингисепп; eesti keeles ka Jaama, Jamburg) on linn Venemaal Leningradi oblastis, Kingissepa rajooni keskus.
Kingissepp ja Nõukogude Läti armee · Kingissepp ja Vabadussõda ·
Landesveer
Landesveer ehk Balti landesveer ehk Balti maakaitse (saksa Baltische Landeswehr 'balti maakaitse') oli Kuramaa ja Liivimaa rüütelkonna korraldatud väekoondis.
Landesveer ja Nõukogude Läti armee · Landesveer ja Vabadussõda ·
Läänerinne (Vene kodusõda)
Läänerinne (vene keeles Западный фронт) oli Nõukogude Venemaa Punaarmee ülemjuhataja korraldusel 1918.
Läänerinne (Vene kodusõda) ja Nõukogude Läti armee · Läänerinne (Vene kodusõda) ja Vabadussõda ·
Läti nõukogude kütidiviis
Läti nõukogude kütidiviis oli 1918.
Läti nõukogude kütidiviis ja Nõukogude Läti armee · Läti nõukogude kütidiviis ja Vabadussõda ·
Läti Sotsialistlik Nõukogude Vabariik
Läti Sotsialistlik Nõukogude Vabariik oli nõukogude vabariik, mis kuulutati 1918.
Läti Sotsialistlik Nõukogude Vabariik ja Nõukogude Läti armee · Läti Sotsialistlik Nõukogude Vabariik ja Vabadussõda ·
Läti Vabadussõda
Läti Vabadussõda (läti keeles Latvijas brīvības cīņas ehk Latvijas Neatkarības karš) oli 18. oktoobrist 1919 kuni 11. augustini 1920 Läti riikliku iseseisvuse kaitsmiseks ja riikliku terviklikkuse taastamiseks peetud sõda.
Läti Vabadussõda ja Nõukogude Läti armee · Läti Vabadussõda ja Vabadussõda ·
Luga (linn)
Luga (ka Luuga, vadja Laugaz, soome Laukaa, ka Ylä-Laukaa) on linn Venemaal Leningradi oblastis, Luga rajooni keskus.
Luga (linn) ja Nõukogude Läti armee · Luga (linn) ja Vabadussõda ·
Nõukogude Venemaa
Nõukogude Venemaaks (vene keeles Российская Советская Республика) nimetatakse mitteametlikult Venemaad alates Venemaa Nõukogude Vabariigi väljakuulutamisest II Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi seadlusega 7. novembril (vkj 25. oktoobril) 1917 kuni 30. detsembrini 1922, mil sellest sai liiduvabariik Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu koosseisus (19. juulist 1918 kandis see ametlikku nime Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik).
Nõukogude Läti armee ja Nõukogude Venemaa · Nõukogude Venemaa ja Vabadussõda ·
Oudova
Oudova (venepäraselt Gdov) on linn Venemaa Pihkva oblastis.
Nõukogude Läti armee ja Oudova · Oudova ja Vabadussõda ·
Põhjarinne (Vene kodusõda)
Põhjarinne (vene keeles Северный фронт) oli Nõukogude Venemaa Vabariigi Revolutsioonilise Sõjanõukogu 1918.
Nõukogude Läti armee ja Põhjarinne (Vene kodusõda) · Põhjarinne (Vene kodusõda) ja Vabadussõda ·
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Nõukogude Läti armee ja Pihkva · Pihkva ja Vabadussõda ·
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Nõukogude Läti armee ja Punaarmee · Punaarmee ja Vabadussõda ·
Rauddiviis
Rauddiviisi lipp Rauddiviis (saksa keeles Eiserne Division) (algul ka Raudbrigaad, Eiserne Brigade) oli novembris 1918 peamiselt Saksamaa Keisririigi 8. armee vabatahtlikest kokku pandud vabakorpuse väekoondis (diviis), mida juhtis major Josef Bischoff.
Nõukogude Läti armee ja Rauddiviis · Rauddiviis ja Vabadussõda ·
Vabadussõda
Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.
Nõukogude Läti armee ja Vabadussõda · Vabadussõda ja Vabadussõda ·
Valmiera
Valmiera (eesti keeles Volmari, saksa keeles Wolmar) on linn Lätis Vidzemes, Valmiera piirkonna keskus.
Nõukogude Läti armee ja Valmiera · Vabadussõda ja Valmiera ·
Vene SFNV
Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik, lühend VSFNV (vene keeles Российская Социалистическая Федеративная Советская Республика, РСФСР) oli Venemaa Nõukogude Vabariigi ametlik nimi 19. juulist 1918 kuni 1936. aasta NSV Liidu konstitutsiooni ja 1937.
Nõukogude Läti armee ja Vene SFNV · Vabadussõda ja Vene SFNV ·
6. Kütidiviis
6.
6. Kütidiviis ja Nõukogude Läti armee · 6. Kütidiviis ja Vabadussõda ·
7. armee (Vene SFNV)
7.
7. armee (Vene SFNV) ja Nõukogude Läti armee · 7. armee (Vene SFNV) ja Vabadussõda ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Nõukogude Läti armee ja Vabadussõda ühist
- Millised on sarnasused Nõukogude Läti armee ja Vabadussõda
Võrdlus Nõukogude Läti armee ja Vabadussõda
Nõukogude Läti armee on 48 suhted, samas Vabadussõda 360. Kuna neil ühist 22, Jaccard indeks on 5.39% = 22 / (48 + 360).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Nõukogude Läti armee ja Vabadussõda. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
