Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Pärnu ja Vabadussõda

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Pärnu ja Vabadussõda

Pärnu vs. Vabadussõda

Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus. Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.

Sarnasusi Pärnu ja Vabadussõda

Pärnu ja Vabadussõda on 11 ühist asja (Unioonpeedia): Eesti, Eesti kaitsevägi, Eestimaa kubermang, Esimene maailmasõda, Konstantin Päts, Läänemeri, Liivimaa kubermang, Manifest kõigile Eestimaa rahvastele, Riia, Vabadussõda, Valga (Liivimaa).

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Eesti ja Pärnu · Eesti ja Vabadussõda · Näe rohkem »

Eesti kaitsevägi

Eesti kaitsevägi on Eesti kaitsejõudude tegevteenistuses olev regulaarvägi ja Eesti kaitsejõudude olulisim osa, mis on valitsuse alluvuses olev riigivõimu asutus kaitseministeeriumi valitsemisalas.

Eesti kaitsevägi ja Pärnu · Eesti kaitsevägi ja Vabadussõda · Näe rohkem »

Eestimaa kubermang

Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.

Eestimaa kubermang ja Pärnu · Eestimaa kubermang ja Vabadussõda · Näe rohkem »

Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.

Esimene maailmasõda ja Pärnu · Esimene maailmasõda ja Vabadussõda · Näe rohkem »

Konstantin Päts

Konstantin Päts (23. veebruar 1874 Tahkuranna vald, Pärnumaa – 18. jaanuar 1956 Buraševo, Kalinini oblast, Venemaa (end. NSVL)) oli riigitegelane, jurist, ajakirjanik, aastatel 1918–1940 üks mõjuvõimsamaid Eesti Vabariigi poliitikuid ja Eesti esimene president (1938–1940).

Konstantin Päts ja Pärnu · Konstantin Päts ja Vabadussõda · Näe rohkem »

Läänemeri

Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.

Läänemeri ja Pärnu · Läänemeri ja Vabadussõda · Näe rohkem »

Liivimaa kubermang

Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.

Liivimaa kubermang ja Pärnu · Liivimaa kubermang ja Vabadussõda · Näe rohkem »

Manifest kõigile Eestimaa rahvastele

Manifest Eestimaa rahvastele algses sõnastuses, kuupäevaga 21. veebruar 1918, nagu seda levitati enne 24. veebruari 1918 Manifest kõigile Eestimaa rahvastele avaldatuna ajalehes Teataja 25. veebruaril 1918 Eesti Vabariigi väljakuulutamise tähistamine Pärnus Manifest kõigile Eestimaa rahvastele ehk Eesti iseseisvuse manifest on dokument, mille alusel loodi 1918.

Manifest kõigile Eestimaa rahvastele ja Pärnu · Manifest kõigile Eestimaa rahvastele ja Vabadussõda · Näe rohkem »

Riia

Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.

Pärnu ja Riia · Riia ja Vabadussõda · Näe rohkem »

Vabadussõda

Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.

Pärnu ja Vabadussõda · Vabadussõda ja Vabadussõda · Näe rohkem »

Valga (Liivimaa)

Valga oli linn Liivimaa kubermangus kuni 1920.

Pärnu ja Valga (Liivimaa) · Vabadussõda ja Valga (Liivimaa) · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Pärnu ja Vabadussõda

Pärnu on 232 suhted, samas Vabadussõda 360. Kuna neil ühist 11, Jaccard indeks on 1.86% = 11 / (232 + 360).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Pärnu ja Vabadussõda. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »